Füüsika Magnetid Õpilane: Klass: Õpetaja: Tallinn 2014 Mis on magnetid? Me kõik teame magneti tüüpilisi omadusi: nad tõmbavad spetsiaalseid metalle enda poole, neil on põhja ja lõuna poolus, mis tõmbuvad vastand poolustega (põhi tõmbub lõunaga ja vastupidi). Magnetism koos gravitatsiooni ning tugeva ja nõrga aatomijõuga on üks neljast põhijõust meie universumis. Magnetid on asjad, mis tekitavad magnetivälju ja tõmbavad ligi metalle nagu näiteks raud, nikkel ja koobalt. Magnetvälja jõud tuleb välja magneti põhja poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise. Pehmed või ajutised magnetid suudavad tekitada oma magnetvälja siis, kui teine magnetvälu on läheduses või väheke aega peale teisest magnetväljast lahkumist. Elektromagnetid tekitavad magnetvälju ainult siis, kui elekter läheb läbi nende mähiste. Kuidas magneteid teha? Kõik, mis m...
1)Magnetvälja olemus ja suund Magnetiseeritud kehad avaldavad vastastikku kahesugust toimet,nad kas tõmbuvad või tõukuvad.Kehade vastastikune toime saab toimuda kahel viisil: 1.Kehad mõjutavad vastastikku otseses kokkupuutes,nt:rõhun käega lauale,laud avaldab vastumõju. 2.Mõju tekib mingi keskkonna vahendusel,nt:Panen lauale raamatu,rõhun käega raamatule,raamat annab mõju edasi lauale,laud avaldab vastumõju.Kuna magnetilised kehad vastasmõju korral pole kokku puutes, siis järelikult vastasmõju tekib nende vahelise keskkonanna kaudu. Keskkonda mille vahendusel magnetkehad vastastikku mõjutavad, nim magnetväljaks.(jon1) Magnetväli on jõuvali.Jõul on aga alati kindel suund,järelikult magnetväljal on ruumi igas punktis mingi kindel suund.Kokkuleppeliselt loetakse magnetvälja suunaks magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda(jon2) 2)Maa magnetväli,virmalised Kui võtta magnetnõel,siis see on meie asukohas pinnaga paralleelne ja näitab põhj...
1. Püsimagnet (mõiste, liigid, mõju, kasutamine) Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Püsimagneti magnetväli on aineosakeste magnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust. Kahe püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised aga tõukuvad. Kasutatakse nt. Kappidel, kõlaris, tahvlil, mikromootorites. 2. Voolu magnetväli (lk 117, joonis 4.7, selgitus) Voolu magnetvälja avastas 1820. aastal H. Cr. Oersted. Magnetinõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Prantsuse füüsik A. M. Ampere avastas, et paralleelsed vooluga juhtmed mõjutavad üksteist. KI 1I 2e -7 N F= K =210 d A2 F jõud (N) I1, I2 voolutugevused juhtmetes (A) e juhtme pikkus (m) d juhtmetevaheline kaugus (m) 3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet? Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõu...
Perpetuum mobile Perpetuum mobileks ehk igiliikuriks nimetatakse masinat, mis teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem või vähemalt sama palju energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on igiliikuri loomine võimatu (vähemalt hetkel meile teada olevate ainete ning teadmiste abil) . Ja seega pole ühtegi mehhanismi veel olemas mida saaks nimetada igiliikuriks. Tihti räägitakse igiliikuritest kui igavestest liikujatest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, ent paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur peab liikuma igavesti iseenesest ja teeb samas ka tööd, et meil temast kasu oleks. Sellist mehhanismi on püütud juba ammu ehitada kuid siiani viljatult. Pikapeale on tekkinud veendumus, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis e...
Maidla Põhikool Püsimagnet Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsimagneti omadused................................................................................................................3 Koostis........................................................................................................................................ 3 Kasutamine..................................................................................................................................4 Huvitavaid fakte magnetitest........................................................................
Referaat Magnetism nimi klass 2010 Tallinn Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsu...
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon,milles igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS S...
MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha?Saab kindlaks teha rauast esemetega/ vastastikmõju kaudu. 6.Miks tekib vooluga juhi ümber magnetväli?Laetud osakeste liikumise tõttu. 7.Kas seisva laetud osakese ümber esineb magnetväli?Ei, sest magnetväli tekib ainult laengu liikumisel. 8.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoone...
Metallid Alumiinium kööginõud, konservikarbid elektrijuhtmed peeglid auto- ja lennuki osad värvid Raud tööriistad kööginõud ehitusmaterjalid (traat, torud, vedrud jne) magnetid Vask elektrijuhtmed ehted, märgid peenraha tööriistad Kuld/Hõbe ehted nõud elektrijuhtmed Plii akud bensiin tikud kuulid/haavlid Sulam metallide kokkusulatamisel saadud vastupidavam paremate omadustega materjal Teras, Malm Messing duralumiinium pronks joodis Metalliline side Metallilisest sidemest on tingitud enamik metallide omadustest Poolvaba elektron - + + ...
Elekter Koostas: Gristi Adrat Juhendas: Ain Toom Rühm:TTP-10 Elekter Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtus...
Mooste mõisa suveniirid Sirli Jõerand Mis on suveniir? Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne, eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi. Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse. Suveniiridest Igalmaakonnal ja riigil on erinevad suveniirid, mida reisilt käies kaasa osta. Suveniirid on nt koha nimega võtmehoidja, pastakas, tass, puulusikas jt. Naabrite suveniiridest.. Venemaal on nt tuntum matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google.ee/search ?q=linakoja+suveniirid+linaj ahu&espv=2&biw=1280&bih=923& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei =30IVVb7sB4LkaqjSgrgO&ved=0C A...
1) Mis on magnet? Põhiomadus! Magnetid on looduses esinevad rauasordid (magnetiit) mille põhiomaduseks on tõmmata enda poole raudesemeid 2)Mis on magneti poolus? Magnetitel on olemas 2 punkti, kus magneetilised omadused on kõige tugevamad, neid nimetatakse poolusteks. Magnetitel on 2 poolust, lõunapoolus (S) ja põhjapoolus (N) 3)Pooluste tõmbumise ja tõukumise seadus? Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõukuvad. 4) Iseloomusta magnetvälja! Magnetväli on väli,mis ümbritseb magneteid.See ei ole nähtav, kuid on näha ta omadusi. Magnetvälja põhiomaduseks on mõjuda esemele ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks. Magnetvälja tugevus sõltub a) magnetist- mida tugevam magnet, seda tugevam magnetväli b) kaugusest magnetist- mida kaugemale magnetist, seda nõrgemaks jääb magnetväli 6)Maa kui magnet! Maal on olemas magneetilised poolused, mis asuvad geograafiliste pooluste l...
Magnetseparaatorid Referaat Koostaja: .... Klass: 11.R Sisukord Sissejuhatus Teema võtsin refereerimisele sellepärast, et magnetseparaatorid huvitavad mind rohkem, kui magnetpatjadel rongid. Samuti on minu arvates magnetseparaatorite tähtsus suurem, sest magnetseparaatorid on mõeldud selleks, et eemaldada toorainest metallosakesed. Olemas on mitmeid erisuguseid magnetseparaatoreid, mis on mõeldud erinevatele rakendustele. Magnetseparaatorite eesmärgiks on kaitsta ja täiustada tootmisliine ning tagada tootepuhtus. Referaadis on läbivateks teemadeks magnetseparaatorid ja nende tehnoloogia; magnetseparaatorite tööpõhimõte; magnetseparaatorite mudelid ja magnetseparaatorid toiduainetööstuses. Teema kohta on enamus materjalist tõlgitud inglise keelest eesti keelde, kuna eesti keelset materjali magnetseparaatoritest on üsna vähe. 1. Magnetseparaatorid ja nende tehnoloogia Magnet...
Magnetism-siis kui magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Magnetväli- piirkond ümber magneti, kus teised magnetilised objektid võivad olla mõjutatud selle magnetismist. Magnetiline objekt püüab alati joonduda teise objekti magnetvälja järgi. Mida tugevam on magnet, seda suurem on tema magnetväli, on kõige tugevam tema magnetilisel põhja- ja lõunapoolusel. Oerstedi katse- avastas et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Ampere'i hüpotees- aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Kruviree...
Mercury/Hydrargyrum Koostas:Kristjan Kalve Faktid[1] Järjenumber:80 Stabiilseid isotoope:7 Tihedus:13,456 g/cm³ Tahkumistemperatuur:-38,87°C Keemistemperatuur:356.58°C Ar=200,59 amü Füüsilised omadused[2] Halb soojusjuht Keskpärane elektrijuht Normaaltingimustes vedelal kujul Välimus[2] Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Foto:[6] Skeem:[7] Kaevandamine[3] Elavhõbe on looduses üliharuldane Leidub kinevarina(HgS) Suurimad leiukohad on Hispaanias Enamus kaevandusi on praeguseks suletud Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgozstanis Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud Kasutus[4] Termomeetrid Baromeetrid Hambatäidistes(Minevikus, praegu keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori too...
Magnetnähtused Milliste omadustega keha nim. magneetiliseks-keha, mis tõmbab enda poole teisi rauast esemeid Millist magneti poolust nimetatakse põhja- millist lõunapooluseks-põhi on n(sinine) ja lõuna on s(punanae) Mitu poolust on magnetil-2 Kus esineb magnetväli-vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber Kuidas saab kindlaks teha magnetvälja olemasolu- magnetnõelaga, mis pöördub magnetväljas teatud kindlasse asendisse Milline on magnetvälja suund-kokkuleppeliseks magnetvälja suunaks suunda, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus Mida nimetatakse magnetvälja jõujooneks-joon, midda mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nim. magnetvälja jõujooneks Kuidas määratakse magnetvälja jõujoone suunda ja milline see on-jõujoone suunda saab määrata magnetnõelaga ja N S Miks...
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti ...
Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Füüsilised omadused Välimus Kaevandamine Kasutus Ohud Elavhõbeda kokkukorjamine Info Sissejuhatus Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all. Füüsilised omadused Halb soojusjuht. Keskpärane elektrijuht. Normaaltingimustes vedelal kujul. Välimus Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Kaevandamine Elavhõbe on looduses üliharuldane. Leidub kinevarina(HgS). Suurimad leiukohad on Hispaanias. Enamus kaevandusi...
Magnetpatjadel rongid Referaat Sisukord 1 1.Magnetpatjadel rongid......................................................................................... 3 2.Magnetpatjadel rongi tööpõhimõte......................................................................4 3.Magnetpatjadel rongi positiivsed ja negatiivsed küljed.......................................5 4.Magnetpatjadel rongi ohutus............................................................................... 6 5.Kasutatud kirjandus............................................................................................. 7 2 1. Magnetpatjadel rongid Magnetpatjadel ronge tuntakse ka magnethõljukrongidena või maglev-rongidena, mille nimi tuleb inglise keelsest väljendist magnetically levitated, mis eesti keeles tähendab magnetiliselt õhku kerkima. Nende rong...
Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetväl...
Füüsika kordamine Karmen Kingo 11.c 1.Mis on Lorentzi jõud ? Loretzi jõud on jõud, mis mõjutab magnetväljas liikuvaid laetud osakesi. 2.Maa magnetpoolused ja jõujooned ? 3.Millega tegeleb elektromagnetism ? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi . (elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi) 4.Mida tähendab elektromagnetiline induktsiooni ? Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel. 5.Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet ? Dünamo on vooluallikas , mis koosneb pöörlevast osast ehk rootorist, milleks on kindlal viisil asetsevad püsimagnetid ja paigal seisvast osast ehk staatorist, milleks on vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Kui magnetid hakkavad liikuma, muutub magnetväli erinevate juhtmelõikude suhtes ja tekib elektrivool . 6.Mis on induktsioonivool ? Magnetvä...
VASTASTIKMÕJU Koostajad: Rainer Lanemann Artur Trubatsov 10.A TTG *Olemas on 4 erinevat vastastikmõju liiki ning kõik nad taanduvad loodusnähtustele. *Vastastikmõjus osalevad 2 keha ning üks kehadest mõjutab teist. *Olenevalt muutub ühe keha kuju või hoopiski liikumine. Näiteid: * Kui päästerõngas vee alla suruda, tõukab vesi selle pinnale tagasi. * Tuul puhub purje pingule ning paneb jahi mööda veepinda liikuma. * Tõstja sikutab raske kangi maast lahti. * Udusulg hõljub õhus ega kuku maha. * Pärast kammimist hakkab kamm juukseid ligi tõmbama kui vedru venitada, siis tõmbub see tagasi kokku. * Kui pillata klaas maha, see puruneb. * Kui visata pall õhku, siis selle kiirus aina aeglustub, alla tulles aga kiireneb. *Tennisepall u. 249km/h *Jalgpall u. 140km/h Sulgpall - 340 km/h Käsipall- 120 km/h Golfipall- 326 km/h Tennis reket ja pall http://www.youtube.com/watch?v=A...
Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid 8 Suunaventiilid Suunaventiili olekuid tähistatakse väikeste tähtedega "a" ja "b". Selel 8.3 Suunaventiilideks nimetatakse kõiki neid toodud suunaventiilid milledel on kaks ventiile, mille abil hüdrosüsteemis ja kolm olekut. Suunaventiilis kus on 3 toimub hüdroajamite käivitamine ning olekut on keskmine neutraalolek, mida peatamine. tähistatakse "0" ning milles on suunaventiil kui teda ei mõjutata 8.1 Suunaventiilide tingmärgid juhtsisendite kaudu. Suunaventiili tähistuses näitab esimene number suunaventiili avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number suunaventiili olekute arvu. Näiteks: 2/2 suunaventiil 2 ava, 2 olekut (sel...
Füüsika kordamine 1. Lorenzi jõud. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorenzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. 2. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned. Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad maa magnetvälja jõujooned. Maal on kaks magnetpoolust Maa magnetiline põhjapoolus(maa lõunapoolus) ja Maa magnetiline lõunapoolus(maa põhjapoolus). Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Millega tegeleb elektromagnetism? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. 4. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 5. Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet. Dünamo koosneb pöörlevast osast e. rootorist, milleks on kindlal viisil p...
Eestile iseloomulikud tooted Eestile iseloomulikud tooted Navitrolla tsärgid Click to edit Master text styles Eesti vaatamisväärsustega tsärgid Second level Villatooted (kindad, sokid, sallid, Third level Fourth level mütsid, kampsunid) Fifth level ,,Õnnetäht", ,,Balti täht", ,,Kuusrist" Keraamilised kruusid, taldrikud Eesti rahvusmustrite ja vaatamisväärsustega Viltmütsid Click to edit Master text styles Linased riided ja ...
Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega ...
Füüsika Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused · tahked, vedelad, gaasilised · kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad. · Väljadel pole mõõtmeid · ei sega üksteist · omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või ...
Jäävusseadused mehaanikas 1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse. Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehal...
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehal...
Füüsika arvestuseks kordamine 1.Mis asi on elekter? Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. 2.Mis asi on magnetism? Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. 3.Mida seletab Coulumbe'i seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 4.Ampere'i seaduspärasused 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksi...
Töö, võimsus, energia. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Mehaaniline töö kui protsess Füüsika uurib looduses eksisteerivaid objekte (ainelised ning väljalised) ja seda, mis nendega toimub. Selle juures eristatakse kahte mõistet — seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse üleminekut ühest seisundist teise. Kui seisund on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Kui keha liigub, siis me saame rääkida tema liikumisolekust, mida iseloomustab liikumise suu...
Kunstitegevuse konspekt : Sügise värvid Vanus: 5-6 aastased Eesmärgid: Laps oskab kasutada õigeid värve Laps oskab joonistada vahtralehte Laps tunnetab vahtralehe kuju, piirjooni Laps suudab kriidiga piisavalt tugevalt värvida Laps suudab jäljendada õpetaja tegevust Laps suudab keskenduda Vahendid: Paber Rasvakriidid Vahtralehed Luuletus: Leelo Tungal- Oktoober Laul : E.Salm, E. Lõbin - „Lehekene“ http://mudila.lastekas.ee/lastelaulud/lastelaul- lehekene [2015, november 25 ] Tahvel Magnetid Tunni käik: Õpetaja õhutab 15 minutit enne tunni algust ruumi. Lükkab kokku kaks lauda, et lauapinda oleks rohkem. Sätib paika toolid ning vahendid mida tunni läbi viimiseks vaja ( asetab iga lapse kohale paberi- ning vahtralehe, rasvakriidi tops on keset lauda). Lapsed tulevad abiõpetajaga õpperuumi, istuvad vaikselt laua taha. Õpetaja tuleb teis...
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,gran...
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Samm-mootor aruanne Kuupäev: 29.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsi- magnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnet- väli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi...
Füüsika üldmudelid 1. Mudeliks (modulus — ladina k mõõt, näidis) nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelid, sealhulgas ka füüsikalised mudelid, saab liigitada ainelisteks mudeliteks ja abstraktseteks mudeliteks. 2. Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.Aeg on pidev — me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate ...
Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest ...
"Su sees on võimalused. Need on määratud" Juhan Viiding "Sa pole asjata see, kes sa oled, selle taga on keerukas plaan. Sa oled kallis ja täiuslik taies. Sind voolinud on meistri sau, sa oled ta südamel armas, sest su peal on Jumala au". Need read pärinevad Russell Kelferi luulest. Sama mõtet kannab edasi piibelgi, raamat, kus on kirjas elutõed. Kristlased, kaasa arvatud ka mina, usuvad, et meid on loodud just selliseks nagu me oleme Jumala eesmärgi jaoks. Tema on see, kes paneb paika meie rahvuse, väliumse, perekonna. Tema annab meile eluks vaja minevad võimalused ja oskused. Jumala soovib meilt vastu kõigest oma elu eesmärgi ära tundmist ja selle täitmist. Ta on andnud meile kõik vajalikud vahendid ju selleks. Kui meie sees on võimalused siis, kas me haarame neist ikka alati kinni? Mis takistab meid neid kasutamast? Kui need on määratud, siis kelle poolt? Me kõik ...
Elektrivool osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab mõjuma jõud(elektriväli) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. El välja mõjul liikuvaid laengu kadjaid iseloomustab keskmine kiirus v , al voolu korral v=const Alalisvoolu võib käsitleda, kui laegu ühtlast liikumist Samal ajal osaleb osake ka kaootilises soojuliikuvuses. Valents elektron aatomi väliskihi elektronid Juhtivuselektron valents elektron mis võib aines vabalt liikuda. Voolutugevus sõltub: 1)vabade osakeste arv ruumala ühikus 2)ühe osakese laengust 3)ristlõike pindala Suurust, mis näitab laengu kandjate arvu aine ruumala ühikus nim laengu kandjate kontsentratsiooniks I=q*n*s*v n=N/v 1/m3 Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju va...
Referaat-Alumiinium Sirli Salupõld 10S 15.04.2015 Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. P...
METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001 SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD EHITUSMATERJALID (TRAAT, TORUD,VEDRUD JMS) MAGNETID VASK ELEKTRIJUHTMED EHTED, MÄRGID PEENRAHA TÖÖRIISTAD HÕBE KULD EHTED NÕU...
Kutsehariduskeskus Annika AMETIKOHTUMISTE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES Iseseisevtöö TARTU 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 4 AMETIKOHTUMISE ETTEVALMISTUST KIRJELDAV ÜL EVAADA...............................................................................5 KOKKUVÕTE......................................................................8 ISESEISEVTÖÖ ANDIS ÜLEVAATE, KUIDAS KORRALDADA AMETIKOHTUMIST EESMÄRGIPÄRASELT. ..................................................... 8 ERINEVAID ALLIKAID LUGEDES SAI TEADA, KUIDAS AMETIKOHTUMISI ETTEVALMISTATAKSE, MILLEGA TULEB ARVESTADA, ET KÕIK HÄSTI SUJUKS. SAMUTI SAI TABELI ABIL SELGEMAKS, KUI SUUR ROLL ON TEGELIKULT SEKRETÄRIL KOHTUMISTE KORRALDAMISEL, SEST AMETIKOHTUMISE, OLGU TA KOOSOLEK, LÄBIRÄÄKIMINE VÕI NÕUPIDAMINE, HEALE ALGUSELE A...
Füüsika kordamine 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on ...
Füüsika kordamine 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja v...
Elektromagnetism elektrilaeng aatom iga keemilise aine aatom koosneb klassialise teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad aatomi tuum koosneb prootonitest + neutronitest laeng puudub ja elektronid on neutraalsed tavaolekus on aatom neutraalne aatomi tuum annab 99,9 % kogu aatomi massist ioonid välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest sel juhul osutuvad aatomis positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks laengute vahelise jõu suund erinimelised laengud tõmbuvad samanimelised laengud tõukuvad elektrijõukd nimrysyskdr jõudu miillega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud seda suurem on neile mõjuv jõud mida suurem on laetud kehade kaug...
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarse...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda va...
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektron...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool Evelin Edro 045316 Avatud Ülikool KTT0100 - Toidu töötlemise alused ainetöö Toidutootmisahel kakaooast tumeda sokolaadini Tallinn 2010 Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine....slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid ...
METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
