Sankt-Peterburg (1)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Talvepalee

e : - 1754--1762 : 59°5625 . . 30°1850 . . (G) - -- - ( , 38); 1732 2 1917 . 1917 .  () 1754--1762 . . . . 1918 , 1922 . . 1711--1754 . , , . , , , 1708 . , ( ) . 1711 I , . . . 1720 I . 1723 . 1725 .  10 1731 .. , . , , , , , , . , , . 1735 , . 2 1739 -. , 25 1741 , . . 1 1752 , . . . 1752 14 22 . , . . , 16 1754 . () 1755 . . ( 1762 .).  () 1762 , . - . 1

inglise teaduskeel

9

ppt

Зимний дворец

11..  O . M . . C . 1754--1762. .  1711 . .. .  1718 . . 1720 .  1732 . 70 , 100 , , , , , , .  () B 1755 . . ( 1762 .).  () 1762 . O 1500 . 6 1762 . .   http://rusarh.ru/zimnyi.htm http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD%D0%B8% http://walkspb.ru/zd/zimniy.html http://www.spbrf.ru/winter_pal.htm http://www.hermitagemuseum.org/html_Ru/03/hm3_8.html http://www.tixik.com/ru/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD %D0%B8%D0%B92364539.htm http://www.panoramio.com/photo/2903689 http://www.mirvokrug.com/piter/pano.php?id=10 

Vene keel

10

ppt

Государственный Эрмитаж

 8 , .  1754 - 1762 . A . . . . .  1000 . 1050 , 111 , 1886 1945 .  .  1918 , 1922 .  . .  . , A, , A. A x x pax o apcax x, p , p, e .  ! 

Vene keel

4

docx

ARTUR

Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure poolt Berliinistomandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku teosele ning 1769. aastal Dresdenist omandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast. Nüüd on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajastnüüdisajani,[3] sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Külastajatele avati kunstikogu 1852. aastal Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse ja Ülikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Riigi omanduses oleval muuseumil on ka mitu näitusekeskust välismaal. Muuseumis on eksponeeritud teoseid paljudelt autoritelt, kelle hulgas on sellised maailmakuulsad kunstnik

Aerodünaamika

12

docx

Rastrelli looming

Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhenta

Kultuur

13

pptx

Romanovite dünastia

Romanovite dünastia Marta Babenjuk 11A Valitsejad 1761­1762 PeeterIII 1762­1796 Katariina II 1796 ­1801 Paul I 1801­1825 Aleksander I 1825­1855 Nikolai I 1855­1881 Aleksander II 1881­1894 Aleksander III 1894­1917 Nikolai II  Karl Peter Ulrich Click to edit Master text styles Karl Peter Ulrich ehk PeeterIII (28. Second level veb. 1728 ­ 17. juuli 1762) oli Third level HolsteinGottorpi hertsog ning pani Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste Frederikega

Ajalugu

272

doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , .  1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 .  . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].

Ajalugu

2

odt

Valgustusaeg

Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest ­ need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass ­ kodanlus, kes rakendas need m

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (1)