VENEETSIA FRAAS, SÜNONÜÜM, UFO Galeriis 24h on väljapanek Mari Roosvalti maalidest. Mari Roosvalt (s. 1945) on üks tänase eesti maalikunsti juhtivaid tegijaid. Õppinud ERKIs maali aastatel 1964-1969, osalenud aktiivselt kunstiharidusese edendamises õppejõu ja Avatud Akadeemia vabade kunstide juhatajana. EKL liige aastast 1979, alates 2006. a. Eesti Maalikunstnike Liidu esimees. Eesti Akvarellistide Ühenduse liige. Konrad Mäe preemia laureaat (2006). Mari Roosvalt on kogemustega kunstipedagoog. Ta on töötanud kunstikoolides, Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Komplekteeris üldmaali õppetooli õppejõudude kaadri ja koostas õppeprogrammid, on organiseerinud näitusi. On aktiivne maalija, esineb näitustel 1970. aastast ning on korraldanud arvukalt personaalnäitusi. EKA Avatud Akadeemia juhataja, erak. Professor. Maalikunstnik, pedagoog. Alustas 1970. realistlikus laadis, 1980. pöördus abst...
Praktiline töö nr 3 Otsing otsisüsteemis Google Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) kasutades erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Eeelistused: täpsem otsing, on kõik need sõnad ,,üliõpilastööde vormistamise", faili tüüp ,,.pdf", viimati värskendatud ,,viimase aasta jooksul" Nõuded ja vormistamise juhend bakalaureusetööle mehaanikateaduskonnas. (2013). http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Tudengile/Bakalaureusetoo_juhend_ 2013.pdf 2. Leidke...
Ma olen täpselt selline, nagu sina kunagi olla ei saa. Love me, Love me Say that you love me,Fool me, Fool me,Oh how you do me Kiss me, Kiss me,Say that you miss me. :) Tüdruk kellega ma saan ülipalju naerda , tüdruk keda ma saan usaldada , tüdruk kes mind alati aitab , tüdruk kes kuulab kui mul on mure , tüdruk kellega mul pole kunagi igav , tüdruk kellest ma hoolin , tüdruk keda ma ei taha mitte mingil juhul kaotada , tüdruk kes on mulle parim sõbranna ! ( L ) Mul pole silmad sinised, nagu taevas. Mul pole juuksed sädelevad, nagu merineitsil. Mu iseloom pole selline, nagu sooviksid. Ma pole viisakas, nagu võiks. Ja ma ei hakka ennast muutma, et olla keegi, keda ma pole ja et meeldida kõigile . Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema kui palju on elu väärt. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki,mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa...oli kord. When life ...
Keelekasutus Reklaamides. Mina saan aru, et reklaami esmane eesmärk on mõjutada tarbijat keele abil soovitud suunas ja kõik reklaami komponendid, sealhulgas ka reklaamikeel, peavad olema ühtse eesmärgi nimel tööle rakendatud. Reklaamikeel on erinev üldisest kirjakeelest oma funktsiooni poolest, reklaamikeel on üks kirjakeele funktsionaalne variant ehk üks kirjakeele kasutusala. Kuna reklaami puhul on tegemist väga levinud ühiskonnanähtusega, siis on reklaamide keelekasutus oluline. Reklaame loetakse, reklaamtekstide üle arutletakse - järelikult reklaam ja reklaamikeel mõjutavad inimesi ja ka nende keelekasutust. Reklaamitekstid koosnevad mitmest erinevast komponendist. Mõned neist on tähtsamad kui teised aga hea reklaami puhul moodustavad meeliköitva terviku, millele inimene suure tõenäosusega tähelepanu pöörab.Sõnavaravalik on reklaami puhul väga tähtis, et andes millelegi...
LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liit...
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; ...
Kordamine aines ,,Keel ja ühiskond" 1) Mida tähendab fraas ,,keel kui märgisüsteem" . Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kir...
1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda. suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimep...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi ees...
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk …eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale, hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - te...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära a...
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuj...
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk 2. Tulemused auseks omavalitsuses 3. Teostamise tasandid 4. Koostamise etapid 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. 6. Algsündmus on 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama 8. teenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - g...
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määrat...
1) Eesmärk Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2) Tulemused aluseks omavalitsustes Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I...
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk 2. Tulemused auseks omavalitsuses 3. Teostamise tasandid 4. Koostamise etapid 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. 6. Algsündmus on 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama 8. Elutähtisteenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekr...
Praktiline töö nr 3 Otsing otsisüsteemis Google Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) kasutades erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Google otsing, täpsem otsing, muutmise aeg, sobiv faili tüüp. Tallinna Ülikool, ,,Üliõpilaste uurimistööd TLÜ Infoteaduste Instituudis", 2011 http://www.tlu.ee/files/arts/10081/Uurimf9fc2a4dffb0c82d1233228c91433a0b.pdf (26.09.12) 2. Leidke Eesti haridusasutuse saidilt dokument, milles on fraas e-õppe arendamine ja mis on uu...
Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjand...
Inimene kaevab omale suuga haua Igal sõnal, lausel ja väljendil on mitu tähendust. Iga inimene võib tõlgendada sõnu lauset ja väljendit oma moodi. Keegi ei saa öelda, kas see on õige või vale, sest igal ühel on oma arvamus. Igat teemat saab arutada mitmeti. Samuti ka väljendit Inimene kaevab omale suuga haua. "Inimene kaevab omale suuga haua" on iseenesest väga huvitav väljend, seda fraasi saab mõelda mitmeti nagu väga paljusid teisigi fraase. Arvan, et algselt on mõeldud selle väljendi all seda, et inimesed räägivad liiga palju, mõtlemata mida nad üldse öelda tahaksid ja kas midagi üldse öelda on. Näiteks mina ise, kas oli mul vaja üldse suu lahti teha, aga ei, ikka oli vaja, nüüd siis veel üks lisakirjand. Tihtipeale ei mõeldagi seda, mida öeldakse, kui sõna on juba lendu lastud, siis tagasi seda enam võtta ei saa. Näiteks riigikogu liige Jaan Kundla, kes sai kuulsaks oma eksliku väljendiga, kui nimetas oma korteris elavaid üürilisi...
Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks o...
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik ...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
TEADUSINFO OTSING INTERNETIS Kärt Miil ja Vilve Seiler http://moodle.ut.ee/opiobjektid/mkursus/infootsing/ Ettevalmistus infootsinguks Enne otsingu alustamist eraldage oma teemast olulised mõisted ning koostage iga mõiste kohta nimekiri sõnadest ja väljenditest. Päringu sõnastamisel tuleb arvestada: · sõnade erinevat kirjaviisi (organisation organization), · kasutatavaid lühendeid (european union eu), · sõnade ainsuse ja mitmuse vorme. Päringu koostamine Päringu sõnastamisel on oluline otsingusõnade oskuslik kombineerimine, et piiritleda teema võimalikult selgelt ja täpselt. Selleks saab kasutada järgmisi tehnikaid: Boole'i loogikaoperaatorid Ühendades otsisõnu Boole'i loogikaoperaatoritega AND, OR või NOT saab otsingut piirata või laiendada. AND piirab otsingut OR laiendab ...
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
NETI GOOGLE ALTAVISTA www.neti.ee www.google.com www.altavista.com Töökeskkonna keel Eesti keel 129 keeles (sh eesti) 28 keeles (va eesti) Abi Üleval paremas nurgas link Abi Link kõik Googlist All Privacy Policy kõrval Kataloog Avalehel link Kataloog (riigiti erinev) Otseselt kataloogi pole Tõstutundlik Ei ole Ei ole Ei ole Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu Vaikimisi otsing AND ...
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 4: Interneti otsimootorite kasutamisvõimalused ja ja otsingud metaotsivahenditega Järgnevatele küsimustele vastates kasutage Google’t (https://www.google.ee/). Lisaks tulemusele pange kirja, millist otsinguviisi kasutasite ja millise päringu sõnastasite. 1. Leidke veebilehekülgi, mille lehe pealkirjas esinevad terminid „sõnavabadus ja tsensuur“. Kui palju ja mida leiate? Hinnake päringule vastavust. Sain neli vastet päringule vastavat vastet. Üks vaste viitas ühele õpikus olevale pealkirjale. On kõik need sõnad: sõnavabadus ja tsensuur Terminid ilmuvad: lehe pealkirjas 2. Leidke pildiotsingu abil must-valgeid fotosid Hera templist, mis oleks JPG formaadis, suuremad kui 400x300 ning piiranguteta kasutatava või jagatava kasutusõigusega. Esitage ühe pildi(faili) URL aadress. Hinnake päringule vastavust. Ühe pildi URL: https://www.flickr.com...
Laulusõnade tõlgendamine Koit Toome „Mälestused“ Mina valisin loo „Mälestused“, mille sõnade autor on Vahur Valgmaa ja esitaja Koit Toome. Vaadates laulu pealkirja tekivad mul kurvad emotsioonid ja lugedes laulu sõnu on samuti nukker meeleolu. Luuletuse pealkiri võtab hästi kokku kogu laulu mõtte ja see mõte püsib lõpuni. Väga silmatorkav sõna on „atmosfäär“, kuna seda sõna kasutatakse laulus väga palju terve loo vältel, samuti pole see igapäeva toimingutes eriti tihti kasutatud sõna. Ütleksin ka, et „atmosfäär“ on ka kõige huvitavam sõna loos, kuna laulus on kasutatud väga lihtsaid sõnu. Sõnad viitavad sellele, et lugu on väga lihtne, kurva meeleoluga ja isegi vanamoodne. Sõnakasutus on väga minimaalne ja natuke igav. Loos on ülekaalus tegusõnad nagu näiteks: leidsin, vaatan, rändan ja nii edasi. Sõnad on väga konkreetsed ja teisi tähendusi sõnadel pole. Loos kasutatakse...
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. ...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisele, maakonnaplaneeringute koostamisele, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisele, ehitiste ja rajatiste projekteerimisele, kodanikukaitsele, keskkonnakaitsele, ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine. 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus, o E kannatanute arv, o v tagajärjed varale, o k keskkond, o t õnnetuse tõenäosus. 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühi...
Numbrite ja arvude õigekiri Paranda vead. Kirjuta numbrid sõnadega. Ole tähelepanelik, sest iga kord ei kasutata numbreid, vaid need kirjutatakse sõnadega (vt tv numbrite-arvude õigekirja tabelit). Mõtle, millal kirjutad sõna ,,aasta" välja, millal kasutad lühendit. Antud fraas kirjuta välja. näitus avatud viiendast kaheteistkümnenda maini - näitus avatud 5. maist 12. maini vastu võetakse kahekümne ühe aastaseid- vastu võetakse 21-aastaseid pandi kümneliitristesse nõudesse pandi 10-liitristesse nõudesse toimus kahekümnenda sajandi kuuekümne-seitsmekümnendatel aastatel toimus 20. sajandi 60. - 70. aastatel kolmeteistkümneliikmelises rühmas viis poissi ja kaheksa tüdrukut 13- liikmelises rühma viis poissi ja kaheksa tüdrukut kahekümne viie protsendiline hinnatõus 25% hinnatõus vastuvõtt kahe tuhande kaheksateistkümnendal-üheksateistkümnendal õppeaastal vastuvõtt 2018. - 19. õppeaastal alates kahe tuhande viiendast kah...
Proovieksam Harjutus 1.3. 1.lugemine 1. Aureli meeleolu sünnimaalt lahkudes oli kõhklev, kuid lootusrikas. Ta pidi kõigiga hüvasti jätma, ema, Karlomekesega ja teistega. Aurel teadis, et see hüvastijätt on kõigiga igaveseks. Aurelit hoidis ema viimast korda käte vahel. Karlomeke andis Aurelile kaasa värskeid köömnekukleid, mida polnud Saksamaal saada. Aurel ei tahtnud saada emigrandiks ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, ...
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu k...
1. Riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsustes – Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3.Riskianalüüsi teostamise tasandid riskianalüüsi kohustusega objektid/valla ja linna omavalitsused,/maakond ja tema riskianalüüs,/ sisseministeerium (ja teised)/EV valitsus ja kriisikomisjon. 4. Riskianalü...
Praktiline töö nr 3 Infootsing otsisüsteemides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) ja https://scholar.google.com/ , kasutades erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. Võrdluseks kasuta (vähemalt pooltes küsimustes) ka teisi otsimootoreid (nt Bing http://www.bing.com/ ) ja teemakatalooge (Yahoo: https://www.yahoo.com/ ), metaotsisüsteeme nt Dogpile http://www.dogpile.com/ ), analüüsige tulemusi – leitud veebilehti ja vastuseid, tulemuste relevantsust. Oluline on otsingu läbiviimise kirjeldus! 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu lä...
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJAND...
KIRJAVAHEMÄRGID LIHTLAUSE 1. Koondlause Euroopa, USA, Hiina, Jaapan ja Brasiilia kõik (kokkuvõttev fraas) on kaasa haaratud Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid. Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid (komaga). 2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend!...
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel ...
Pealkiri on teema võimalikult täpne sõnastus, hõlmab kogu sisu, pole liiga laialivalguv, ei ole lause vaid fraas. 1 Sissejuhatus Eesmärk, hüpotees, uurimisküsimused, uurimisprobleem 2 Teooria Kasutada erinevaid otsinguallikaid: raamatukogudes riksweb, ester Internetist scholar.google.com Täpne otsing ,," Välistamine Kindlasti otsib teist fraasi + 2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed. Küsimused tuleb koostada nii, et vastused oleksid lihtsad. Küsimus...
Teenindusahel Eesti Posti kliendi jaoks. KONTAKTI RUUMIDE KLIENTIDEG KLIENDILE KLIENTI JÄTKU- LOOMINE AVASTUS A TEENUSE ÄRASAATMIN TEGEVU SUHTLEMIS OSUTAMIN E S E ALUSTUS E · Soodustuste · Liikluskultuur · Kliendile · Vajadusel · Puudub standart · Meeldetu pakkumine (parkimisplats tähelepanu kliendi · Hüvastijätt letused · Reklaami- i puudumine) osutamine probleemid · Tasumine · Info mine · Interjöör (teenindusval e(konflikti) · Lahkumine edastus · Tagaasiside · Teenindajate midus) lahendamin ...
Suuruselt teine linn Tartumaal nii pindalalt [ 991,6 ha ] kui rahvaarvult [ 6258 ( 01.01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "...
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteer...
AJALUGU 16.05.14 RAHVUSLIKU LIIKUMISE ISIKUD, PÕHISÜNDMUSED JA VAATED Nimi Tähtsamad ettevõtmised Vaated J.V. Jannsen I üldlaulupidu 1869, Eesti Eesti ja eestlaste elu hümn, „Perno Postimees“ parandamine ja 1857, „Eesti Postimees“ edendamine, eeskujusid 1864, laulu- ja tuleb võtta sakslastelt mänguselts „Vanemuine“ 1865 L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ 1865 J. Hurt (10 kr) Eesti Aleksandrikooli Eesti ja eestlaste elu liikumise eesotsas 1872, parandamine ja Eesti Kirjameeste Selts edendamine 1872, rajas K...
Mida rohkem, seda uhkem? Minu arvates sobib väljend „Mida rohkem, seda uhkem“ suurepäraselt kirjeldama uhket ja säravat, suurejoonelist barokkajastut. Vaadates asja tänapäeva vaatenurgast, on ikka rohkem alati parem ja uhkem? Muusika koha pealt ütleks mina isiklikult ei – kõiki neid barokiajastu muusikažanre on minu jaoks liiga palju. Parimaks barokiajastu näiteks on kindlasti tolleaegne monarhlik Prantsusmaa. Kõik oli seal nii uhkeldav ja suurejooneline, iga vähimgi liigutus käis kõik etiketi järgi. Rääkides päikesekuningast, mul on tunne, et ta pingutas selle barokitsemisega veidi üle. Vähemalt mulle oleks seda liiga palju. Milleks on vaja iga päeva kindlaajaliselt planeerida ja vaadata kuningat (olles kuningas, lasta end vaadata) end riidesse panemas, söömas, missale minemas jne...? Peab päevas mitu korda riideid vahetama, alati tähelepanelik olema, et mingil juhul miski etiketi järgi ebaviisakaks tembeldatud teo...
Otsimine Informatsiooni otsimiseks saab kasutada erinevaid otsingumootoreid : Eesti omad: · www.neti.ee · www.yammy.ee Välismaised: · www.google.com · www.altavista.com · www.excite.com · www.lycos.com · www.yahoo.com Kõige rohkem võimalusi omab www.google.com. Otsingusõnad Üldjuhul otsib otsingumootor nii, et kui sisestad mitu sõna siis otsingumootori jaoks piisab kui leheküljel on üks nendest sõnadest, mõlemat ei pea esinema (esineb ka erandeid nt. google). Selleks tulebki otsingumootorile märku anda, mismoodi ta otsima peab. Google.com kasutamine Google.com otsingu ei suuda tuvasta kas otsing peab koosnema suurtest või väikestest tähtedest (not case sensitive). Seega pole vahet kas sa kasutad otsimisel sõnu ,,Ilmatsalu Põhikool" või ,,ilmatsalu põhikool" või ,,ILMaTSalU pÕHIkooL". Tahad leida lehti kus on kõik sinu sisestatud sõnad: · sõna1 sõna2 sõna3 · sõna1+sõna2+sõna3 · ,,sõna1"+"sõna2"+"sõna3" Tahad...
- Ma arvan, et sul on vaja minna juristi juurde. Kui palju sa hakkad seda asja ise uurima? Vaja kaasata professionaalid – tegi Kristjan ettepaneku. - Aga kust ma leian juristi? - üllatus Andres. - Ma rääkisin oma õe mehega, ta on praegu Moskvas. Tema ütles, et tal on üks tuttav, kes töötab juriidilises büroos. Ta andis mulle juristi telefoninumbri. Vot võta, helista. Tema nimi on Krasnov. Väga konkreetne, asjalik inimene. Andres hüppas kohe telefoni juurde. - Halloo! - ümises õrn naisehääl. - Halloo! Härra Krasnov? Halloo! - Ei, tema sekretär. - Halloo! Vabandage, halvasti on kuulda. Halloo! Ma helistan uuesti. Esmakatsel ei õnnestunud. Andres valis numbri veel kord. - Halloo! - See olen jälle mina. Minu nimi on Andres. Ma olen Eestist. Ma tahan rääkida härra Krasnoviga. On ta kontoris? - Ei, ta läks välja. - vastas sekretär. - Aga kus ta on? - Aga mis küsimuse asjus Te olete? - Mulle vanaisa jättis päranduse... - Aa... See muudab asja....
Rooma riigi tõus ja langus Minu arvates on Rooma riigi tõus ennustatav ja selle langus paratamatus. Kuigi esmapilgul, ei ole aru saada, kuidas Apenniini poolsaare väikses Latiumi maakonnal oli oskus saada Euroopa suurimaks ja tugevamaks impeeriumiks. Ühegi inimese, asula või riigi eesmärgiks ei ole saada maailma impeeriumiks, vähemalt mitte alguses. Lihtsalt on soov omada rohkem maad ja sama oli Latiumi maakonnas elavatel inimestel. Nad hakkasid oma naabrite maid endale võtma ning nägin väga varakult ja väga kiirelt nende rünnakute kasu. Väga lihtsalt öeldes rajati Rooma Impeerium sõjaväelise võimekuse alusel. Rooma riigis oli kõrgelt arenenud sõjaväeline väljaõpe ja distsipliin. Kogu väljaõppe eest hoolitses juba enne Rooma riigi sündi sellele eelnenud linnriikides tegutsenud sõjaväekoolid ja eriõppega gladiaatorid. Rooma Impeeriumis oli sõjaväel suur mõjuvõim ja seda oli näha ka poliitikas. Riigijuhi...
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Pea...
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
