Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "10.kl ajaloo õpik lk 19 küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsivilisatsioon, hinduism, aarjalaste, asoka, gangese, iseloomustage, kastide, usuti, rituaalid, visnu, budismis, muudes, suvised, järjepidavuse, hindudesivanemad, sanskriti, hindi, keelteks, kajastub, domineerimine, põhjendab, religioon, vajalikkust, aarjalased, seisusesse, suust, braahmanid, ksatrijad, vaisjad, toel, omavalitsused, organisatsioonidIndia 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka
Raido Niggulis 10a Arutle ja analüüsi INDIA 1. Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses mõjutasid looduslikud olud ka India tsivilisatsiooni teket, India tsivilisatsioon kujunes kahe kõige suurema jõgikondade alal, Induse ja Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Kogu sellest piirkonnast hakkas tsivilisatsioon arenema ka India poolsaarele ja Sri Lankale. 2. Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad
Geo ja looduslikud olud · Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal. · Põlluharimiseks väga sobiv kliima. Riiklus ja ühiskond · V a.tuh. eKr hakati Induse tasandikul põldu harima ja karja kasvatama. · Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus, esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid. · Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. · Alguse sai ka puuvillakasvatus. · Esmalt kasutati seda loomasöödaks, hiljem ka tekstiilitooraineks.
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid.
INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj eKr Siddharta Gautama pani aluse budistlikule
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid
Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul. Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon. 3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid.
Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja
annaabi.ee 
