KOOD: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed: Mehhanismi ülekande suhe u = 205 Mootori pöördemoment M = 19,8 Nm ja pöörlemissagedus n = 1455 min-1 Ülekantav võimsus P = 3,0 kW. Arvutada mehhanismi vajalik ülekandeastmete arv ning väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus. Leida viimase hammaspaari diameetrid ja laiused. 1. Mehhanismi ülekandeastmete arv Hammasülekande soovituslik ülekandesuhe on kuni 10. Mehhanismi ülekandesuhe arvutatakse valemiga u=u 1 ∙ u2 ∙ … ∙u n kus ui – ühe astme ülekandesuhe. Kui mehhanismis oleks kaks ülekandeasted, siis keskmine ülekandesuhe on ui= √u=√205 ≈ 14,3 See on liiga suur arv ja vaatleme kolmeastmeline mehhanism. Siis ui= √3 u=√3 205 ≈ 6,7 Seega on vajalik kolmeastmeline mehhanism. 2. Hammasrataste hammaste arv Valime esimese ja teise astmete ülekandesuhteks u1=u2 =7
Kineetilised energiad peavad olema võrdsed: Võtan , järelikult Ir=I+m* 23. Selgitada mõisted staatiline, puht-dünaamiline ja dünaamiline tasakaal. Staatiline tasakaal- mehhanismi raskuskese ei tohi oma asukohta muuta. Puht-dünamiline tasakaal- tsentrifugaal-jõudude momentide summa mingi punkti suhtes on null Dünaamiline tasakaal- inertsjõudude peavektor Fi=0, masskese ei liigu ja tsentifugaaljõudude momentide summa mingi punkti suhtes on null. 24. Leida ülekandesuhe ja ülekandearv vabalt valitud hammasülekande korral. U14= U12* U23* U34=1/2* 2/3* 3/4= z2/z1* z3/z2'* z4/z3'*(-1)V z2 u12 = z1 ülekandearv 1 u12 = - ülekandesuhe 2 z1 z3 z5 z 3´
Vibratsioonianalüüsi labor Rootori balansseermine: Sagedus: 50Hz Kiirus Amplituud (mm/s) Faas Esmane mõõtmine v0 1,76 113,78 Mõõtmine v1 1,94 138,89 proovimassiga Kontrollmõõtmine vk 0,16 -86,05 Mass g Faas Proovimass 2 0 Balansseerimismass 4,4 91 Järeldus: Esmane mõõtmine tuvastas vibratsiooni 1,76mm/s faasis 113,78 kraadi nullpunktist. Peale proovimassiga mõõtmist, saime arvutuslikult balansseerimiseks vajaminema massi, mis oli 4,4 grammi faasis 91. Balansseerimine oli edukas, sest vibratsiooniamplituud vähenes 1,76mm/s pealt 0,16mm/s. Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1...
Jagamispead Juhendaja: Udo Palgi Koostajad: Janek Jõgiste Agor Aarand Elis Haidak Rait Jürgenson Jagamisrakised on peamiselt freesimisel kasutatavad rakised. Jagamisrakised jagunevad jagamislaudadeks ja jagamispeadeks. Jagamislaudadel kinnitatakse töödeldav detail pööratavale alusele põhiliselt täiendava seadistuse abil. Kasutatakse ka isetsentreeruvat padrunit asetusega pöörlemisteljel. Jagamispead ja ka lauad valmistatakse ette nii horisontaalse kui ka vertikaalse spindlivõlliga. Töödeldava detaili pööramine ja fikseerimine toimub käsitsi. Jagamispead jagunevad omakorda lihtjagamispead, pooluniversaalsed jagamispead ja universaalsed jagamispead. Pooluniversaalsed- ja universaalsed jagamispead võimaldavad ringjoone jagamist mistahes suurusega osadeks. Nad on varustatud mehaanilise pöörlemismehhanismiga ja täiendava jag...
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ ka väljundvõll sujuvalt; 2. Täpne sünkroonsus: · ülekandesuhe on igal ajahetkel konstantne; · sisend- ja väljundvõlli vahel puudub faasinihe; · see tagatakse liikuva hambumise õige geomeetrilise kujuga; · enamlevinud on EVOLVENTHAMBUMINE; 3. Suured lubatavad pöörlemiskiirused; 4. Väike mass ja väikesed mõõtmed; 5. Pikk tööiga; 6. Suur kasutegur: · hästi määritud hammasülekande korral: 0,98 ... 0,99 · eriti soodsatel juhtudel: 0,995;
hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse muutuse iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Keermesülekanne Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelised Keermesülekande eelisteks on: Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus, konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus,
1. Elektri kvaliteedi mõiste Jaguneb pinge kvaliteediks ning elektrivarustuspidevuseks. 2. Elektromagnetilise ühilduvuse mõiste Hõlmab elektrivõrgu ja muude elektriseadmete häiretundlikkust ja häiringute tagasimõju. El.mag. nähtused, mis põhjustavad häiringuid: madalasag. juhtivusnähtused; madalasaged. kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus ...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · r...
ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1
ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: _______________________________________________...
Avasüsteemi puhul jäetakse ava mõõtmed muutmata ning istud saadakse võlli mõõtmete (pöörlemissagedus n2); muutmise teel. Ava tolerantsväli H paikneb nimimõõtmest positiivses suunas; alumine ringkiirus v (kui lülide vahel puudub libisemine on v mõlemale lühile ühine); piirhälve on null. ülekandesuhe u12=1/2=n1/n2; Võllisüsteemi puhul jäetakse võlli mõõtmed muutmata ning istud saadakse ava mõõtmete muutmise teel. Võlli tolerantsväli h paikneb nimimõõtmest negatiivses suunas; ülemine ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1. Mõnikord on otstarbekas ülekandesuhte piirhälve on null. asemel kasutada ülekandearvu u, mis on defineeritud kui suurema lüli läbimõõdu (või
55. Mehaaniliste ülekannete parameetrid. Üheastmelisi ülekandeid iseloomustavad järgmised parameetrid: võimsused sisend- (P1) ja väljundvõllil (P2); pöördemomendi sisend- (T1) ja väljundvõllil (T2); sisendvõlli nurkkiirus 1 (või pöörlemissagedus n1) ja väljundvõlli nurkkiirus 2 (pöörlemissagedus n2); ringkiirus v (kui lülide vahel puudub libisemine on v mõlemale lühile ühine); ülekandesuhe u12=1/2=n1/n2; ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1. Mõnikord on otstarbekas ülekandesuhte asemel kasutada ülekandearvu u, mis on defineeritud kui suurema lüli läbimõõdu (või hammaste arvu) suhe väiksema lüli läbimõõduga (hammaste arvuga) ja seega on alati suurem kui 1. 56. Hammasratta läbimõõdud ja moodul.
omavatel elektriahela elementidel (näiteks induktiivpoolil) vahelduvvoolu korral. Mõõtühik on oom, tähis . Induktiivtakistus avaldub kujul kus on vahelduvvoolu sagedus ja on ahelaelemendi induktiivsus. · Vahelduvvoolu Ohm'I seadus (+ valem) Vahelduvvoolu korral kehtib seos kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, U on pinge. · Transformaator, ülekandesuhe (+ energia ülekande reegel ja põhjendus, skemaatiline joonis) Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Ülekandesuhe ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaar- pinge suhe mähiste keerdude arvu suhtega. Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad energiakaod
pöörlemiskiirused, nõutav tööiga, ruumipiirangud, varutegurid, võllide vahekaugus) Arvutada kettülekande nõutav võimsus Teatmekirjanduse abil valida keti samm p( veenduda et võllide telgedevahe ei oleks liiga väike antud ketisammu jaoks, veenduda et võllide vahe ei oleks liiga suur) Lähtudes keti kiiruse stabiilsuse nõudest valida väiksema ketiratta hammaste arv. Määratleda suurema ketiratta hammaste arv, ülekandesuhe ei tohiks olla suurem kui 7. Arvutada ketile lubatav ülekantav võimsus Keti valikul tuleb lähtuda keti valmistaja juhistest ning tootekataloogides toodud valemitest ja graafikutest antud kettide jaoks. 16. Millised on kettülekannte head asendid (teha joonis) ja mis on hea asendiga tagatud? Väike hälve horisontaalasendist parandab keti tööd. Kett peab olema pingul et vältida keti üle-hüppamist väikse ketiratta hammastest. 17
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM........................................................................
sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde. Et väntvõll teeb tsüklis kaks pööret, on jaotusvõlli ajami ülekandesuhe 1:2. Kahetaktilise mootori jaotusvõll pöörleb sama sagedusega kui väntvõll. Järelikult on ülekandesuhe 1:1. Võrdses tööolukorras on rippklappidega mootori täide suurem kui püstklappidega mootoril, sest rippklappide puhul ei muuda silindrisse voolav õhk või küttesegu järsult suunda. Rippklappide kasutamine võimaldab teha põlemiskambri kompaktsema, et vähendada soojuskadusid selle seinte kaudu. See vähendab omakorda kütusekulu
tekkida jäävdeformatsioone;2) laagri liikuvus peab vastama etteantud vajadustele. Laagri valik dünaamilise kandevõime alusel: laagri ressurss Lh on aeg tundides, mille vältel laager peab töötama püsival pöörlemissagedusel ilmutamata laagrivõrude või veerekehade pindadel kontaktväsimuse tunnuseid 59. Hammasülekanded. Üldiseloomustus. Hammasrataste arvutus paindele ja kontakttugevusele Levinuim ülekandeliik. Suur kasutegur, kompaktsus, töökindlus, konstantne ülekandesuhe ja võimalus kanda üle väga erinevat võimsust. Puudused: rataste valmistamine on keerukas ja suurel töökiirusel tekib müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede järgi: silindrilisteks, koonilisteks ja kruviratastega. Hammaste kuju võib olla sirge , kaldu, koonjas, kruvijooneline. Kujunduse järgi liigitatakse kujunduse järgi lahtisteks ja kinnisteks. Ka ringkiiruse järgi saab liigitada Arvutamisel tehakse lihtsustavaid eeldusi: koormust kannab pidevalt üle üks hambapaar;
2 2 Ratta joonkiirus jaotusringjoonel d v2 = 2 2 , 2 peab olema võrdne v1-ga, st. d z p 1 v 2 = v1 = 2 2 = 1 . 2 2 Siit ülekandesuhe 1 d 2 2 m z2 m z 2 z 2 u12 = = = = = . 2 2 z1 p z1 p m z1 z1 Teisest küljest d d2 d2 u12 = 2 = = . z1 p q tg m d 1 tg 4.8.4. Tiguülekande kasutegur
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
spindel teeks üks täispööre, käepidele (tigurattale) tuleb rakendada 40 pööret. Käepide pöörete arv (n), mis on vaja freesitud tooriku vajaliku jagamise saamiseks Z osadeks leitakse valemi abil: n=N:z. Diferentsiaaljagamine: Rakendatakse juhul kui ei ole võimalik saada freesitud tooriku vajaliku pööre lihtjagamisel. n=N:z=N:Zf±Uv:Z, kus Zf fiktiivse jaotuse arv, mis valitakse vabalt lähedasena nõutud jaotuse arvule Z. Uv=Za*Zc:Zb*Zd vahetus hammasrataste ülekandesuhe. Uv= N(1-Z:Zf). 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. Lasertöötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Valguskiire allikaks on optiline kvantgeneraator ehk laser. On kasutusel tahked, gaas, ja pooljuhtlaserid. Valguse võimendus põhineb valguse stimuleeritud kiirgumisel. Võimendatud valguse saamiseks kristalli aatomid ergastatakse, s.t nad viiakse välja oma stabiilsest olekust. Ergastamiseks on kvantgeneraatoris
a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog
Painduvaks elemendiks (flexspline) on silindriline õhukeseseinaline välishammastega hammasratas 2, mille hammaste arv on väiksem jäiga ratta omast ja deformatsioonilainete generaatoriks 34 (wave generator) ovaalne nukk 3. Nuki pöörlemisel vastupäeva, pöörleb painduv hammasratas 2 jäiga hammasratta 1 suhtes päripäeva. Viimasega on ühendatud ülekande vedav võll. Laineülekande ülekandesuhe on 100 või suurem. Laineülekande eeliseks on võimalus saada ühes astmes suuri ülekandearve, puudub lõtk ning korraga hambub mitu hambapaari. Nende kasutegur on üle 0,8. Nende puuduseks on väike jäikus, valmistamise keerukus ja lühike tööiga. Joonis 4.12. Laineülekanne [10]. 4.8. Kaitseastmed Täiturmehhanismi ehitus ja töö tingimused sõltuvad asukohast, kuhu nad paigaldatud on.
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
