Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud) (0)

9. Eesti omariiklus (olemus, arengud).
IseseisvusManifest - 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused .

• 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia
  
• 7. juuli 1917 valimised
  
• Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi.
  
• Vanemate Kogu määras 19. veeb. 1918 aastal PäästeKomitee
  

I Põhiseadus - 15. juuni 1920;

• 7. juuli 1917 valimised
  
• Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi.
  
• Vanemate Kogu määras 19. veeb. 1918 aastal PäästeKomitee.
  
• 24 veeb. 1918. IseseisvusManifest. (PäästeKomitee). Oli manifest kõigile Eestimaa rahvastele.(peeti silmas rahvusi). Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused.
  
• 1919 aprillis Asutava Kogu valimised salajase hääletamise teel. (MaaNõukogu poolt 24.nov.1918 määrati kord selleks, et EV konstitueerida)
  
• 23.aprill 1919 Asuava Kogu esmakordne kokkusaamine. Peaülesanne oli EV põhiseaduse väljatöötamine.
  
• Asutav Kogu 1919 4.juunil „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord”. Kehtima hakkas 9. juunil. Iseloomustas Eestit kui iseseisvat , sõltumatut ja demokraatlikku riiki. Riigikeeleks nimetati eesti keel. (see on kolmandaks Eesti omariiklust konstitueerivad õigusaktiks, n-ö eelkonstitutsiooniks)
  
• 15.juuni 1920 I Eesti põhiseadus. Jõustus/kehtima hakkas 21. detsembril 1920.
  

II Eesti Põhiseadus:

• Seoses põhiseadusliku, sisepoliitilise ja majandusliku kriisiga tõusis kolmekümnendate algul teravalt päevakorda põhiseaduse muutmine.
  
• Mitmel korral kukkus eelnõu hääletus läbi.
  
• Kolmas, tõsine katse, läks läbi - vapside poolt väljatöötatud eelnõu võeti 1933 oktoobris ka vastu.
  
• Jõustus 24. jaanuaril 1934.
  
• Muudatused:
  
• RK koosseis 100-lt 50-le;
  
• isikuvalimise võimalus lisati;
  
• RK volitused 3-lt 4-le aastale;
  
• Riigivanema õigused suurenesid.
  

III Eesti Põhiseadus:

• Algas "vaikiv ajastu" 1934
  
• -Päts saatis RK laiali, kehtestas eriseisukorra, andis välja ohtralt Riigivanema dekreete.
  
• Uus põhiseadus erinevate huvigruppide survel võeti vastu 17. aug 1937 ja hakkas kehtima 1. jaan 1938.
  
  

Taasiseseisvumine.

• esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks.
  
• Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks.
  
• Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega).
  
• IME konseptsioon , EV omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. aasta rahareform jne on samuti olulised - eraldasid Eesti ja NSV Liidu majandusruumid.
  
• 1989. aastal muutus oluliseks MRP-le õigusliku hinnangu andmine - nõuti selle tunnistamist/tunnustamist NSVL keskvõimult.
  
• 12. nov 1989 aasta Ülemnõukogu otsus "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta" kvalifitseeris Eestis 1940. aastal toimunu agressiooniks ja EV lülitamine NSVL koosseisu tunnistati õigustühiseks.
  
• Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. aasta otsusega "Eesti riiklikust staatusest " kinnitati, et Eesti on okupeeritud riigi staatuses, kuid tema õiguslik järjepidevus kestab de jure edasi. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema põhiseaduslike riigiorganite moodustamisega. Üleminekuperioodil võeti vastu (8. mai 1990) seadus "Eesti sümboolikast", millega taastati Eesti Vabariigi ametlik nimetus
  
• 16. mai 1990. a seadus "Eesti valitsemise ajutise korra alustest" ja Ülemnõukogu otsus samast kuupäevast "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast".
  
• 3. märtsil 1991 a. toimunud referendumil hääletas 77,83% hääletanutest poolt EV iseseisvuse taastamisele.
  

20. augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus . Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a.
R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. – Juridica , II, 2000, lk 71-74
Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura , Õigusteabe AS, Tallinn, 2002
R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207
Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75
T. Anepaio , A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land , V. Olle, P. Roosma . Sissejuhatus õigusteadusesse.