Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "1-kalde arvutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalde, arctan, kaldenurkLaboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=Hho r+ h'.
tootmisjääkide hoidlate, prügimägede ja sadamarajatiste projekteerimisel. Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590
kus astmenäitaja m on jõu mõjumisel lühema külje suunas mB = (2 + B´/ L´) / (1 + B´/ L´) ja pikema külje suunas mL = (2 + L´/ B´) / (1 + L´/ B´). Kui jõud mõjub ühtlaselt mõlema külje suunas, arvutatakse astmenäitaja valemiga m = mL cos2 + mB sin2. f) talla kallet arvestavad tegurid: bq = exp(-2,7 tan ´), by = exp(-2 tan ´), bc = 1 - 2 / (2 + ); Valemites on talla kaldenurk (radiaanides) horisontaalpinnast. Nende tegurite hõlpsamaks määramiseks on lisas toodud graafikud g) maapinna kallet arvestavad tegurid: gq = gy = (1 - 0,5tan )5; gc = 1 - 2 / (2 + ), kus on maapinna kaldenurk (radiaanides) horisontaalpinast Neid tegureid tuleks kasutada kui vundament asub nõlval. Kui > ´/2, tuleb täiendavalt kontrollida nõlva üldist püsivust koos vundamendist tuleva koormusega. h) talla süvise mõju arvestavad tegurid: kui d < B, siis
2. Keskmine vajum vaivundamendis (mitte vibrex-vaia) · Kolmtelgse surveteim sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine Suurte koormustega ehitise vundamendis juhul, · Ühetelgne surveteim kaalutud vajum 3. Vajumi erim s - kahe kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri · Koonusteim vundamendi vajumite vahe. 4. Kaldenurk w - Suure horisontaal ja momentkoormuste korral · Puhas nihketeim tervikehitise kaldenurk vertikaalist. 5. Suhteline Olemasolevate vundamentide tugevdamiseks 24. Millise kriitilise pingeni projekteeritakse erim, (kaard) s/L - vajumi erim jagatud Kohtvaiade eeliseks, võrreldes rammvaiadega , madalvundamendi all olev pinnas
Kõik eelnevad nõuded peavad olema täidetud. Eriti täpselt peab olema vertikaaltelg loodis. Kontrolliks viseeritakse RP asendis kõrgel asuvale punktile ja märgitakse punkti projektsioon instrumendi kõrgusel. Sama teha ka pikksilma RV asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Horisontaaltelje vea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 21. Kaldenurga mõõtmine. Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele
Kõik eelnevad nõuded peavad olema täidetud. Eriti täpselt peab olema vertikaaltelg loodis. Kontrolliks viseeritakse RP asendis kõrgel asuvale punktile ja märgitakse punkti projektsioon instrumendi kõrgusel. Sama teha ka pikksilma RV asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Horisontaaltelje vea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 21. Kaldenurga mõõtmine. Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele
maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: o Ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 41. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii.
vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt turbulentne või laminaarne. Mida väiksem on vee liikumise kiirus ja voolukanali Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks. Sellise pinnase tugevus tervikuna. läbimõõt ning mida suurem on vedeliku viskoossus, seda tõenäolisem on, et kõvera kaldenurk iseloomustab pinnase kokkusurutavust teatud pinge 1.2.7 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad liikumine on laminaarne. Pinnastes on liikumine alati laminaarne, sest vee muutumise intervallis. Arvuliselt väljendatakse kokkusurutavust sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult liikumise kiirus ja pooride suurus on väikesed
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d=
15. Geodeetiline pöördülesanne Joone direktsiooninurga(rumbilise nurga) ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud Punktid T(XT, YT) ja K(XK, YK) Leida X, Y, s, R Lahendus X = XB XA Y = YB YA Phytagorase teoreemi põhjal: s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) Pärast rumbilise nurga arvutamist ja arvutuste kontrollimist teise valemi järgi määratakse tabelis toodud juurdekasvude märkide kombinatsioonid põhjal rumbi nimetus(veerand). Pärast direktsiooninurga arvutamise saab joone pikkuse leida täisnurksest kolmnurgast KTT'. 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Koordinaatidega
teodoliidi vertikaalringi abil. Kui pikksilma viseerimistelg on horisontaalne, siis konstruktsiooni kohaselt peaks vertikaalringi lugem olema 0, 90, 180, või 270 kraadi olema, oluline teada, kuidas jaotised kantud. Kui veidike erinev, siis nimetatakse horisontaalasendile vastavat lugemit nulliasendiks NA. Joone kaldenurga mõõtmiseks suuname niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. Kui NA=0 kraadi, siis saame kaldenurga kohe vertikaalringi lugemi järgi, kui ei ole null, siis kaldenurk v võrdub vertikaalringi lugemi Lv ja valemist NA=0,5(Lv+Lp) arvutatud NA vahega. Ehk v=Lv-NA Kui nulliasend ei ole teada või soovitakse kaldenurki määrata täpsemini, siis tehakse mõõtmised RV ja RP asendis, suunates niitristiku keskpunkti K mõlemal korral tähisele märgitud samale kõrgusele. Kaldenurk arvutatakse siis vertikaalringilt saadud lugemitest valemiga v=0,5(Lv-Lp) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes
mõõta ja arvutada: HB= Hhoris+ h'; Hhoris = 62,5 mKõrguskasv h'= h h'= 2,5= 1,5 m HB= 62,5m + 1,5 m= 64 m 2. Määrata joone AB kalle. Joone AB otspunktide kõrguste vahe ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni SAB suhe on selle joone kaldenurga tangens, mis protsentides avaldatuna on joone kalle i. SAB= 750 m ; h= HB-HA= 64m- 52,5m = 11,5m Valemid: tanAB= ; AB= arctan; i%AB= ; iAB= ; Joone kaldenurga tangens : tanAB= 0,02 Kaldenurk: AB= 052'43'' Kalle protsentides: i%AB= 2% Kalle promillides: iAB= 20 3. Koostada joone AB pikiprofiil (Joonis 4-1). Määrata joone AB punktide kõrgused ja lõikude pikkused. Punktide A ja B kõrgused on eelnevalt määratud ning teised punktid valin nii, et need satuksid joone AB ja samakõrgusjoonte ristumiskohta. Punktide kõrgused ja lõikude pikkused on esitatud tabelis (Tabel 4 ). Tabel 4. Joone AB punktide kõrgused ja lõikude pikkused
ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2............................................................
Lubjakivi kiht oli paks ja näis väga kihiline. Seal oli erinevat värvi lupja. Rohekat, pruunikat kui ka hallikat. See kõik sõltub kivimi keemilisest koostisest. Kolmandaks ülesandeks oli visandada objekti skeem (joonis 5). Tüüpilisemad elemendid on astang, lagi, põhi, serv, puistang, kraav, veekogu, tranšee, strekk, šaht, šurf, tee, ramp. Mõõtsime elemendi profiili, e pinda. Tüüpilisemad parameetrid olid nõlvapikkus, kaldenurk, sügavus, kõrgus, materjalikirjeldus. 11 Joonis 4. Joonis tunnelist. Joonis 5. Skeem astangust. 12 Joonis 6. Siim tunnelis laserkaugusmõõtjaga mõõtmisi tegemas. Joonis 7. Brigitta ja Siim mõõtmisi tegemas. 13 3.4 Praktikum: KUMU Antud praktikumis mina ei osalenud
820 1,875 Kalle promillides iAB = x 1000 = 2,28 820 Metoodika: Joone AB kalde leidmiseks lahutan HB-st (47,5) HA (45,625) ning jagan saadud tulemuse SAB-ga. SAB saan kui korrutan kaardilt mõõdetud AB joone pikkuse (4,1cm) 200 meetriga. Kuna kaardi mõõtkava on 1:20 000, siis 1cm kaardilt on 200m looduses. Vastuseks saan 0,002. Seejärel arvutan palju on kaldenurk kraadides, protsentides ja promillides. Kraadides kaldenurga saamiseks jagan 1,875 (mis on saadud HB-HA) 820-ga (mis on SB) ning saadud tulemuse teisendan kraadideks kasutades kalkulaatorit. Tulemuseks sain 0° 7' 51". Kalde leidmiseks protsentides tuleb 1,875 jagada 820-ga ning korrutada 100-ga, promillides leidmiseks tuleb korrutada 1000-ga. Kalle protsentides on 0,22% ja promillides 2,28. Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamine A-1= 0,4cm x 200= 80m 1-2= 0,2cm x 200= 40m
määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini määratavate pinnase omaduste, näitekspoorsuse, veesisalduse, plastsusomaduste, vahel. 12 Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks. Sellise kõvera kaldenurk iseloomustab pinnase kokkusurutavust teatud pinge muutumise intervallis. Arvuliselt väljendatakse kokkusurutavust kompressioonimooduliga m0väljendab poorsusteguri muutust ühikulisel pingemuutusel ja mv suhtelist deformatsiooni pinge ühikulisel muutusel. Omavaheline seos on väljendatav kujul m0=mv (1+e) Kuna Poisson'i teguri tegeliku suuruse määramine jääb sageli problemaatiliseks ja et paljudel
o 1929 raamat ,,Insenergoilogie" K.A.Redlich K.V. Terzaghi R.Krampe o Areng kahes erinevas suunas koos(geotehnika) või kaks eraldi teadust (omavahelised shted eerulised, kaks eri keelt) III etapp 1950 kuni tänapäev ,,Keskkonna probleemid" o Keskkonna geoloogia ja geotehnika Teadused, mis peale kirjeldamise ja hirmutamise võimaldavad anda laehndusi ning prognoose 3. Pisa torni kaldumise põhjused. Soovitatavad vastumeetmed. Kasutatud kalde vähendamise tehnoloogia. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178). Maapind on Pisa torni all kolmekihline liivad-savid-liivad. See põhjustas ka torni vajumise, kuna maapindvajus erinevalt. Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku
Vesiehitis (ingl. k hydraulic structure) on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis, vesiehitus (hydraulic construction) aga tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette. Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- või mereehitise
LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m 13,2
Leida T(XT, YT), X, Y. LahendusXT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 15. Geodeetiline pöördülesanne Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB) Leida X, Y, s, R LahendusX = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit,
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) k
24. Maastikupunktide kõrgused ja kõrguskasvud. Horisontaalid ehk samakõrgusjooned ehk isohüpsid saadakse kui lõigata maapinda mõtteliselt horisontaalsete tasapindadega , mis on üksteisest võrdsel vertikaalkaugusel h (s.o horisontaalide lõikevahe) Horisontaal – see on joon, mis kaardil või plaanil ühendab ühesuguse kõrgusega maastikupinkte. Langekriips on horisontaaliga risti tõmmatud lühike kriips , mis selgitab maastiku kalde suunda. Horisontaalide vaheline kaugus iseloomustab nõlva kallakust – väiksem kaugus , st järsem nõlv ja vastupidi. Punkti kõrguse määramine horisontaalide abil. Kõigi punktide koordinadid mis jäävad horisontaalile , võrduvad horisontaali kõrgusega. Kui punkt A jääb horisontaalide vahele, saab selle kõrguse arvutada. Selleks tuleb ära mõõta kahe horisontaali vaheline kaugus d ja madalama horisontaali ja punkti A vaheline kaugus a. 25
LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt a (mm)
Pärnu Koidula Gümnaasium Sauga jõest Pärnu linna vaheni Uurimistöö Koostajad: Anita Juckum Merilin Merirand Juhendajad: Juhani Püttsepp Milvi Talts Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest
1 − 2α bc = π +2 dreenitud tingimuste puhul b q = b γ = (1 − α tan ϕ ′) 2 1 − bq bc = bq − N c tan ϕ ′ Valemites on α talla kaldenurk (radiaanides) horisontaalpinnast. Toodud valemite abil saab kontrollida vundamendi kandevõimet. Selleks peavad olema teada vundamendi mõõtmed. Vundamendi mõõtmete määramine saab toimuda järk- järgulise lähenemise teel. Selleks tuleb valida (näiteks kogemuse alusel) esialgsed mõõtmed ja kontrollida tingimust V = R. Kui V > R, tuleb mõõtmeid suurendada ja vastupidisel juhul vähendada kuni tingimus on täidetud. Otseselt mõõtmete määramist
Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 = 155+1,13
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+21+m2)-märgpiire, R
asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist. Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S ∆H - tan Vab= S ∆ - Kaldenurk on arctan kuna saame väga väikese arvu arvatavasti, siis S et saada ilus arv siis peame vajutama taskuarvutil kraadide nuppu, mis annab arvu kraadides, minutites ja sekundites, kui meil ei ole arvutit, siis nt arv 0,22= 0kraadi; 0,22x60= 13.2 ehk 13 minutit ja 13.2-13=0,2, 0,2x 60=
2007. aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x . 1 3x 3 1)
annaabi.ee 
