Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Algoritmi ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
История лагорифмов
Анастасия Саркисова
Мюрисепп Виктория
11б класс математика
Что же такое лагорифм?
Это показатель степени, в которую надо возвести число, 
называемое основанием, чтобы получить данное число.
А теперь давайте разберемся в истории 
его возникновения
История логарифмов как алгебраического понятия 
прослеживается еще с античных времён. Стимулом их 
применения послужил факт ,известный ещё Архимеду, 
что при перемножении степеней их показатели 
складываются: 
am· an= am + n
Знай Архимеда в лицо
Логарифмы возникли в 16 веке в связи с 
необходимостью проведения большого объема 
приближенных вычислений в ходе решения практических 
задач, и в первую очередь задач астрономии.К примеру, 
при определении положения судов по звездам и по 
Солнцу.
Потребность в сложных расчётах 
в 16веке быстро росла. 
Значительная часть трудностей 
была связана с умножением и 
делением многозначных чисел. 
В ходе тригонометрических расчётов, Неперу 
пришла в голову идея: заменить трудоёмкое 
умножение на простое сложение, сопоставив с 
помощью специальных таблиц геометрическую и 
арифметическую прогрессии, при этом 
геометрическая будет исходной.
 Тогда и деление автоматически заменяется на 
неизмеримо более простое и надёжное вычитание, 
а извлечение корня степени n сводится к делению 
логарифма подкоренного выражения на n.
Что делало жизнь любителей науки и 
исследователей легче
Сам  термин «ЛОГАРИФМ» предложил Дж. Непер; 
он возник из сочетания греческих слов  logos  (здесь 
— отношение) и arithmos (число),которое означало 
“число отношений”.
logarithmus
Слово основание заимствовано 
Логарифмы с основанием ввел 
из теории о степенях и 
учитель математики Спейдел. 
перенесено в теорию 
Коши первый 
логарифмов Эйлером. 
предложил ввести 
различные знаки 
для десятичных и 
натуральных 
логарифмов.
1893год
Немецкий 
математик 
Прингсхейм 
ввел 
обозначени
я близкие к 
современн
Именно он обозначал 
ым.
логарифм натурального 
числа через ln. 
 Определение логарифма как показателя степени 
данного основания можно найти у Валлиса (1665 
год), Бернулли (1694 год).
 В 1614 году шотландский 
математик-любитель Джон 
Непер опубликовал сочинение 
«Описание удивительной 
таблицы логарифмов» . В нём 
было краткое описание 
логарифмов и их свойств, а 
также 8-значные таблицы 
логарифмов синусов, косинусов 
и тангенсов, с шагом 1’. Термин 
логарифм, предложенный 
Непером, утвердился в науке.
К сожалению, все значения таблицы Непера содержали 
вычислительную ошибку после шестого знака. Однако это не 
помешало новой методике вычислений получить широчайшую 
популярность, и составлением логарифмических таблиц занялись 
многие европейские математики. 
В 1620-е годы Эдмунд Уингейт и Уильям Отред изобрели первую 
логарифмическую линейку, до появления карманных 
калькуляторов — незаменимый инструмент инженера. 
Близкое к современному понимание логарифмирования появилось 
у Валлиса и Иоганна Бернулли, а окончательно было узаконено 
Эйлером в  XVIII веке. В книге «Введение в анализ 
бесконечных»Эйлер дал современные определения как 
показательной, так и логарифмической функций, привёл 
разложение их в степенные ряды, отметил роль натурального 
логарифма. 
ln
Эйлеру принадлежит и заслуга распространения 
логарифмической функции на комплексную 
область. 
На этом и заканчивается история лагорифмов .
                       Спасибо за внимание !

Document Outline

  • Slide 1
  • Что же такое лагорифм?
  • А теперь давайте разберемся в истории его возникновения
  • Знай Архимеда в лицо
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Algoritmi ajalugu #1 Algoritmi ajalugu #2 Algoritmi ajalugu #3 Algoritmi ajalugu #4 Algoritmi ajalugu #5 Algoritmi ajalugu #6 Algoritmi ajalugu #7 Algoritmi ajalugu #8 Algoritmi ajalugu #9 Algoritmi ajalugu #10 Algoritmi ajalugu #11 Algoritmi ajalugu #12 Algoritmi ajalugu #13 Algoritmi ajalugu #14 Algoritmi ajalugu #15 Algoritmi ajalugu #16 Algoritmi ajalugu #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anastasiasarkissova Õppematerjali autor
презентация про лагорифм и все что

Sarnased õppematerjalid

Valemilehed
2
pdf

Valemilehed

Protsendid Astmed ja juured osa = TERVE  osamäär a  1, a  0 a  a 0 1 1 am  an  a m  n am : a n  a m n (a  b)n  a n  bn (a : b)n  a n : bn (a m )n  a mn 1%   0,01 osa tervest 100 m n 1 p a  a n  n am p%  osa tervest a n 100 a n a m n m  p n p n m Osa leidmine tervest: n ab  n a  n b n  n a  a a  n

Matemaatika
Määramata integraal
11
doc

Määramata integraal

INTEGRAALARVUTUS MÄÄRAMATA INTEGRAAL Def Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni y = F(x), mille tuletis võrdub funktsiooniga f(x): F ( x ) = f ( x ) . Näide: Funktsiooni y = 2 x algfunktsioon on y = x 2 , sest ( x 2 ) = 2 x . Antud funktsioonil on mitu algfunktsiooni, sest kui F ( x ) = f ( x ) , siis [ F ( x ) + C ] = F ( x ) = f ( x ) , kus C on suvaline konstant. Funktsioonil on lõpmata palju algfunktsioone, mis erinevad üksteisest konstantse liidetava poolest. Funktsiooni y = f ( x ) algfunktsiooniks on kõik funktsioonid y = F ( x ) + C . Teoreem: Antud funktsiooni mistahes kaks algfunktsiooni võivad teineteisest erineda ülimalt konstantse liidetava poolest: Tõestus: Olgu y =F 1 ( x ) ja y =F 2 ( x ) suvalised kaks algfunktsiooni funktsioonile y = f ( x ) . Siis algfunktsiooni definitsiooni kohaselt: F1( x ) = f ( x ) ; F2( x ) = f ( x ) F ( x ) - F ( x ) = 0 ehk [ F ( x ) - F ( x ) ] = 0

Kõrgem matemaatika
MÄ Ä R AMA T A I N T EGR A A L
12
pdf

MÄ Ä R AMA T A I N T EGR A A L

INTEGRAALARVUTUS MÄÄRAMATA INTEGRAAL Def Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni y = F(x), mille tuletis võrdub funktsiooniga f(x): F ( x ) = f ( x ) . Näide: Funktsiooni y = 2 x algfunktsioon on y = x 2 , sest ( x 2 ) = 2 x . Antud funktsioonil on mitu algfunktsiooni, sest kui F ( x ) = f ( x ) , siis [ F ( x ) + C ] = F ( x ) = f ( x ) , kus C on suvaline konstant. Funktsioonil on lõpmata palju algfunktsioone, mis erinevad üksteisest konstantse liidetava poolest. Funktsiooni y = f ( x ) algfunktsiooniks on kõik funktsioonid y = F ( x ) + C . Teoreem: Antud funktsiooni mistahes kaks algfunktsiooni võivad teineteisest erineda ülimalt konstantse liidetava poolest: Tõestus: Olgu y =F 1 ( x ) ja y =F 2 ( x ) suvalised kaks algfunktsiooni funktsioonile y = f ( x ) . Siis algfunktsiooni definitsiooni kohaselt: F1( x ) = f ( x ) ; F2( x ) = f ( x ) F ( x ) - F ( x ) = 0 ehk [ F ( x ) - F ( x ) ] = 0

Matemaatika
Gümnaasiumi valemid
3
doc

Gümnaasiumi valemid

Matemaatika 11. klassi valemid Astendamise abivalemid am n a an a a =a m n m +n (a m ) n = a mn ( ab) n = a n b n n = a m -n = n a b b n p Liitprotsendiline kasvamine (kahanemine): L = A 1 + , kus L on 100 lõppväärtus, A - algväärtus, p - kasvamise protsent, n - kasvutsüklite arv. Logaritmide omadused: log a c = b a b = c a loga c = x lo

Matemaatika
Saksa keele B1 töövihiku vastused
14
pdf

Saksa keele B1 töövihiku vastused.

wenn das Modul SPRECHEN in der Klasse geObt und getestet r wird rv'r( darauf geachtet werden, dass es sich in rirr v' sollte Teil I um ein,naturliches Gespr6ch,,hande-lt. Teil 2 ist die strukturierte hfrsentation eines Themas. I Prtifungsbeispiel zu Modelltest I I Ir Modul Spredren ' -- I r Priifer/-in: leg.ruBung unt{ kurze Einfr.itrrung Beschreibung der Siruation Teil 1 Begirrn Teil 1 ln diesem Prufungsbeispiel wurde exemflarisch die deutsche stadt K6ln als HeimaRtadt des prufungsteilnehrners aufgenommen' ln der Prufung sollten oil rinJitaten

Saksa keel
Valemid ja mõisted
54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega

Matemaatika
Referaat barokist
12
rtf

Referaat barokist

2009 (. barocco -- «», . perola barroca -- « »; ) -- XVII-- XVIII , . XVI --XVII : , , , . « » , , , , -- , . , , , . . -- . gentle: «», «», «». , . , , . -- , , . (. state of nature) - , . . , « » ( , 1717). , , « ». ( ); -- , -- . -- . , , , . . , . , , . -- . , -. « » (1689), « (1735). . -- . (1611), (1675). , . : . : -- ( ); -- «» ( ) ; -- -. « » (). , . . , « » , . -- . «» -- baroco. , : , . «» -- . , « », , , . , , , , , , ( - , , , ); -- ( , , ). , , XVI . .

Vene keel
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma Η η  eeta Τ τ  tau Θ θ  teeta Υ υ  üpsilon Ι ι  ioota Φ φ  fii Κ κ  kap

Algebra I




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun