Venemaa 18. sajandil Peeter 1. (1682 1725) Kuna lapsepõlv ei möödunud mitte Kremlis, vaid Moskva lähedal külas. Seega tekitas tulevases tsaaris soovi teha riigis peale Põhjasõda ulatuslikke ümberkorraldusi. Ta nõudis: 1. Uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge 2. 2. Korraldada ümber maksusüsteemi 3. Parandada valitsemiskorda Peeter 1. tegi: 1. Sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. 2. rajati sõjakoore 3. suurendas makse 4. muudeti Venemaa valitsemiskorda Peeter 1. teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast oli saanud Ida Euroopa võimsaim riik. Impeeriumi rajaja Peeter 1. haigestus ootamatult ning suri 1725. a algul 52 aastasena. Peeter 1. surm tõi kaasa pingelise võimuvõitluse uusaadli ja vanade nimekate suguvõsade esindajate vahel. Katariina 2. tõus. Katariina 2. oli tegelikult Sa...
e : - 1754--1762 : 59°5625 . . 30°1850 . . (G) - -- - ( , 38); 1732 2 1917 . 1917 . () 1754--1762 . . . . 1918 , 1922 . . 1711--1754 . , , . , , , 1708 . , ( ) . 1711 I , . . . 1720 I . 1723 . 1725 . 10 1731 .. , . , , , , , , . , , . 1735 , . 2 1739 -. , 25 1741 , . . 1 1752 , . .
11.. O . M . . C . 1754--1762. . 1711 . .. . 1718 . . 1720 . 1732 . 70 , 100 , , , , , , . () B 1755 . . ( 1762 .). () 1762 . O 1500 . 6 1762 . . http://rusarh.ru/zimnyi.htm http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD%D0%B8% http://walkspb.ru/zd/zimniy.html http://www.spbrf.ru/winter_pal.htm http://www.hermitagemuseum.org/html_Ru/03/hm3_8.html http://www.tixik.com/ru/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD %D0%B8%D0%B92364539.htm http://www.panoramio.com/photo/2903689 http://www.mirvokrug.com/piter/pano.php?id=10
Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX 1818-1883
abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgil abikaasal olid oma niinimetatud favoriidid. Abielust sündis 1754. aastalpoeg, suurvürst Paul Petrovits ja hiljem tütar Anna. Pärast seda süvenes Katariina nümfomaania ja viis suhteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle. Katariina oli vaimsel võimekas ja hoidis ennast poliitiliste oludega kursis ning pidas kirjavahetust valgusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltairega. Keisrinna Jelizaveta Petrovna surma järel krooniti 1762. aastal Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma ekstsentrilist käitumist. Vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas ta poolehoidu sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Katariina aga pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Pärast keisrinna Jelizaveta Petrovena surma Venemaa
Katariina II Üldinfo Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) oli Venemaa keisrinna aatatel 1762-1796. Sündis 2. mail 1729 Preisimaa kuningriigis ja suri 17. novembril 1796 Peterburis Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Isiklik info 24. septembril 1754 sündis poeg Paul Petrovitš (1754-1801), tulevane keiser Paul I 9. detsembril 1758 sündis tütar Anna Petrovna Tal oli armukesega poeg Aleksei ja erinevate meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762
edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Peateosed: "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikatest ja alustest. 1754 Uus Heloise, 1761Emile ehk kasvatusest, 1762 Ühiskondlikust lepingust, 1762 Üksildase uitaja mõtisklused, 1776-1778 Pihtimused, 1782-1789 Rousseau ilukirjanduslikud teosed on välja kasvanud tema filosoofilistest seisukohtadest. Oma teostes ründas ta ka klassitsismi, nõudes sellelt rohkem elutõde. "Emilie ehk Kasvatusest" teose kokkuvõte ja lähem tutvustus .
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer
H A R S J A I A S I N I U V A D I L T E N M A R A R I I K I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5
KATARIINA II ·11. Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli:
ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741.a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temast saanud juba tunnustatud ooperihelilooja. 1762. aastal lavastatud ooper ,,Orpheus ja Euredike" sai alguseks ooperi reformile. Glucki ideeks oli seada muusika draama teenistusse. Varemalt oli ooper meelelahutuseks, mida ei olnud tavaks pingsalt jälgida, Gluck püüdis paeluda publiku tähelepanu ning naelutas kuulajad paigale. 1772. aastal püüdis Gluck ooerireformi läbi viia ka Pariisis, kuid kohtas tugevat vastuseisu. Glucki reformid olid tihti vastuolulised. Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning
Keisrinna Katariina II Sissejuhatus · Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. · Sündis 21 aprillil 1729. a. · Valitses aastatel 1762- 1796 Katariina II Väga noorena Katariina II · Ta oli väga mitmekülgne isiksus, kelle puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui intelligents. · Meeldis aega veeta ratsutades · Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile. Troonile tõusmine · 1744. a. asus elama Venemaale, kus · 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. · 1745. a.Ristiti ta ümber.. Tema uueks
Universal Dictionary of Arts and Sciences". Kavandatud tõlkest arenes välja iseseisev teos. Paralleelselt teose "Entsüklopeedia,, koos väljaandjaks olemisega kirjutas Diderot palju filosoofilisi artkileid, näiteks "Kiri pimedatest nägijatele kasutamiseks" (1749; Lettre sur les aveugles a l'usage de ceux qui vaient). See teos viis ka Diderot' oma materialistlike ja ateistlike seisukohtade tõttu kolmeks ja pooleks kuuks vanglasse. Looming 1762. aastal kirjutas ta filosoofilissatiirilise dialoogi "Rameau vennapoeg" (Le neveu de Rameau), kuid avalikkuse ette jõudis see alles 1805. aastal Goethe saksakeelses tõlkes. Peale seda kirjutas ta näidendeid ("Vallaspoeg" (1757; Le fils naturel), "Perekonnaisa" (1758; Le pere de familie)) , kunstikriitikat, jutustusi ja romaane. Hiline elu 1762. aastast alates oli Diderol kirjavahetus Venemaa tsaarinna Katariina IIga. Tsaarinna ostis ära mehe raamatukogu ja
Katariina II Koostaja:Elina Petrovskaja Juhendaja:Ester Kukk 16.oktoober 2007 Katariina II ehk Katariina Suur (sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna
-- 29 - . 1754--1762 . . . C 1732 2 1917 . 1918 , 1922 .
10 ? - . . 1050 111 1886 1945 . 2 . 1754-1762 . 18 . II. . . , , ? , , , , , , , ,
... : : 7 9 : · 1147 · 1156 ( ) · · 8,9 . : « , ; , ; , .» . . · 1491 · 250 · 6,12 . . . . . · 1586 . · : 40 , 5 , 890 · 1734 . · 200 . · . - . (1762) ... http://www.kreml.ru/ : http://www.tretyakov.ru/ 1755
Eget Lina 10R 18541855 .. 11 9 . 1850 « » .., «» .., « » .., « » ... , , . . 1871 1872 ( 1732), " " 1760 II 1762 1848 1857 , . 1879 1882 . () 1890 .. 1897 . 1881 1887
8 , . 1754 - 1762 . A . . . . . 1000 . 1050 , 111 , 1886 1945 . . 1918 , 1922 . . . . , A, , A. A x x pax o apcax x, p , p, e . !
vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak ning vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja Vene Õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas toetust sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. Kaardivärgi kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks.
.................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE?" 1753.............................................................................................................................................4 ,,EMILE EHK KASVATUSEST" 1762......................................................................................................................4 ,,JULIE EHK UUS HELOISE" 1761........................................................................................................................4 ,,ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST" 1762................................................................................................................5 ,,PIHTIMUSED".........................................................
I () . . -- . . . . I I. . . .(juhtis sisepoliitikat) III . ( 1741). , . . II . (1762). , III, . II , , . I . (1796). III II. - . I . . (1801) I , , , , . 1 . . (1825) I. I. I , - , - , . II . ( 1855) I. II , , ). II . III . . ( 1881) II. III , - . II . . III. . - , . (1915) . (1917) . .
suurriigiks. Peetri edu tulenes enamjaolt tema jõulisest isiksusest ning tema kavatsused ületasid tulemusi märgatavalt. Romanovite tõusu aja valitsejad: Mihhail(1613-1645), Aleksei Mihhailovits(1645-1676), Fjodor III(1676-1682), Sofia eestkostevalitsus(1682-1682), Sofia eestkostevalitsus(1682- 1689), Ivan V(1682-1696), Peeter I Suur(1682-1725). Peeter I kolis tsaariperekonna Moskvast Peterburgi 1710 ning Peetri surma ajaks oli seal juba 40000 elanikku. Tsaarivõimu kõrgajal 1725-1762 otsustas kaardivägi, kes Vene trooni pärib ning tegelik võim oli aristokraatlike kildkondade ja õukonna soosikute käes. Venemaa majandus arenes ja riik suurendas oma mõju Euroopas. Katariina Suur tugevdas valitsus asutusi. Selle edukus koos impeeriumi laiendamisega võimaldas Venemaal lüüa Aleksander I ajal tagasi Napoleoni sissetung. Aleksander I valitsusajal kaotati pärisorjus Liivimaal 1816 ja Eestimaal 1819.
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord
Nagu paljud teised tolleaegsed naised, pidi ta abielluma mehega, kelle vanemad tema jaoks välja olid valinud. Kuid juba tütarlapseeas on Sophies auahnus pead tõstmas. Seetõttu ei valmista talle suuri hingepiinu asjaolu, et peab abielluma varanduslikel ja seisuslikel põhjustel. Temast saab ju ometigi nii suure riigi valitseja naine. 1744. aastal kolis Katariina Venemaale. 1455. aastal ta abiellus Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga (ENE 1989, lk391). 1762. aastal saigi Peeter III Venemaa valitseja Peeter III ei olnud Katariina jaoks suurem asi mees. Katariina lausa põlgas oma abikaasat. Katariina hakkab oma mehe vastu töötama. Veel samal aastal, 1762. aastal, kukutati ja tapeti Peeter III. Põhjuseks vastuolud kaardiväega. Siin oli ka Katariina käsi mängus, kes osavalt oskas oma intriigidega, niigi Peeter III vastu meelestatud inimesed, enda kasuks tööle rakendada.
9 -- , . , , , . , , . 27 1756 , . . , . , , . . «Versuch einer gründlichen Violinschule» ( ) 1756 -- , , . , . ( ) , , , , . 1762 , , , , , , , . , , , . 1763 . II «La Finta semplice» ( ), , 12 , , , . 17 , 4 , , 13 , 24 , . 1779 . 26 1781 «». . « » («Die Entführung aus dem Serail»), II 1782 , , . , . , . , , , , ( ). «L'oca del Cairo» (1783 ) «Lo sposo deluso» (1784 )
Зимний дворец Город Санкт-Петербург Дата основания 1754-1762 годы Архитектор – Растрелли Архитектурный стиль барокко Pезиденция русских царей Более тысячи помещений Лестниц – 117 Парадные-залы, жилые комнаты для царской семьи и слуг, театр, музей, две церкви и аптека Oколо четырёх тысяч слуг
ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl!
Admiraliteedi hoone Peterburis. 18061823. Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka kirikuid), kusjuures selleks töötati välja ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid. Iseloomulik oli kahe värvi kasutamine: sambad ja dekoorelemendid olid valged, majade seinad aga kas hallid või kollased. Itaalia oli arhitektuuris juhtival kohal baroki ajal. Varaklassitsismi periood oli aga suhteliselt tagasihoidlik.Itaalia kõrgklassitsismi arhitektidest oli kuulsaim Giuseppe Valadier (1762- 1839). Ta restaureeris antiikehitisi (nt. Tituse võidukaar, osaliselt Colosseum) ja tegeles linnaplaneerimisega. Tema olulisim töö on Roomas asuva väljaku Piazza del Popolo kujundamine. Lisaks Valadier'le olid tuntud Luigi Cagnola (1762-1835) ja Pietro Bianchi (1787-1849). Esimese ehitistest võiks nimetada Rahu võidukaart Milanos ja teise töödest San Francesco di Paola kiriku Napolis. Kuna Inglismaal ei olnud õiget barokiajastut, ilmnes varaklassitsism seal varem kui mandri- Euroopas
- 1750 a. saavutab hiilgava võidu Dijoni Akadeemia konkursil: "Arutlus teaduste ja kunstide üle." - Ta vastab selles küsimusele: Kas teaduste ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele? - Siit alates on ta Prantsusmaa esimene sulemeister. Teosed: - 1755 a. ilmub "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel." Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu. - 1761 Uus Heloise, - 1762 Emile ehk kasvatusest, - 1762 Ühiskondlikust lepingust, - 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused, - 1782-1789 Pihtimused - Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. - Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: - Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. nähtus.
favoriitide maailmaga. Teises peatükis kirjeldab autor lähemalt Katariina II elu keisrinna Jelizaveta õukonnas. Samuti käsitleb pikemalt Katariina II ja Peeter III vahel sõlmitud abielu, mis ei olnud õnnelik ega romantiline – Katariina mõistis kiiresti, et mees ei sobi talle abikaasaks ega ka Venemaa tsaariks. 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta, Katariina mängis üheaegselt tundelise naise ja kaine peaga poliitiku rolli, leinates keisrinnat kolm päeva. Aprillis 1762. aastal sünnitas Katariina oma kolmanda lapse, mai alguseks oli naine sünnitusest toibunud, kuid kõhkles ikka veel – vandenõu, mis oli raseduse tõttu edasi lükkunud, ei liikunud seni paigast, kuni sellel polnud juhti. 27. juunil puhkes vandenõulaste hulgas segadus, võis arvata, et vandenõu ei jää Peeter III- le enam kauaks teadmata. Kolmanda peatüki on autor pühendanud paleepöördele ning esimesele kohtumisele Katariina ning hulljulge kosilase Potjomkini vahel. 28
Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
был открыт для посещения публики. Зимний двopeц • Oдин из значительных памятников русской архитектуры. Двopeц нa берегу реки Heвы. Длиннa 210 метров, в нём 1050 залов, 111 лестниц, 1886 дверей и 1945 окон. • Peзиденция русских царей, построенная в 1754-1762 годах по проекту Бартоломео Францеско Pастрелли. Новый Эрмитаж • Архитектору удалось объединить в единую композицию элементы стиля классической античности, ренессанса и барокко. • Поpтpeты всемирно известных художников Рафаэля, Микеланджело,
haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist infot, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ,,Valimine liisku heites," ütleb Montesquieu, ,,on loomult demokraatlik." Hästi, aga mis mõttes see nii on? ,,Liisuheitmine," jätkab ta, ,,on valimisliik, mis ei tee kellelegi liiga, vaid jätab igale kodanikule mõistliku lootuse, et kord saab ka tema isamaad teenida." ( Rousseau 1762: 150 ) Üheski tõelises demokraatias pole riigiteenistus mingi eelis, vaid kohustus, millega ei saa kuidagi koormata üht inimest õiglasemalt kui kedagi teist. Üksnes seadus saab määrata selle ülesande isikule, kellele liisk langes, sest siis on tingimused kõigile võrdsed nagu ühele demokraatlikule riigile omane. Liisuheitmine ei tekitaks erilisi raskusi tõelise demokraatia korral, kus võiks valida ükskõik keda. Ent tõelist demokraatiat ei ole olemas.
Romanovite dünastia Marta Babenjuk 11A Valitsejad 17611762 PeeterIII 17621796 Katariina II 1796 1801 Paul I 18011825 Aleksander I 18251855 Nikolai I 18551881 Aleksander II 18811894 Aleksander III 18941917 Nikolai II Karl Peter Ulrich Click to edit Master text styles Karl Peter Ulrich ehk PeeterIII (28. Second level veb. 1728 17. juuli 1762) oli Third level
Vene riik sa Uusikaupunkti lepinguga avara väljapääsu Läänemerele Viiburist Riiani. Venemaast oli saanud Ida- Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Saavutatud võidu auks kroonis Peeter I end keisriks- impeeriumi valitsejaks. Impeeria rajaja ise haigestus ootamatult ning suri 1725. aasta alguses 52- aastasena. Katariina II 1762-1796 keisrinna Katariina II Katariina II tõus troonile. Katariina II sündis saksa väikevürsti tütrena. Venemaale kutsuti Katariina kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. 1762. aasta algul sai Venemaa keisriks Katariina abikaasa Peeter III. Tema valitsusaeg jäi väga lühikeseks, ainult pool aastat. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II, kellelt oodati arukamat valitsemist. Valgustatud valitseja.
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks
vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein- Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi
aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi
MUUSIKAÕPETUS Töö autor: Helle Reiljan Võru Järve Kool Töö pealkiri: W. A. Mozart Koolitaja: Evi Tarro Koht Koolielus: muusikaõpetus Kooliaste: III kooliaste Annotatsioon: Mozarti elukäigu lühitutvustus LAPSEPÕLV Sündis 27. Jaanuaril 1756. aastal Salzburgis 4-aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu 6-aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev kontsertreis Euroopas 1769 2 aastat kestev kontsertreis MUUSIKAÕPINGUD 1770 asus õppima Bolognasse tema õpetajaks oli kuulus Padre Martini Õpingud kestsid 2 aastat AUTASUD 14 aastaselt valiti Bologna akadeemia auliikmeks Paavst autasustas teda "Kuldkannuse ordeniga" ELUKÄIK 1772. aastal astus Salzburgi peapiiskopi teenistusse
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Raine Siimuste Lapsepõlv ja õpingud • Imelaps • Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid • Geniaalne improviseerija • Tema isa Leopold kuulus Kesk-Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka • Isa lõi Wolfgangile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused Lapsepõlv ja õpingud • 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees • Algasid pikad ja kurnavad kontserdireisid • 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad • 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) • 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema
Poniatowski. Troonile tõus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I surma järgselt 1761. (vana kalender) aastal tuli troonile tema õepoeg Peeter III, keda rahvas sugugi ei sallinud tema Preisimeelsuse tõttu. Peeter III imetles tolle aegset Preisimaa kuningat Friedrich Suurt, ning tahtnuks pigem olla tema teenistuses kui Venemaa troonil. Peeter III püüdis juurutada Preisi sõjaväekorda ja vene õigeusku asendada luterlusega. 9. juulil 1762. haaras Katariina II kaardiväepolgu ohvitseride abiga võimu enda kätte. Polgus teenis tol ajal ka Katariina II armuke Grigori Orlov koos oma vennaga. 14. juulil 1762. krooniti Katariina II Venemaa keisririigi tsaarinnaks. Pärast trooni loobumist paigutati Peeter III Ropsa mõisa, kus ta paar päeva hiljem suri. Peeter III surma asjaoludes pole siiani selgusele jõutud. Sisepoliitika Katariina II oli arukas naine, mille tõttu oma esimesel valitsemisaastal viis ta sisepoliitikat
mail 1729 ja suri 19. novembril 1796. Ta oli AnhaltZerbsti printsess ning Venemaa keisrinna. Ta oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. VÕIMULETÕUS Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisilembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. ISIKLIKKU Abielu ajal suurvürst Pjotr Fjodorovitsiga oli Katariinal kaks järglast: 24. september 1754. aastal, sündis poeg suurvürst Paul Petrovits 9. detsember 1758, sündis tütar Anna Petrovna (17571759) Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (17621813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. KATARIINA II JA EESTI 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis
tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga, välistas kolonisatsiooni. Balti erikord kehtis kuni 1783.aastani. 2) Jüri kirikuõpetaja, Anton Thor Helle andis 1739.aastal välja esimese põhjaeestikeelse tervikpiibli. Esimene tervikpiibel oli välimuselt väga ilus kahevärvitrükis raamat. Märkimisväärne oli ka piibli trükiarv:6000 eksemplari. 3) 1762 tõusis Venemaal troonile Katariina teine, kelle valitsusaeg tõi kaasaolulisi muutusi balti aadli ja vene riigivõimu suhetes. Tema peaeesmörgiks oli kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ning allutada need piiramatule keisrivõimule. 1764 rõhutas Katariina teine kõikal balti provintsi kuulumist Vene imga algpeeriumi koosseisu ning õhutas kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. Katariina teise troonile tõusmisega
- . 1672 Click iconClick icon to add to add picture picture Click iconClick icon to add to add picture picture Ivan IV. XVII c. Click iconClick icon to add to add picture picture 1721 Click iconClick to addicon to add picture picture II 1762 Click iconClick icon to add to add picture picture I 1801-1825 Click iconClick icon to add to add picture picture I 1825-1855 Click iconClick to add picture icon to add picture . . 1919 Click iconClick to add picture icon to add picture 1870 Click iconClick icon
· Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust
Juba väiksena vihkas ta ülekohut ja ebavõrdust. 1742. aastal võttis ta osa Dijoni Akadeemia traktaadikonkursist (teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või halvenemist"), millel ta sai esikoha. Traktaat tähendab arutlevat uurimust Ta sai kuulsaks, kuid tema vastuoluline iseloom viis ta tülli mitmete isikutega, nn Adam Smithi(filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane) ja Voltaire'iga(filosoof, ajaloolane, kirjanik). Peale 1762. aastat, kui ilmus "Ühiskondlik leping", hakati teda taga kiusama. Tema viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse käes ja oli väga paranoiline. Saavutused Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul.
Iseloomusta kuulatud muusikat. Lapsepõlv ja õpingud, Lapsepõlv- 3 aastat järjest reisimist, pidi kontsertreisid väga noorelt rohkesti muusikaga tegelema Isa hakkas alates kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma 4 aastaselt sai ta noodid selgeks ja hakkas komponeerima 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 1763. aastal keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi, 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad,
Seal ei olnud õiget barokiajastut, samuti ilmnes varaklassitsism varem kui mandri-Euroopas. Jätkus I. Jonesist ja sir Chr. Wrenist alguse saanud palladionismi traditsioon. 18. sajand andis sellele oma varjundi ja mõnikord vendade Adamitega seostatava stiilitähenduse (tuntud nn. adamstiilina). Robert Adami ja hiljem teda aidanud vend Jamesi (1730-1794) ehitatud on Register House Edinburgh'is, Kedleston Hall (1761-1765) Derby lähedal, Osterley Park House (1761-1780) Middlesexis, Sion House (1762-1769). Samuti hinnatakse neid linnade planeerimise ja väljaehitamise eest. Eriti tuntuks sai adamstiil aga sisekujunduses. XVIII sajandi kuulsamaid tegijad on ka Somerset House'i ehitaja W. Chambers. Inglaste klassitsistlikud hooned paistavad silma hea ruumijaotuse poolest. Kõik on otstarbekas alates ruumi kujust kuni akende paigutuse ja valgustuseni. See erineb tunduvalt prantslaste ebamäärasusest hoone sisemuses ja uhkeldamisest hoone fassaadiga
Valga Gümnaasium Katarina II Lühi referaat Triinu Sirol 8a Valga 2007 1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi
annaabi.ee 
