Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: ter...
Metallid praktikas 1. Metallide korrosioon Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - prote...
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mu...
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli, puidu, mineraalsete ehitusmaterjalide, kivimite, plastmasside ja muu sellise hävimist keskkonna mõjul. Kui ese hakkab korrodeeruma , siis tekib eseme peale korrosiooni kiht. Korrosiooni põhjustavad mitmed tegurid , näiteks: · Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas värvimise, õlitamise , lakkimise...
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Li...
Referaat Metallide korrosioon Tallinn 2008 Sisukord Mis on korrosioon?......................................................................................2 Kas raud on korrosioonikindel? Selgitus.....................................................3 Kuidas rauda roostetaminse eest kaitsta?.....................................................3 Kasutatud kirjandus......................................................................................4 Mis on korrosioon? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, materjali, kivimi või koe hävimine keskkonna mõjul. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Keemias tähendab korrosioon metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oks...
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
Alumiinium Koostaja: Keidi Kõiv 10a Juhendaja: Erkki Tempel Üldiselt Järjenumber 13 Asukoht 3.perioodis III A rühmas Elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kerg...
Siirdemetallid Keemilised omadused ja kasutamine Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt p...
Alumiinium Alumiinium on maakoores üks levinuimatest metallidest, olles 8,2% maakoore massist. Enam kui 250 alumiiniummineraali moodustavad üle poole maakoore massist. Alumiinium on pehme, kerge, hea soojus- ja elektrijuht. Alumiinium kui aktiivne metall esineb looduses vaid ühenditena. Iga 20. aatom maapõues kuulub alumiiniumile. Aktiivse metallina reageerib alumiinium juba tavatingimustes õhuhapnikuga, kattudes kiiresti õhukese oksiidikihiga. See muudab alumiiniumesemed küll tuhmimaks, kuid samas kaitseb tihe ja püsiv oksiidikile alumiiniumi pinda ning teeb ta passiivsemaks. Alumiiniumnõusid katva oksiidikihi tõttu pole hirmu, et need veega kokkupuutel või toitu keetes ära haihtuksid. Tuleks aga arvestada, et alumiiniumnõude kokkupuude happeliste toiduainetega nagu hapukapsas, marinaadid, bors jne ei ole soovitatav. Reageerimine toidus sisalduvate hapetega ühest küljest kahjustab alumiiniumnõ...
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,E...
Tallinna Tehnikaülikool Keevitamine MTT0050 Kodutöö Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Kuupäev: 5. juuni 2012 Õppejõud: Andres Laansoo 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp: FW Materjali paksus: 5 mm Terase mark: St5ps Õmbluse kõrgus: 4 mm Kuna tegemist on nurkõmblusega, valime õhupiluks 0 mm. Traadi läbimõõduks võtame 1,2 mm. Joonis 1.1 - keevitusprotsessi parameetrid Programmi poolt arvutatud keevituse kõrguseks on 3,8 mm, traadi kulu 0,18 kg/m ning kaitsegaasi kulu on 14 l/min. Joonis 1.2 - liite mehaanilised omadused Jooniselt 1.2 näeme liite tugevust. Keevitustraadiks valisin SG1 Zeta 50, kuna see andis parima liite tugevuse juured kõrgeima vastupidavuse löökpaindele, mis küll jääb siiski napilt alla 27 J-i. Teisalt jällegi on täidetud termomõj...
Sergei Dikarev MARETJALID LENNUKIEHITAMISEL REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21(B) Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 23.03.2015 Allkiri:.................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1.MIS ON LENNUK?........................................................................... 2 2.ALUMIINIUMSULAMID....................................................................3 2.1Duralumiinium...................................................................................4 2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid....................................................5 3.MAGNEESIUMISULAMID......................
ALUMIINIUM · Ei leidu looduses lihtainena · Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises · Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud · Al esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ja teiste mineraalide koostises. · Levikult on Al maakoores hapniku ja räni järel kolmandal kohal (massi järgi). · Tähtsam Al tooraine on mineraal boksiit, mille põhiline koostisaine on Al2O3. · Al ühendid on väga (keemiliselt)püsivad. · Et saada neist metallilist alumiiniumit, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid. · Al saamine keemiliste reaktsioonide abil on keeruline ja kulukas · Al tootmine elektrivoolu abil, muutis Al suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Füüsikalised omadused : · Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valg...
Alumiinium Romet l ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e Al 3+ Alumiiniumi iooni elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) Sellest tulenevalt on ka alumiiniumi oksüdatsiooniastmeks ühendites +III. Omadused Kaal Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Soojuspai...
Legeerivate elementide mõju terase omadustele Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud legeerivaid elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsek...
Lõiketõõtluse KT. 1 1. Tööriista materjalid a. Ideaalne tööriistamaterjal omab suurt kõvadust ka suurtel temperatuuridel ja ei ole rabe. 2. HSS –Kiirlõiketerased M2* a. Koostis muutumatu alates 1910 aastast, kuni 1940 a peamiselt kasutatav. b. Küllalt head lõiketöötlusomadused, kõvadus, vastupidavus kulumiskindlus. c. Rohkelt kasutatav puuride ja keermepuuride valmistamisel. d. Lisandid i. Süsinik 0.65-0.80%, ii. Kroom 3.75-4.0%, iii. Wolfram 17.25-18.75%, iv. Mangaan 0.1-0.4%, v. Räni 0.2-0.4%. e. Omadused i. Kõvadus 810-850 HV ii. Tihedus 8 -9 g/cm3 iii. Survetugevus 3000-4000N/mm2 iv. Kuumataluvus 550 ⁰C v. Elastsusmoodul 260-300 kN/mm2 f. HSSV-Vanaadium Kiirlõiketeras M9V i. Suur kulumiskindlus, kõva...
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused. Alumiinium on hõbevalge, kerge ja pehme metall, mida iseloomustab hea elektri ja soojusjuhtivus. Ta on vastupidav vee ja õhu suhtes kaitsva oksiidikihi tõttu. Regeerib kergesti hapete ja leeliste lahustega. Alumiiniumnõud on vähese vastupidavuseg...
Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks sellele kasut...
(Kooli nimi) Autotehniku eriala II kursus (Sinu nimi) KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja (Juhendaja nimi) (Linn) 2011 Sissejuhatus Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel .Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Raua või raua sulamite korrodeeruminse soodustavaks teguriks on ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli...
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuva...
METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuva...
ALUMIINIUM Alumiiniumvaht 1. ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. 2. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Ühe tonni maakoore kohta sisaldub seal seega keskmiselt 82 kg alumiiniumi. Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koos...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. ...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,gran...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Selenii...
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
1. Alumiiniumi leidumine looduses, alumiiniumi füüsikalised omadused. Al on hapniku, H ja Si järel 4. kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimis...
Rakvere kool 9. klass Alumiinium Referaat Koostaja: Mihkel Juhendaja: õpetaja Õppeaasta 2004/2005 Avastamise lugu 1808. a. kinnitas Sir Humphry Davy alumiiniumi olemasolu ja nimetas selle. Algul eraldati metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel...
Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad met...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhl...
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasuta...
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
Komposiidid 1. Mida nimetatakse komposiitmaterjalideks ja tema peamised komponendid. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast osast (faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse ...
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
REFERAAT ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE Õppeaines:Keevitamine Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Õige terasetüübi valimisega on enamus keskkondades võimalik korrosiooni täielikult vältida. Roostevaba terase erilised omadused on tingitud kroomist, mida peab teras sisaldama vähemalt 12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD...
Põlula Gümnaasium Pilvi Mets MAGNEESIUM Referaat Põlula 2015 ÜLDISELT Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonilMg2+ on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26 (magneesium-24, magneesium- 25 jamagneesium-26). Saadud on ka tehisisotoope.[1] Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool[1]. Temastandardpotentsiaal on –2,372 V. LEVIK Iso...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kondensaatorid Jevgeni Aidamirov 24MEH Tallinn 2009 KONDENSAATORID Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus...
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon.............................................................................................................5 Kaitse korrosiooni eest............................
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid...............................
Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) võimaldab tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Al Tihedus 2700 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 660 °C ...
1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas Score: 2/2 3. Millised on termotöötluse põhimoodused? Student Response A. Lõõmutus B. Karastus ...
Üldist- nii juhtide omavahelised ühendused kui ka el.seadmete ja juhtide vahelised ühendused peavad olema elektriliselt ja mehaaniliselt usaldusväärsed. Ühendusviiside valimisel tuleb arvestada: -juhi materjali, -juhistiku soonte arvu ja kuju, -juhi ristlõikepindala, -ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel. Juhtide omavahelised liited- on nt juhi jätkamine, hargnemine ja üleminek teisele juhitüübile ning juhi ühendused elektriseadmetega. Ühenduskoha isolatsioon- peab vastama jätkamata juhi isolatsioonile või isolatsiooni kohta eraldi kehtestatud nõuetele. Alumi...
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
