ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?

Lõik failist

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a.

Ökoloogia – aine, alajaotused;
Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.
Ökoloogia alajaotused on :

Ökofüsioloogia (organell, rakk , organ)
Autökoloogia ( isend ) – organism ja keskkonna suhe isendi tasemel
Demökoloogia ( populatsioon )
Sünökoloogia ( kooslus )
Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär)

Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom;

isend – organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid
- kloon ehk genet – geneetiliselt identne moodulite kogum
- ramet – taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul
populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum
kooslus – koos eksisteerivad populatsioonid
ökosüsteem – elukooslus ja selle abiootiline keskkond
bioom – sarnased ökosüsteemid üle maailma

Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
Ökoloogilised tegurid:

Abiootilised (füüsikalised) – päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
Biootilised (organismide vahelised suhted) – sümbioos, konkurents , parasitism , taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism , kolonisatsioon
Antropogeensed (inimmõju) – soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid , naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne.

Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
Tolerantsuskõver – näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu nišš ruumis
Ökoloogiline nišš – organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks , millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud

Ressursid : radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik;
Radiatsioon ehk valguskiirgus . PAR – valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed.
CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine.
Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida.
Vesi – kõik organismid sisaldavad vet ning vajavad vett, et normaalselt funktsioneerida.
Hapnik – ressursiks nii loomadele kui ka taimedele, seda vajatakse hingamiseks.

Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;
Temperatuur on väga oluline tingimusfaktor elule, sest elutegevuse intensiivsus sõltub väga tugevalt temperatuurist. Näiteks kõigusoojaste arengukiirus oleneb temperatuurist ja sellest sõltub ka kliima.
pH mõjutab ainete transporti taimejuurtesse.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kezzu13 Õppematerjali autor

ökoloogia tartu ülikool 2013 kordamisküsimused organism populatsioon kooslus ökosüsteem organismid konkurents mitmekesisus kiskja diversiteedi liigirikkus diversiteet fosfor ökosüsteemis isend

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a.

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid

Bioloogia

doc

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) · Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia · Süsteemökoloogia · Geograafiline ökoloogia · Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis

Ökoloogia

docx

Nimetu

72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78

Kategoriseerimata

doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praegusek

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

docx

Kordamisküsimused üldökoloogias

(bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid