Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=Hho r+ h'.
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590
mõõta ja arvutada: HB= Hhoris+ h'; Hhoris = 62,5 mKõrguskasv h'= h h'= 2,5= 1,5 m HB= 62,5m + 1,5 m= 64 m 2. Määrata joone AB kalle. Joone AB otspunktide kõrguste vahe ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni SAB suhe on selle joone kaldenurga tangens, mis protsentides avaldatuna on joone kalle i. SAB= 750 m ; h= HB-HA= 64m- 52,5m = 11,5m Valemid: tanAB= ; AB= arctan; i%AB= ; iAB= ; Joone kaldenurga tangens : tanAB= 0,02 Kaldenurk: AB= 052'43'' Kalle protsentides: i%AB= 2% Kalle promillides: iAB= 20 3. Koostada joone AB pikiprofiil (Joonis 4-1). Määrata joone AB punktide kõrgused ja lõikude pikkused. Punktide A ja B kõrgused on eelnevalt määratud ning teised punktid valin nii, et need satuksid joone AB ja samakõrgusjoonte ristumiskohta. Punktide kõrgused ja lõikude pikkused on esitatud tabelis (Tabel 4 ). Tabel 4. Joone AB punktide kõrgused ja lõikude pikkused
ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2............................................................
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d=
1 − 2α bc = π +2 dreenitud tingimuste puhul b q = b γ = (1 − α tan ϕ ′) 2 1 − bq bc = bq − N c tan ϕ ′ Valemites on α talla kaldenurk (radiaanides) horisontaalpinnast. Toodud valemite abil saab kontrollida vundamendi kandevõimet. Selleks peavad olema teada vundamendi mõõtmed. Vundamendi mõõtmete määramine saab toimuda järk- järgulise lähenemise teel. Selleks tuleb valida (näiteks kogemuse alusel) esialgsed mõõtmed ja kontrollida tingimust V = R. Kui V > R, tuleb mõõtmeid suurendada ja vastupidisel juhul vähendada kuni tingimus on täidetud. Otseselt mõõtmete määramist
tootmisjääkide hoidlate, prügimägede ja sadamarajatiste projekteerimisel. Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 0,6 cm-le vastab h = 2,5 m 0,5 cm-le vastab h´ m h´= 2,5*0,5/ 0,6 = 2,083 HA = 65,0 + 2,083 = 67,083 HB= 67,083-55,8= 11,283 Kaldenurk: arctan= 11,283/660 = 0 kraadi 58 minutit 45.847 sekundit Kalle protsentides: 11,283/660 * 100 = 19 % Kalle promillides: 11,283/ 660 * 1000= 17 promilli
820 1,875 Kalle promillides iAB = x 1000 = 2,28 820 Metoodika: Joone AB kalde leidmiseks lahutan HB-st (47,5) HA (45,625) ning jagan saadud tulemuse SAB-ga. SAB saan kui korrutan kaardilt mõõdetud AB joone pikkuse (4,1cm) 200 meetriga. Kuna kaardi mõõtkava on 1:20 000, siis 1cm kaardilt on 200m looduses. Vastuseks saan 0,002. Seejärel arvutan palju on kaldenurk kraadides, protsentides ja promillides. Kraadides kaldenurga saamiseks jagan 1,875 (mis on saadud HB-HA) 820-ga (mis on SB) ning saadud tulemuse teisendan kraadideks kasutades kalkulaatorit. Tulemuseks sain 0° 7' 51". Kalde leidmiseks protsentides tuleb 1,875 jagada 820-ga ning korrutada 100-ga, promillides leidmiseks tuleb korrutada 1000-ga. Kalle protsentides on 0,22% ja promillides 2,28. Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamine A-1= 0,4cm x 200= 80m 1-2= 0,2cm x 200= 40m
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 = 155+1,13
ladustada avatud laoplatsidel (süsi, maak, hakkpuit jne.); last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille veoks tuleb kasutada kinniseid transpordivahendeid ning ladustamiseks kinniseid ladusid (keedusool, teravili, tsement, mineraalväetised jne.). Koodeks · Kuhje- ja puistlastil on mitmeid iseärasusi, mida tuleb arvestada kauba transportimisel ja ladustamisel: pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, koostisosade kuju, haprus, isekuumenemine, -süttimine, kinnikülmumine, -vajumine, metallidel rooste põhjustaja, tervist kahjustav toime jpm · Teatud tingimustes võib kaup nihkuda -> põhjustades õnnetusi Sellest tulenevalt "Puistlastide ohutu veo koodeks" "Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes" · Puistlastide kohta kasutatakse koodeksiga määratletud termineid ja karakteristikuid. Terminid
LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt a (mm)
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) k
(vastavalt väärtustele A ja B); varras 2. Määrata ristlõike pinnakeskme asukoht ja kanda see joonisele; 3. Määratleda sobiv keskteljestik (kanda joonisele) ning arvutada selle suhtes ristlõike telg- inertsimomendid ja tsentrifugaal-inertsimoment; 1 4. Arvutada kesk-peateljestiku kaldenurk selle keskteljestiku suhtes ning arvutada kesk-peainertsimomentide väätused; 5. Kanda kesk-peateljestik joonisele ning arvutada nende telgede suhtes ristlõike tugevusmomendid; 6. Formuleerida ülesande vastus. Ristlõike skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120
maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: o Ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 41. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii.
Kõik eelnevad nõuded peavad olema täidetud. Eriti täpselt peab olema vertikaaltelg loodis. Kontrolliks viseeritakse RP asendis kõrgel asuvale punktile ja märgitakse punkti projektsioon instrumendi kõrgusel. Sama teha ka pikksilma RV asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Horisontaaltelje vea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 21. Kaldenurga mõõtmine. Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele
Kõik eelnevad nõuded peavad olema täidetud. Eriti täpselt peab olema vertikaaltelg loodis. Kontrolliks viseeritakse RP asendis kõrgel asuvale punktile ja märgitakse punkti projektsioon instrumendi kõrgusel. Sama teha ka pikksilma RV asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Horisontaaltelje vea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 21. Kaldenurga mõõtmine. Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele
kus astmenäitaja m on jõu mõjumisel lühema külje suunas mB = (2 + B´/ L´) / (1 + B´/ L´) ja pikema külje suunas mL = (2 + L´/ B´) / (1 + L´/ B´). Kui jõud mõjub ühtlaselt mõlema külje suunas, arvutatakse astmenäitaja valemiga m = mL cos2 + mB sin2. f) talla kallet arvestavad tegurid: bq = exp(-2,7 tan ´), by = exp(-2 tan ´), bc = 1 - 2 / (2 + ); Valemites on talla kaldenurk (radiaanides) horisontaalpinnast. Nende tegurite hõlpsamaks määramiseks on lisas toodud graafikud g) maapinna kallet arvestavad tegurid: gq = gy = (1 - 0,5tan )5; gc = 1 - 2 / (2 + ), kus on maapinna kaldenurk (radiaanides) horisontaalpinast Neid tegureid tuleks kasutada kui vundament asub nõlval. Kui > ´/2, tuleb täiendavalt kontrollida nõlva üldist püsivust koos vundamendist tuleva koormusega. h) talla süvise mõju arvestavad tegurid: kui d < B, siis
arvutamine. Töö ülesanne: Maastikul mõõdeti joont 0-6 kaks korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites. Leida antud joone pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr. st v - parand projektsioo projektsioo n n 0 0 28,0 m +2,5° 27,97 0,03 27,97 1 28,0 61,0 m -3,3° 60,90 0,10 60,90
vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt turbulentne või laminaarne. Mida väiksem on vee liikumise kiirus ja voolukanali Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks. Sellise pinnase tugevus tervikuna. läbimõõt ning mida suurem on vedeliku viskoossus, seda tõenäolisem on, et kõvera kaldenurk iseloomustab pinnase kokkusurutavust teatud pinge 1.2.7 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad liikumine on laminaarne. Pinnastes on liikumine alati laminaarne, sest vee muutumise intervallis. Arvuliselt väljendatakse kokkusurutavust sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult liikumise kiirus ja pooride suurus on väikesed
............................................. 14 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Konveieri tootlikkus on Q = 600 T/h. 3. Tõstekõrgus H = 5 m. 4. Kaldenurk on =12°. 5. Materjaliks on slakk, mille mahumass = 750 kg/m3 = 0,75 T/ m3. 6. Lindi kuju lame. 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS 2.1. Lindi laiuse B leidmine Lameda kujuga lindi laius B on arvutatud valemiga (2.1) Q B= ,(2.1) 576 tan v c kus B lindi laius m; Q tootlikkus T/h, (Q = 600 T/h);
2. Keskmine vajum vaivundamendis (mitte vibrex-vaia) · Kolmtelgse surveteim sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine Suurte koormustega ehitise vundamendis juhul, · Ühetelgne surveteim kaalutud vajum 3. Vajumi erim s - kahe kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri · Koonusteim vundamendi vajumite vahe. 4. Kaldenurk w - Suure horisontaal ja momentkoormuste korral · Puhas nihketeim tervikehitise kaldenurk vertikaalist. 5. Suhteline Olemasolevate vundamentide tugevdamiseks 24. Millise kriitilise pingeni projekteeritakse erim, (kaard) s/L - vajumi erim jagatud Kohtvaiade eeliseks, võrreldes rammvaiadega , madalvundamendi all olev pinnas
asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist. Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S ∆H - tan Vab= S ∆ - Kaldenurk on arctan kuna saame väga väikese arvu arvatavasti, siis S et saada ilus arv siis peame vajutama taskuarvutil kraadide nuppu, mis annab arvu kraadides, minutites ja sekundites, kui meil ei ole arvutit, siis nt arv 0,22= 0kraadi; 0,22x60= 13.2 ehk 13 minutit ja 13.2-13=0,2, 0,2x 60=
,: i ;-i Joonestada vdljaku profiil A-A. Tiiiendada kafuse rddsfajoone ant'ud Tulefada anfud kafuse rddst'ajoone plaanil kafuse plaani kafuse fahkude l1ikejoonfega tahkude l6ikejooned eeldusel, et' fahkudel I ja 3 eeldusel, et katuse kdigil tahkudel on vdrdne kaldenurk g, ja tahkudel 2, 4 ja 5 on on sdna kaldenurk, vdrdne kaldenurk cp,, t5 Tdiendada kafuse rddst'ajoone ant'ud plaani kafuse fahkude ldikejoont'ega eeldusel, et' katuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk, ---i> t5 Tulet'ada antud kafuse radstajoone plaanrl Tdiendada kafuse rddsfajoone anfud plaani katuse fahkude l6ikejooned eeldusel, et kat'use t'ahkude l1ikejoonfega eeldusel, et'
,: i ;-i Joonestada vdljaku profiil A-A. Tiiiendada kafuse rddsfajoone ant'ud Tulefada anfud kafuse rddst'ajoone plaanil kafuse plaani kafuse fahkude l1ikejoonfega tahkude l6ikejooned eeldusel, et' fahkudel I ja 3 eeldusel, et katuse kdigil tahkudel on vdrdne kaldenurk g, ja tahkudel 2, 4 ja 5 on on sdna kaldenurk, vdrdne kaldenurk cp,, t5 Tdiendada kafuse rddst'ajoone ant'ud plaani kafuse fahkude ldikejoont'ega eeldusel, et' katuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk, ---i> t5 Tulet'ada antud kafuse radstajoone plaanrl Tdiendada kafuse rddsfajoone anfud plaani katuse fahkude l6ikejooned eeldusel, et kat'use t'ahkude l1ikejoonfega eeldusel, et'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
