Tähed on taevakehad, mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised, mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni, see tõttu ühinevad vesiniku aatomid, tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ...
1. Päikesesüsteemi väikekehad on: astreoidid, komeedid ja meteoorid. 2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on s...
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naa...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öö...
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest er...
docstxt/123920477250553.txt
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
Mis on meteoor ? Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater 200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all Vaatlemine Millal vaadelda ? Kus vaadelda ? Vajalikud abivahendid Meteooride vaatlemine head kontsentratsioonivõimet ja kiiret...
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade ...
Referaat Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine. Tartu Kunstigümnaasium 9.a Karmen Kingo & Kadi Tamberg 02.12.08 Aastast aastasse kordavad tähed oma igavest rändu taevavõlvil ja tuhandeid aastaid on tähtkujud püsinud samasugustena. Astronoomid aga teavad, et asi ei ole päris nii. Kõik tähed liiguvad ilmaruumis, mõned kiiremini, mõned aeglasemalt, mõned lähenevad meile, teised jälle eemalduvad. Ka tähtede heledus muutub. Aeg-ajalt ilmub "uusi" tähti, tõsi küll, ainult lühikeseks ajaks (noovad). Ja ka Põhjanael ei ole alati tähistanud ainsat liikumatu punkti taevas. Teadust mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame, et me ei tea kui kaugel tähed meist...
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi ...
Nii mõnigi meist on pimedal selgel õhtupoolikul või öösel juhtunud nägema Linnuteed. Meile paistab see heleda tähevööna mis ulatub silmapiirist silmapiirini. Tegelikult ei ole see päris nii lihtne. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Foto: Nasa Päike paikneb selle galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiir...
V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistae...
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see nimetus on veidi eksitav asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt ...
Sisukord Sisukord................................................................................................................LK2 Sissejuhatus..........................................................................................................LK3 Avastamine...........................................................................................................LK4 Andmed................................................................................................................LK5 Neptuuni Rõngad..................................................................................................LK6 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................LK7 1 Sissejuhatus Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu su...
Lahenda ristsõna! 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. T P K G T K M 9 P S G E L E R A U E L A A L A L I R U R A A L E 5 N L G T V 4 K N R 6 I S I A O U 1 A U E O L K S A R S R U E S E O F J I ...
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...
Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, praeguse seisuga 5 kääbusplaneeti ning teadmata arv väiksemai...
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Miks on veetilgad kerakujulised? Iga saju järel võid näha, et lehtedele kogunenud tilgad on kerakujulised. Keral on kindel omadus: tema välispind on minimaalne. Vee molekulide jaoks on see oluline, sest nad tõmbuvad vastastikku tugevasti ning kerakujulisuse korral saavad nad olla üksteisele kõige lähemal. H O H Ka need molekulid, millest koosnevad Maa ja teised taevakehad, tõmbuvad vastastikku, kuid kaugeltki mitte nii tugevasti kui vee molekulid. Just selle tõmbumise tõttu ongi nad omandanud väiksema võimaliku kuju: Maa, Kuu, Päike ja teised taevakehad on kerakujulised.
Pluto: Orbiidi kalle Maa suhtes 17,2 kraadi Tiirlemisperiood 248 Maa aastat Pöörlemisperiood 6 päeva 9 tundi Keskmine kaugus Päikesest 5900 mln km Diameeter -2280 km Keskmine temperatuur umbes -230 C Raskusjõud Maaga võrreldes 0,06 Mõni aeg pärast seda, kui Neptuun 1846. Aastal avastati, leiti et see planeet kaldub millegipärast ootuspärasest orbiidist kõrvale. Spekuleeriti, et mõni Päikesest veel kaugemale jääv planeet planeet X mõjutab oma gravitatsiooniga Neptuuni. Planeedi X...
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 1...
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest...
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfä...
Tähed Katja XXX XXX ÜG 12B Mis on tähed? Valgust kiirgavad taevakehad, mis koosnevad plasmast. Nende hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (nt valged kääbused, neutrontähed) Üks meie tuntuim täht on Päike Tähtede omadused Tähed paistavad meile öötaevas säravate täpikestena Maa atmosfääri tõttu nad vilguvad Nende eluiga sõltub suuresti massist mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile (mitu miljonit kraadi Kelvini järgi) Tähed toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil Palju neid on? Inimene näeb palja silmaga umbes 800 tähte Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte Tähtede mõõtmed ... varieeruvad väikestest, paarikümne kil...
Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja ...
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatu...
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud k...
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltöö nr. 3. Megamaailm 1 1. Tähtkujud, tähtede heleduste märkimine tähtkujus. 2. Tähtede värvused, millest tingitud? 3. Mida iseloomustab tähesuurus? Kuidas liigitatakse tähesuuruseid? 4. Taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ...
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
Kaisa Kaarus 9a klass TVTG. 2016 Esmatutvus tähistaevaga Meie jaoks on kõike silmatorkavam täht meie päikesesüsteemis päike. Päike on meie päikesesüsteemi keskpunkt ning meie tiirleme ümber päikese nagu ka teised planeedid. Päike on maast umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikest näeme me iga päev, kui ta loojub ja ka seda kui ta tõuseb. Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Ur...
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...
SUURE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee, asutused, kool, ettevõtted, gümnaasium, organisatsioonid (reklaamifirma Kolm kauplus, Karu), ...
Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna liigisõnal, kuud, nädalapäevad, pühad, tähtpäevad, taimede, loomade, loomatõugude nimed, keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused, tootenimetused
1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele(931km). 3.Mis on komeet, komeedi ehitus, tema liikumist kirjeldada Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva ud...
Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vah...
GalaktikaD • Galaktika on hiigelsuur täheruum, milles tähed on teineteisega gravitatsioonijõu abil seotud. • Liigitatakse kuju järgi: • Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. • Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. • Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Linnutee galaktika ehk Galaktika • Oletatavalt sisaldab 200–400 miljardit tähte • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat • Meie Galaktika liikumiskiirus 100500000 km/h Linnutee tsenter • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja see on äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvata...
KOMEEDID · · Üldiseloomustus · Komeedid(sabatähed) on pärit päikesesüsteemi äärealadelt · Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. · Nad ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab"sabatäheks" · · · · . Komeedi füüsiline loomus · Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti tolmuosakestest, aine tahkete osakeste ja külmunud gaaside,- süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsema...
Tähtede evolutsioon Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Tähed erinevad teiste taevakehadest selle poolest, et neil on omadus ise valgust kiirata ehk olla valgusallikas. Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. K...
Helenduvat valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Kosmoses leiduva nn tähtaine (gaas ja tolm) kokkutõmbumisel. Kui sisemine rõhk on piisavalt suur, käivituvad tuumareaktsoonid. Tähtede eluiga sõltub nende massist. Täht võib muutuda punaseks hiiuks ning seejärel tõmbub kokku muutub valgeks kääbuseks (Päike). Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www.miksike.e...
ISLAM Kaubandus oaasides nn Meka Nomaadid kasvatavad kaameleid, veavad kaupa: Araabia ps läänerannikul on nn Viirukitee Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm 622 Muhamed põgeneb Jathribi e Medinasse = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad ta kannul> intsident vapra ämblikuga Araabia riigi teke: 630 naaseb võidukalt Mekasse Puhastab Kaaba templi puuslikest 632 Muhamedi surres Araabia...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
Tallinna Nõmme Põhikool Tähed ja nende teke Referaat Õpilane: Endrik ###### Õpetaja: ########### Klass: ## Tallinn 2014 ........................................................................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................. 3 ........................................................................................................................................................................................ 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Täh...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
Tähed Tähed astronoomias on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirgusenergia pärineb nende sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Veel kümmekond aastat tagasi peeti tähti levinumateks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. ...
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael)...
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises Levimu...
UNIVERSUMI STRUKTUUR. SUUR PAUK. UNIVERSUMI EVOLUTSIOON. Karl-Johannes Kalma Anti Karumaa Mait Uusmäe Kalev Gustav Lillepruun MIS ON UNIVERSUM? • Ladina keeles „kõiksus“ • Taevakehadest rääkides – kõik olemasolevad taevakehad Millest universum koosneb? ~5 % täheainest 23 % tumeainest 72 % tumeenergiast KOLM KÕIGE LEVINUMAT TEOORIAT UNIVERSUMI TEKKE KOHTA • PÜSIVA SEISUNDI teooria • PULSEERIVA UNIVERSUMI teooria • SUURE PAUGU teooria SUUREST PAUGUST LÄHEMALT • Hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi • Teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku • Ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühinetekkimine algsest singulaarsusest • Suurt Pauku ei saa senituntud füüsikateooriate abil kirjeldada • Väljendi "Suur Pauk" võttis kasu...
Esitlus Päikesesüsteem Päikesüsteem ❏ Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. ❏ Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud 8 planeedi vahel. ❏ Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur,Veenus,Maa, Marss,Jupiter,Saturn,Uraan ja Neptuun. ❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike ❏ Päikese läbimõõt on 1,400,0...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
