• Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, kui ionisatsioon. • Mida väljendab juhi püsitemeratuur jagatuna aja k...
INDUKTIIVSED ELEMENDID INDUKTSIOON ON …? ,SEDA MÕÕDETAKSE HENRIDES (H). INDUKTIIVSED ELEMENDID ON: POOLID, TRANSFORMAATORID EHK TRAFOD DROSSELID JNE. ENAMASTI KASUTATAKSE NEID VÕNKERINGIDE TEGEMISEKS, KOOS KONDEDEGA, NING PINGETE MUUTMISEKS. SAMUTI SISENDITE JA VÄLJUNDITE SOBITAMISEKS. VASTUPIDISELT KONDEDELE OMAVAD POOLID SUUREMAT TAKISTUST KÕRGETEL SAGEDUSTEL JA VÄIKSEMAT MADALATEL SAGEDUSTEL . INDUKTSIOON ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB LÄBI MAGNET VÄLJA. südamikuga POOL Muut pool TRAFO ? INDUKTIIVSED ELEMENDID klipp youtube-ist Poole saab liigitada nende südamiku materjali järgi; ferriit-, süsinik- ja südamikuta poolid. Mähistraadi järgi; ühe ja mitme kihiline mähis, sammmähis - keeru ja keeru vahel on vahe, sektsioon mähis - ühel teljel mitu jadamisi ühendatud mähist, ristmähis, vabamähis e....
VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekit...
Elektrotehnika Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi ele...
1. Sissejuhatus Nikolai Tesla oli leiutaja, füüsik ning mehaanika- ja elektriinsener. Kõike paremini on tuntud tema tööd elektri ja magnetismi vallas. Järgnev referaat räägibki Nikolai Teslast - tema biograafiast, elusloost ning tema suurematest saavutustest ja nendeni jõudmisest. On võetud ka kokku, milles seisneb Nikolai Tesla tähtsus. 2. Biograafia Tesla oli tõeline visionäär, kes oli kaugel ees oma aja teaduse arendajatest. Paljudes USA osariikides peetakse tema sünnipäeval Nikola Tesla päeva. Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline. Nikola õppis Realschule'is, Karlstadt'is, Polütehnilises Instituudis Grazis ning Austria ja Praha ülikoolis. Alguses tahtis Nikolai spetsialiseeruda füüsikale ja matemaatikale, kuid hiljem hämmastas ted...
Kontrolltöö 1.Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus? Amplituudväärtus ehk maksimumväärtus...
LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? ...
Võnkering Teooria: Võnkering Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienerg...
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles in...
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
Üliõpilasenimi________________________ Õpperühm___________________ Kuupäev_____________ 1. Millised vastused on õiged: Какие ответы правильные? Трансформатор тока: Pingetrafode: a. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь параллельно. b. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь последовательно. c. Sekundaarmähise takistus on suur; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет большое сопротивление d. Sekundaaramähise takistus on väike; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет маленькое сопротивление e. Sekundaarmähises on tavaliselt keerde rohkem kui primaarmähises; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет как правило больше витков, чем первичная о...
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui m...
Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Uurib eelkõige laetud osakeste mitteühtlast liikumist. TAGASISIDE nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust (matemaatiline pendel) Elektormagnetismis tähendab tagasiside seda, et ühe välja muutumine põhjustab teise välja muutumist. See omakorda mõjutab esimest. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõ...
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamin...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...
III: 1. Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laeng...
3.p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 4p.Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k- konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja ...
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu s...
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
