Fossiilsete kütuste tarbimine Kristiina Anton 11 MS • Fossiilkütus e. ürgkütus on maapõuest saadav orgaaniline aine. • Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad välisõhu kvaliteeti (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid, süsinikdioksiid) Saamine • Prügi põletamisel ja ümbertöötlemisel • Kaevandamisel Tarbimine • Soojusenergia saamiseks põletatakse kivisüsi ja maagaasi • Autokütus on nafta • Elektriener...
Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreld...
Happesademed Detsember 2005 1 Teke · Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine · Transport · Tööstus · Olme Detsember 2005 2 Teke Detsember 2005 3 Happesademete teke üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke r...
Alternatiivenergia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut Energialiigid 1) Päikeseenergia a) päikesekollektorid (päike soojendab kollektoris vett, mida saab kasutada pesemiseks jm Päikeseenergia kasutamiseks on vaja piisavat päikesevalgust. Päikeseenergia on: Keskkonnasõbralik, ammendamatu, seda on hea kasutada maapiirkondades, kus pole elektrit Halb on see, et seda on võimalik kasutada ebaühtlaselt, seda on tehniliselt keeruline muuta. b) päikesepatareid (muudavad valgusenergia elektrienergiaks) '' 2) Tuuleenergia On vaja ühtlaselt tugevat tuult. Tuuleenergia kasutamise juures on hea see, et tuuleenergia on: keskkonnasõbralik, seda on hea kasutada piirkondad...
Päikeseenergia Mis on päikeseenergia? -Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast, see vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. -Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Kasutusalad -Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss....
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orga...
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine,...
MAAKERA ENERGIAPROBLEEMID ENERGIAMAJANDUS 5 peamist energiaallikat: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Taastuvenergia Nafta, maagaas, kivisüsi PROBLEEM Järjest enam inimesi maailmas elab jõukamalt energia tarbimine suureneb Valdav osa energiast saadakse fossiilsetest kütustest ja nende põletamine jätkub kasvavas tempos atmosfääri saastumine Fossiilsete kütuste põletamine suurendab kasvuhoonegaaside hulka kliima soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse...
Süsinikuringe Üle 90% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa. Aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põlet...
AINERINGED I rida 1. Kuidas on rohelised taimed seotud süsinikuringega? - rohelised taimed fotosünteesivad lihtsatest anorgaanilistest ainetest süsivesikuid ehk esmast orgaanilist ainet. Taimed kasutavad seejuures CO2 lähteainena C saamiseks. (glükoos) 2.Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku. (inimene kiirendab süsinikuringet) 3. Süsinikuringe leidumine Lämmastikuringe Protsessid 1. Atmosfäär 1. Ammonifikatsioon 2. Hüdrosfäär 2. Nitrifikatsioon 3. Pedosfäär ...
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
· Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, ...
Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid Sissejuhatuseks Maailam majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse enrgia, mootorikütuste ja tarbekaupade tootmiseks. Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saatumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju loodukeskkonnale ja tervisle. Kuna süsinikupõhiste fossiilkütuste kasutamine arvatakse põhjustavat kliima muutusi on see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele. Alternatiivkütuste ja biokütuste kasutamise võimalused Vedelate biokütuste tootmine ja kasutamine on viimasel ajal hoogustunud tänu erinevatele majandus-poliitilistele meetmetele nende kasutamise soodustamiseks. ● Maailmas toodetakse kõige rohkem biodiislikütust (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütu...
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Gaia teooria Marianne K angur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. James Lovelock Sündinud 26. juuli 1919 Muutke teksti laade Inglismaal. Teine tase On õppinud Manchesteri ülikoolis Kolmas tase keemiat ja Londonis meditsiini. ...
Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki ju...
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Küt...
Kordamine Energiamajandus tööstusharu, mis toodab kütust ning soojus- ja elektrienergiat ning edastab energiat tarbijateni Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mis ei taastu Alternatiiveenergia e roheline energia taastuvenergia Geotermiline energia maa sisene energia Loodete energia tõusu ja mõõna energia Taastumatud energiaallikad on: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas (-1mm aastas) Taastuvad energiaallikad on: päikese energia, tuuleenergia, hüdroenergia, biomassi energia, loodete energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid - tugev surve looduskeskkonnale - suured ...
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
Tallinna Polütehnikum Keskkonnareostus Tallinn 2012 Keskkonnareostus Inimesed kõigis tööstusmaades puutuvad igapäevaselt kokku reostuse probleemidega: kipitavad silmad heitgaase täis tänavatel, lagunevad marmormonumendid, tumedad kalastusveed. Fakt, et 80-90 protsenti kõigist vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Rootsis on kokku arvutatud, et 12 000 kuni 16 000 inimest surevad igal aastal keskkonna reostuse pärast. Samal ajal loomade ja taime liikide väljasuremine tase on kiirenenud. Aastate 1900 ja 1950 vahel kadus üks liik igal aastal; 1990-datel kadus üks kuni kolm liiki igas tunnis! Liigid on välja surnud ja uued tekkinud aga väljasuremise tase on tänapäeval keskelt läbi 1000 korda suurem kui loomulik tase. Ehitustööstus on otseselt või kaudselt vastutav suuremalt osalt keskkonna reostuse pärast. Üks näide on kahju, mida põhjustab loodusele liiga inten...
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
Ökoloogilised globaalprobleemid Mida rohkem me maailmalt võtame, seda suuremaks muutuvad meie võlad ja lõpuks võib tulla aeg, mil me peame oma võlad tagasi maksma, tagasi maksma ajal, mis meie elu jätkamise seisukohalt võib-olla vägagi ebameeldiv. Norbert Wiener Las Vegas KASVUHOONEEFEKT Ülle Kõpp Õhu saastamisega seotud globaalprobleemid K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n i a u g u d H a p p e v ih m a d Maa atmosfääri koostis · 78 % gaasilist lämmastikku · 21 % hapnikku · 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru jne. Kasvuhoonegaasid · Süsihappegaas CO2 · Veeaur H 2O · Metaan CH 4 · Dilämmastikoksiid N 2O · Osoon O3 Kasvuhooneefekt Atmosfäär Päike Kasvuhoonegaasid Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vu...
SÜSINIKURINGE Maali Suitso 10. klass süsinik · Elemendina moodustab süsinik suure osa organismide kuivmassist (inimesel 48%). Süsinikuühendid on seotud organismide nii organismide ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata. · Süsiniku varud on peamiselt kivimites (99%) ja setetes, elusorganismidele on süsinik kättesaadav õhust CO2-na (anorgaaniline aine, mis siseneb ringlusesse). · Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline, sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. · Osa süsinikust võib aktiiv...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM22 Kodumajandus Referaat KASVUHOONEEFEKT Epp Nuhkat Särevere 2011 Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on protsess,kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu,mis on algupäraselt looduslik nähtus ja on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Tähtsamad gaasid 1) Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamis...
Fossiilsed kütused- mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Peamised fossiilkütused: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lä...
Biokütused- kas lahendus energiaprobleemile või toidupuuduse põhjustaja? Maailma rahvastik seisab raskete valikute ees- rahvaarv üha kasvab, kuid taastumatud maapõuevarad vähenevad. Inimkond on valikute ees, kuidas toota ökoloogiliselt, kuid rohkem, et rahuldada suureneva elanikkonna vajadusi. Kõige rohkem muret valmistavad fossiilsed kütused, kuna nende varud ei taastu. Ammugi oleks aeg lõpetada kilekottide liigne kasutamine, kuna pakendite valmistamiseks saab tarvitada odavamid tooraineid kui nafta. Paberkotid on palju loodusesõbralikumad. Fossiilse energia kasutamisel tekivad jäägid (CO2), mis põhjustavad kliima muutusi. Viimasel ajal on hakatud rohkem mõtlema biokütustele. Eestis on selleks palju võimalusi, kuna meil on söötis põlde ja ohtralt võsa. Põldudel saaks kasvatada mitmesuguseid taimi, mis annaks võimaluse Eesti põllumeestele tootmise suurendamiseks. Taimekasvatus hoiab ...
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis ...
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Lahendused: · Õhusaaste vähendamine. · Alternatiivse energia kasutamine.
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettev...
Globaalne soojenemine ja selle tagajärjed Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilsete kütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ja põllumajandusest ning karjandusest. Inimtegevuse tõttu suureneb veeauru,süsinikdioksiidi ,metaani,lämmastikoksiidi,osooni ja freoonide (CFCs) hulk atmosfääris, mis põhjustabki globaalse soojenemise. Kõige enam suureneb inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi hulk. Seda eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%), tekib metsade mahavõtmisel (11%) ja eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%). Metaan eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%) ja prügilatest. Samuti paiskub õhku seda loomade väljaheidetest. Lämmastikoksiid paiskub atmosfääri reaktiivlennukite düüsidest (35%) ja eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%). Freo...
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk ...
Saaduseks on loomadele ja inimestele vajalik hapnik Inimene hingab süsiniku välja, kuna meie keha ei vaja seda Kasvu tarbeks Kasutavad süsinikku mille käigus fotosünteesiks Mõned veetaimed ...
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
KLIIMASOOJENEMINE JA VÕITLUS SELLE VASTU Referaat Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teema on kliimasoojenemine ja võitlus selle vastu. Teema valiku tingis huvi probleemi vastu, sest olukorda mõistavad kõik aga meedia kajastus on vähenenud samal ajal ilma, et oleks kõlama jäänud mõni kindel lahendus või märk paranemisest. Samuti soov teada, millised on tuleviku prognoosid ja milline on reaalne olukord maailmas. Teema tundus meie jaoks aktuaalne, sest iga päev aina rohkem tegureid mõjutavad meie elu Maal ning lisaks vanusega on tulnud ka teadlikkus, et teema mõjutab meie põlvkonda kõige enam. Miskipärast on probleem jäänud muude konfliktide kõrval taha plaanile ja leiab väga minimaalset kajastust meie igapäeva eludes ja meedias. See jällegi ei tähenda, et probleem oleks iseenesest lahenenud ja seetõttu jagasime me rühmaliikmete vahel ära aspektid, mis mõjutavad kliimasoojenemi...
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lüh...
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keem...
Fotosünteesi tähtsus: · Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine tootmine · Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides · Toiduahela esimene lüli · Toit heterotroofidele · Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel · Süsinku- ja hapnikuringes tähtsal kohal · Fossiilsete kütuste teke Valgusstaadium - toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastides. Lähteained: H2O( ja valgusenergia), saadused: O2 (pimedusstaadiumi protsesside jaoks ATP ja NADPH2)Valgusstaadiumis toimub klorofülli ergastamine. Ergastunud energia arvelt lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. (vaheühendid ja salvestatud ATP energiat kasutatakse pimedusstaadiumis) Pimedusstaadium - ei sõltu valgusest, toimub stroomas. Lähteained: CO2 ja valgusstaadiumis tekkinud ATP ja NADPH2. Saadused: tärklis, varuained, aminohapped, lipiidid. Eraldub ADP j...
Happesademed Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kerlin Sepp Mis on happesademed? sademed mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. o vihmad, lumi, udu o maapinnale sadestunud õhus olevad tahked ja gaasilised ühendid Kuidas tekivad happesademed? Happevihmad tekivad peamiselt vääveldioksiidi (SO2) ja erinevate lämmastikoksiidide (NOx) reageerimisel vee, hapniku ja muude ühenditega. Tulemuseks väävel- ja lämmastikhape. Mis põhjustab happesademeid? Fossiilsete kütuste põletamine Vulkaanid Äike Põlengud Mõju loodusele Taimede kahjustumine Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid M...
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega Kevin Ambus Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin .............................................
Metaan ja kliima soojenemine Metaan ja kliimasoojenemine on temaatikad, mis on tänasel päeval igal juhul huvitavad ja aktuaalsed. Sellega käib kaasas ka palju erinevaid probleeme, millele oodatakse lahendusi. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata jääaega, võib väikese liialdusega vastata, et ei, ta juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siin õigem kasutada terminit külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrreldes miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on aga teadusmaailma arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõu...
Kasvuhooneefekt 12.klass Mis on kasvuhooneefekt? Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt). CO2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed: Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestile: Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine Suureneb talviste tormide ja udude sagedus Lüheneb või kaob hoop...
SÄÄSTEV ARENG Henri Lumiste Daniel Sei 12.R Mis on säästev areng? Säästev ehk jätkusuutlik areng on sotsiaalvadlkonna, majanduse ja keskkonna pikaajaline sihipärane areng. Tagab inimeste elukvaliteedi paranemise loodusvarade taastootmist, keskkonna taluvusvõimet ning elurikkuse säilimist arvestades. Eitähenda ainult energiasäästlike ja vähem saastavate tootmisprotsesside kasutuselevõttu või looduskaitset Sotsiaalvaldkonnad: haridus, tööhõive, turvalisus jm. Kultuur Säästva arengu põhimõtted Majanduse areng peab olema loodussäästlik Keskkonnakahjustusi tuleb vältida Otsuseid tehes peab olema ettevaatlik Keskkonnamõju hindamise protseduur (KMH) Jälgitaksesäästva arengu põhimõtteid Kavandatava tegevuse mõju loodusele hinnatakse võimalikult laialt Selgitatakse välja igasugune negatiivne mõju Pakutakse välja, kuidas negatiivset mõju vältida Loomulik osa Eesti arendustegevuses Säästva a...
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on... Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid) Freoonid - eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust haka...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ÕHU JA VEE REOSTUMINE Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Aleksander Andrejev AT112 1 VEE REOSTUMINE Veereostus on suur probleem kogu maailmas On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialas...
Kasvuhooneefekt Päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbritsevad atmosfääri ja neeldub maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega. Viimastel aastakümnetel on ...
Maagaas 10.a Maagaas Maagaas on orgaaniliste ainete lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.Maagaas on taastumatu energiavara. Maagaasi jaotamine Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi: biokeemiliseks vulkaaniliseks metamorfoosseks atmosfääriliseks keemiliseks radioaktiivseks termotuumseks Maagaasi kasutamine Maagaasi kasutatakse elektri ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Maagaasi eelised Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek t...
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Valgusstaadiumis toimub makrorgiliste ühendite s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
