LINNASTUMINE E. URBANISEERUMINE *soodustab: - palju valikuid - infoühiskonda üleminek,teeninduse osatähtsus kasvab-linnade rohkem - kõrgem elatustase N:linnas kõrgem meditsiin,kultuur(kino,teater),haridusasutused *tagamaa- linna ümbruskond, mis on linnast mõjutatud N:kõrveküla *regratsioon-sissetulekust sõltuv,rahvus,rass,religioon, *vastulinnastumine-linnast-maale *ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .. 200 + võivad juba anda linnastaatuse Hollandis linn kui on üle 20 000 India 5000+ USA 2500 + Jaapan 30 000+ PROBLEEM ÜL.:oled ekspertgrupi liige ja pead esitama vallavalitsusele (Alatskivi) ettekande oma kodu asula keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? rea...
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elu...
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud, sh metsade hävitamine Ökoloogia seminar 07.10.2009 Kristi Pedanik Tallinna Tehnikaülikool 2009 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Must Aafrika II järk - Linnade kasv aeglustub, maa-asulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk - Rahvaarv ...
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud sh metsade hävitamine. Ökoloogia seminar 11.10.2013 Alina Lapitskaja Tallinna Tehnikaülikool 2013 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna ja KaguAasia, Must Aafrika II järk Linnade kasv aeglustub, maaasulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk Rahvaarv...
Regina Siniorg 9b klass 2011 7 miljardit inimest Alates aegade algusest on rahvaarv olnud pidevas muutuses. Kunagi mõjutas elanikkonna arvu sõjad ja katkud. Järgnevas tekstis ma arutlengi inimeste arvu maailmas, milleks on praegu 7 miljardit inimest. Rahvaarv tõuseb kõige kiiremini vaestes riikides, sest seal pole selliseid võimalusi nagu arenenud maades. Kui inimestel oleks infot pereplaneerimise kohta, võimalus kasutada rasestumisvastaseid vahendeid ja võimalus pääseda arsti juurde, siis saaksid nad ise valida, kui palju ja mis vanuses nad lapsi soovivad. Ma arvan, et sealsed inimesed tahvad lapsi selleks, et saada endale tööjõudu ja, et oleks ...
S A K S K A O S M L T O A O P O T U R A N W I L S R S U I I B I L I B E R A L I S M I A N L I L H S O O L L I J K I E M N N I I S E S L A I O I S E E M M R D P T M E S I C O R K L U M I N E Saksa Tolliliit- Moodustati Preisimaa ettevõttel, 1834.aastal. Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Urbaniseerumine - linnastumine ehk .....
Ülevaated linnastumisest Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikku osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks...
Linnastumise head ja vead Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastu...
Ajalugu 8 kl. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. Positiivsed tagajärjed: - võeti kasutusele masinad - linnad suurenesid - alanes kaupade hind - kvaliteet paranes - toodeti rohkem tarbekaupu - paranesid elu ja töö tingimused Negatiivsed tagajärjed: - paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatööl...
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu ...
Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi) c) ...
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsio...
rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva rahu ja tasakaalu kaitseks loodud liit-Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa Pühaliit-kristluse kaitseks- Venemaa, Austria ja Preisimaa juhtimisel 3.Tööstuslik pööre algas Inglismaal 18.saj keskpaigal. Milles avaldus- manufaktuuride asemele vabrikud, uued leiutised ja masinad, aurumasinad, urbaniseerumine 4.Industriaalühiskond on tööstusühiskond, mille tunnusteks on: -hõivatus tööstuses on suur(Inglismaal 70%) -urbaniseerumine -seisustest said klassid 5.19.saj tõusis esile masinatööstus. Uuendused rasketööstused: terase suurtööstuslik tootmine(malm+raud) 6.Osatähtus transpordil suur, sest toorainet ja valmistoodangut oli vaja vedada suurtes kogustes ja senised transpordivahendid seda ei võimaldanud. 1825-1. Raudteeliin Inglismaal, 1830ndad- tööstulikult oluliste raudteeliinide loomine. Aurulaevad pikkadeks reisideks kõlblik aurik Robert Fulton Bensiinimootor-G.Daimler
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Suda...
Ränne ehk migratsioon emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest. Ameerikasse ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Minnakse ka nafta r...
1.a.Sõjaline liit kuhu kuulus riik, mille koosseisu kuulus ka Eesti Antant b. mis need on: Austraalia,Kanada, Uus-Meremaa Suurbritannia kolooniad (dominioonid) c.antisemintism e. Juudivastasus d. buur Hollandi päritolu asunikud, (kes olid asutanud 2 vabariiki) e. protektsionism siseturgu kaitsev kaubanduspoliitika f. USA välispoliitiline tegevus(+näide) Sekkus aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse (kahuripaatide diplomaata nõuti et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa Usa'ga sõlmitud lepingute tühistamist) g. Nobeli seos tänapäevaga algatas traditsiooni, Nobeli preemiate jagamine igal aastal erinevates valdkondades (füüsika, keemia, kirjanuds jne) h.Too välja 1 sarnasus ja 1 erinevus 20. ja 21. saj alguse vahel (Kas maailm/eesti) E Eesti kuulus 20.saj alguses Venemaa koosseisu, 20.saj alguses on Eesti iseseisev vabariik. S Mõlemal ajal toimub urbaniseerumine 2. 1) sport moodne jalgpall võeti olümpiamängude kavasse 2) id...
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis...
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma. 7 sümbolism- püüd sümbolite abil kujutada meeltele tajumatut reaalsust 8 natural...
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks de...
Vastused Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013 Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskk...
Industriaalühiskond Sissejuhatus: Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj. keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masina...
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Li...
· NIMED · Jaan Poska- eesti riigimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule. · Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president. · Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus. · Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar. · J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. · Nikolai II- oli Ve...
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroop...
Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööst...
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.a...
30.09.2015 Ettevõtlus ja turundus III Ott Alemaa IDEEDE hindamine Väärtuspakkumise põhiküsimused Väärtuspakkumise karakteristikud • Millist VÄÄRTUST me kliendile pakume? • Uudsus • Teostatavus, tõhusus, kättesaadavus, kasutatavus • Millist kliendi PROBLEEMI me lahendame? • Standardiseerimine • Vastavus probleemile • Millist kliendi VAJADUST me rahuldame? • Disain • Bränd, staatus • Milliseid TOOTEID/TEENUSEID (võ...
Tekkisid suured asulad Jättis tööta käsitöölised Soodustas hariduse levikut Tööpuudus Rahvaarv kasvas Streigid/laste tööjõud Muutis ühiskonna seniseid tavasid nind moraalinorme Kehvad töötingimused Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et...
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F M...
Portugal Üldinfo Asub Lõuna-Euroopas Naabriks Hispaania Muutke teksti laade Pealinn Lissabon Mandrile lisaks saared Teine tase Assoorid ning Madeira Kolmas tase Neljas tase Kuulub Euroopa Liitu Viies tase Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loo...
SEERUMINE NING SELLEGA KAASNEVAD OHUD. AUTOSTUMISE MÕJU SUURLINNADE ÕHUSA Alice Aho 2012 Urbaniseerumine stumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja l stumise tempo väga kiire, aga arenenud riikides on tempo aeglane, kuid tase kõrge. stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm um...
Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele o India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid o Uudishimu ja seiklusjanu o Kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rik...
Ajaloo kontrolltöö § 22-24A, õpik lk 44-61 1. Mõisted. 1) Sotsialismileer Moskva võimu all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. Esialgne nimetus rahvademokraatiamaad. 2) Sotsialistlik sõprusühendus riigid, mis jäid Nõukogude Liidule ja Moskvale kuulekaks. 1960. aastatel kuulus sinna kokku 10 riiki. 3) VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Elu Eestis Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Kõik algab majandusest. Eesti ühiskonnas toimub kihistumine. Tekib juurde nii rikkaid kui ka vaeseid. Poliitikute lubadused jäävad täitmata,võimule tuleku järel. Ajakirjanduse kaudu ilmunud artikleist võime lugeda,et meie poolt valitud poliitikud tegelevad oma tegevusega pigem endale kasumi saavutamisel,rahva teenimise asemel, mis vähendab inimeste seas usaldust meie poliitikute vastu. Materiaalne väärtus on tõusnud tähtsamaks vaimsetest väärtustest, kuigi peaks olema vastupidi . Eestlastena vajame mõtteid, mis tooks meid üksteisele lähemale,mis annaks me olemusele tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse na...
Kenya Asukoht · Kenya (Keenia) on riik Aafrika idaosas. · Piirneb Etioopia, Somaalia, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. · Rannikut - 536 km Riigist · Pealinn - Nairobi · Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise Lipp ja vapp · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). · Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast Loomulik juurdekasv ehk iive · Iive on 2,57 % · Aidisiepideemia tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon · Peamiselt rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. ...
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon · 10% rahvastikust rändleb. · 20%-l on poolrändeluviis. · Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. Rahvastiku tihe...
NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Teadmusühiskond Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonn...
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi tööjõudu, haritud spetsialiste. e) suureneb riigi sekkumine ühiskonna majandus tegevusse. Inimeste elus...
Rahvas ühe riigi piires elavad inimesed Rahvus Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed Migratsioon rahvaränne emigratsioon sisse ,Immigratsioon välja Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed ...
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.ko...
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas raua...
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaega nimetatakse modernse Euroopa tekkeks. Uusajal tekkis palju muudatusi nii ühiskonnas kui ka maailmas. Tekkisid uued suunad ja voolud. Üheks põhijooneks uusajal oli linnastumine ehk urbaniseerumine. Inimesed kolisid maalt linna, et saada paremaid töökohti. Selle põhjuseks oli kindlasti masinatööstuse areng, sest üha rohkem hakkasid masinad asendama inimesi ja nii tekkis ka maal töö puudus. Linnaühiskond mõjutas oluliselt palju inimeste suhteid. Järjest tähtsamat osa hakkas edendama vabrikukollektiiv. Seega, senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte seas. Ka tänapäeval on paljud inimesed kolinud linna elama ja maal elab vähem inimesi, just sellepärast, et saada paremaid töökohti. Teiseks võiks välja tuua perekonnamudeli, mis koosnes isast, emast ja lapsest. Tekkis uus leibkond, see tähendab, et ühise elukohas elav...
Mis mind mu oma laste kooliaega ettekujutades muretsema või rõõmustama paneb. Me kõik kujutame vahel ette enda tuleviku ja mis on selles rõõmustavat või muret tegevat. Oma laste kooli minekuaega ettekujutades on tore unistada, mis kõik muutub ja kui hea see siis on. Aga mis siis ikkagi mind unistades muretsema või rõõmustama paneb. Kindlasti olen ma rõõmus, et mu lapsed üldse saavad koolis käia. Maailmas on palju kohti, kus erinevate põhjuste tõttu ei saa kooliharidust. Sellepärast olengi ma õnelik, kui ka paarikümne aasta pärast on Eesti riigis võimalus lastel minna kooli ning nad saavad end harida rohkemate võimalustega kui praegu. Arvestades pragust kiiret tehnika ja majanduse arengut rõõmustab mind ettekujutus sellest kui palju uusi ja huvitavaid võimalusi avaneb tulevasele põlvkonnale uurimiseks ja õppimiseks. Näiteks tehnika areng on aidnud juba praegu teadlastel selgitada mõningaid ...
Ülerahvastatusega seotud keskonna probleemid Maailma rahvaarv Maailma rahvaarv näitab planeedil elavate inimeste arvu. Viimase aasta jooksul on populatsiooni suurenemises näha märgatavat kasvu. 1. jaanuari seisuga 2012 on maailmas rohkem kui 7 miljardi inimesi. 10 kõige suurema rahvastiku tihedusega riigid % of world Rank Country / Territory Population Date population 1 Republic of China 1,353,580,000 October 9, 2012 19.2% 2 India 1,210,193,422 March 2011 17% 3 United States 314,548,000 October 9, 2012 4.47% 4 Indonesia 238,400,000 May 2010 3.32% 5 Braz...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
