ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud ?
 
Säutsu twitteris

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a.
  • Ökoloogia – aine, alajaotused;
    Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.
    Ökoloogia alajaotused on :
    • Ökofüsioloogia (organell, rakk , organ)
    • Autökoloogia ( isend ) – organism ja keskkonna suhe isendi tasemel
    • Demökoloogia ( populatsioon )
    • Sünökoloogia ( kooslus )
    • Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär)

  • Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom;
    • isend – organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid
      • kloon ehk genet – geneetiliselt identne moodulite kogum
      • ramet – taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul
    • populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum
    • kooslus – koos eksisteerivad populatsioonid
    • ökosüsteem – elukooslus ja selle abiootiline keskkond
    • bioom – sarnased ökosüsteemid üle maailma

  • Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
    Ökoloogilised tegurid:
    • Abiootilised (füüsikalised) – päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
    • Biootilised (organismide vahelised suhted) – sümbioos, konkurents , parasitism , taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism , kolonisatsioon
    • Antropogeensed (inimmõju) – soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid , naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne.

    Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
    Tolerantsuskõver – näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu nišš ruumis
    Ökoloogiline nišš – organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks , millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud
  • Ressursid : radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik;
    Radiatsioon ehk valguskiirgus . PAR – valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed.
    CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine.
    Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida.
    Vesi – kõik organismid sisaldavad vet ning vajavad vett, et normaalselt funktsioneerida.
    Hapnik – ressursiks nii loomadele kui ka taimedele, seda vajatakse hingamiseks.
  • Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;
    Temperatuur on väga oluline tingimusfaktor elule, sest elutegevuse intensiivsus sõltub väga tugevalt temperatuurist. Näiteks kõigusoojaste arengukiirus oleneb temperatuurist ja sellest sõltub ka kliima.
    pH mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Näiteks, väga happelise pinnase puhul sisaldab pinnas sellised ioone, mis on taimedele toksilised. pHst oleneb ka ainete lahustuvus ja taimedele kättesaadavus. Kõige parem ainete kättesaadavus on siiski neutraalse pH juures.
  • Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus ;
    Fenotüübiline plastilisus – keskkonna võime toetada erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonna tingimustest
    Fenotüübilise varieeruvuse komponendid on varieeruvus, mida kujundab folügenees, ontogenees, keskkonnafaktorid jne
  • Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
    Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad organismide jäänuste muundumise saadused.
    Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud 3 faasi – tahke, vedel ja gaasiline. Mulle põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike, on ta mulla aktiivseim komponent mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine.
  • Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
    Mullatekkes on oluliseks faktoriks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel füüsikaliste ja keemiliste protsesside läbi.
  • Mullahorisondid , mullaprofiilid (Bot. III)*
    Mullahorisondid – taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihid , mis erinevad üksteised huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehhaanilise koostise ning morfoloogia poolest.
    Mullaprofiil – eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini, peegeldab mulla ehitust. Mulla ehitust iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused – tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid jne
  • Mullavesi , mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
    Vesi mullas on sama vajalik kui veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist, kogunemist ja lahkumist mullas iseloomustab niiskusrežiim. Selle täpseks arvutamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi.
  • Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;
    Ressursside klassifikatsioon sünergilise efekti järgi on :
    • Essentsiaalsed ehk koheselt vajalikud
    • Täielikult asendatavad
    • Komplementaarsed
    • Antagonistlikud

  • Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus;
    Üksiku populatsiooni kasv – toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust.
    Keskkonna kandevõime – ehk keskkonnamahtuvus (K) on ökoloogiline parameeter , mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , toit, kiskjad , varjupaikade olemasolu jne
    Erikasvukiirus – biootiline potentsiaal, mida tähistame väikese r-ga. See näitab, kui palju on populatsioon potentsiaalselt võimeline järglasi tooma ehk kasvama.
  • Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus , suremus , vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid;
    Populatsioonitihedus – näitab indiviidide arvu ühe mingi teatud ala peale.
    Puhas kasvukiirus – näitab, kui kiiresti on populatsioon võimeline kasvama
    Elumus – ehk ellujäänus, näitab mitu järglast on võimalik üks emane indiviid populatsioonile andma. Kui see on suurem kui 0, siis toimub populatsiooni kasv, kui negatiivne, siis langus.
    Suremus – kui suur on antud populatsioonisisene indiviidide kadu
    Vanuseline suremus – eri vanuses indiviidide suremuse suhe populatsiooni täielikku suremusse
    Viljakus – kui palju on populatsioon võimeline antud ajahetkel kasvama
    Paljunemisväärtus – demograafiline parameeter, näitab kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast .
    DEEVY KÕVERAD
    DEMOGRAAFILISED PÜRAMIIDID
  • Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon ;
    Populatsioonide levik – isendite jaotus ruumis ja selle ümberpaiknemine. Isendite jaotumine ruumis põhjustab isendite ümberpaiknemise.
    Levik saab olla juhuslik, regulaarne või agregeeritav. Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, laiemas mõttes migratsioon, see tähendab suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus .
    Migratsioon ( suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis)
    • Perioodiline kohavahetus, nn pendelränne ehk lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne
    • Nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Vastsed ja valmikud
    • Üheotsa pilet – rännatakse kuskile kaugele ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad

  • Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents;
    Liigisisese konkurentsi põhjustab ressursside puudus. Selle vähese eest tuleb võidelda samast
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #1 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #2 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #3 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #4 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #5 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #6 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #7 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #8 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #9 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #10 ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kezzu13 Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a
    • Abiootilised
    • Biootilised
    • Antropogeensed
    • Ökoloogiline amplituud
    • Tolerantsuskõver
    • Ökoloogiline nišš
    • mineraalsed toitained, vesi, hapnik;
    • Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
    • Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;
    • Üksiku populatsiooni kasv
    • Keskkonna kandevõime
    • Erikasvukiirus
    • Populatsioonitihedus
    • Puhas kasvukiirus
    • Elumus
    • Suremus
    • Vanuseline
    • Viljakus
    • Paljunemisväärtus
    • Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus;
    • Konstantse saagi seadus on W=cN
    • Isehõrenemise seadus W=cN
    • Konkurents
    • Gause reegel
    • Mutualism
    • Mükoriisa
    • Endomükoriisa
    • Ektomükoriisa
    • Erikoidne
    • Orhidoidne
    • Kisklus
    • Herbivooria
    • Lotka
    • Lotka-Volterra võrrand : dC/dt=fa’CN-qc
    • Mehhaaniline kaitse, nt siilidel on okkad
    • Keemiline
    • Pelgupaik
    • Kiirus
    • Värvusega
    • Varjevärvus
    • Segav
    • Hoiatav
    • Mimikri
    • Parasitism
    • Mikroparasiidid
    • Makroparasiidid
    • Obligatoorne
    • Fakultatiivsed
    • Parasiidi
    • Kommensalism
    • Laguahel
    • Detritrivoorid
    • Mikrofauna
    • Mesofauna
    • Makrofauna
    • Individualistlik
    • Organitsistlik
    • Biodiversiteet
    • Geneetiline
    • Taksonoomiline
    • Funktsionaalne
    • hump-backed curve);
    • Diversiteedi seostumine kliimaga
    • Evaporatsioon
    • Transpiratsioon
    • Kontinentaalsus
    • Heterogeensus
    • Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel;
    • Sesoonsed
    • Lühiajalised
    • Diversiteediindeksid
    • Simposoni
    • Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused;
    • Looduslik
    • Kohasus
    • Elukäigutunnus
    • Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel;
    • Lõivsuhe
    • Allomeetriline
    • Fischeri
    • Hapodiploidia
    • Herfmafrodiidid
    • Protoandria
    • Protogüünia
    • Suguline
    • Händikäp
    • Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?

    Teemad

    • Ökoloogia – aine, alajaotused;
    • Ökoloogia põhimõisted – isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom;
    • isend
    • kloon ehk genet
    • ramet
    • populatsioon
    • kooslus
    • ökosüsteem
    • bioom
    • Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
    • Ressursid: radiatsioon (PAR), CO
    • Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;
    • Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
    • Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
    • Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
    • Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)*
    • Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
    • Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;
    • Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e
    • sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus;
    • Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus
    • vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid;
    • suremus
    • Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon;
    • Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents;
    • Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus;
    • ehk wN=const
    • Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt);
    • Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel;
    • konkurentsiks
    • võsukonkurentsi
    • Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa
    • tüübid;
    • mükoriisa
    • Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt;
    • mudel
    • Saakloomade kaitsekohastumused;
    • kaitse
    • mimikri
    • Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid;
    • holoparasiidid
    • hemiparasiidid
    • kasvukiirust
    • ruumis
    • ülekandekiirus
    • Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja
    • makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites;
    • lagundajad
    • Koosluste struktuuri aspektid;
    • individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja
    • klassifikatsioon;
    • paradigma
    • Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse
    • ordinatsiooniruumis;
    • Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste;
    • Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus;
    • Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav
    • tegelik liikide arv;
    • Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil;
    • Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver
    • hump-backed curve);
    • Liikide arvu ja pindala seos;
    • logS=log c + log A, => S= c*A
    • graafikute
    • logS=log c+z*log A, S=cA
    • Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna
    • heterogeensusega;
    • Diversiteedi seostumine kliimaga
    • evapotranspiratsioon
    • Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel;
    • aastaajalised
    • Maareli
    • Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide
    • väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;
    • Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse „sõrmejälg”;
    • Diversiteedi kaks komponenti – liigirikkus ja ühtlus;
    • Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus
    • ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil;
    • indeks
    • Wallace’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri
    • saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline
    • jne.), liigifondi teooria;
    • Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta – päiskivi-liikide (keystone
    • species) kontseptsioon, needi hüpotees;
    • Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused;
    • valik
    • tähtsamat
    • elukäiguomadust
    • Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu
    • determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne;
    • Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel;
    • Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50
    • sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia);
    • reegel
    • Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja –käitumine;
    • signaalis
    • tunnused
    • Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres;
    • Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik;
    • Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia
    • ülekande efektiivsus;
    • Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja
    • assimilatsiooniefektiivsus;
    • Aineringed – süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes;
    • Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?
    • *Loengus ei käsitleta, õppida raamatust “Botaanika III” (väljas pdf-failina ka ÕIS-is)

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    15
    docx
    Ökoloogia eksami kordamisküsimused
    18
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
    13
    doc
    ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused
    74
    docx
    Ökoloogia kordamisküsimused
    11
    doc
    Ökoloogia kordamisküsimused
    2
    doc
    ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED-kevad 2012-a
    16
    doc
    Ökoloogia konspekt
    29
    doc
    Mõistete seletav sõnastik-pikk





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !