Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"üldkirjeldus" - 30 õppematerjali

Metallide tehnoloogia-materjalid 2 kontrolltöö kordamisküsimused vastustega
3
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid 2.kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

1.Milleks kasutatakse metallide survetöötlust? Kirjeldage mõnda näidet survetöötluse meetoditest. Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügav...

Materjaliteadus → Metallide...
32 allalaadimist
Aine IDU3661 iseseisev töö
6
doc

Aine IDU3661 iseseisev töö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut LÕPPARUANNE Aine IDU3661 iseseisev töö ,,LTKH koolitustarkvara infosüsteem" Üliõpilane: Eve Jürgenson Üliõpilaskood: 991474 LAP Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2005 2 Sisukord LÕPPARUANNE........................................................................................................................ 1 Sisukord................................................................................................................................... 3 1. Projekti üldkirjeldus.....................................................................................................................4 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused ..................... 4 3. Kokkuvõ...

Informaatika → Infosüsteemi projekti...
30 allalaadimist
Must pähklipuu
14
doc

Must pähklipuu

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR 14 MUST PÄHKLIPUU Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 I.Puuliigi üldkirjeldus............................................................................................... 3 Kasvutingimused................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Kuivatamine........................................................................................................ 4 Töödeldavus...................................................................................

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
KASK
4
docx

KASK

KASK Eestikeelne nimetus: arukask Ladinakeelne nimetus: Betula pendula Muud nimetused: European birch, English birch, common birch (ingl. k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants. Sugukond: kaselised (Betulaceae) Liikide arv perekonnas: 35 liiki Areaal: Euraasia Puuliigi üldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kõige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kõrguseks. Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3- 0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele. Töödeldavus: pu...

Loodus → Loodus
5 allalaadimist
Elekter ja laengud
1
doc

Elekter ja laengud

1. Elektrilaeng- e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. 2. Sõna "elekter" pärineb kreekast. 3. Positiivne laeng 4. Negatiivne laeng 5. Laengute vastastikmõju üldkirjeldus ning laengu märgi tuvastamine elektroskoobiga- erinimelised laengud tõmbuvad ja ühenimelised tõukuvad. 6. Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. 7. Prootoni ja elektroni laengud- prootoni laeng on positiivne ja elektroni laeng negatiivne. 8. Laenguta ehk neutraalne keha on osake vöi keha millel pole laengut. 9. Laadumise ja laengu jäävuse kirjeldus lähtudes elementaarosakestest 10. Juhid. Dielektrikud.- Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Materjal loetakse juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 10­6 m. 11. Elektrivool ja voolutugevus. Voolu suund.- Elektrivool on elektronide või ioonide suunatud liikumine. Voolutugevus (tähis I) on füüsikaline ...

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
Mango referaat
5
docx

Mango referaat

SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGI­JOGURITDESSERT 6 6.4 MANGO­KREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast­ mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 10­30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või  kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates  ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg  raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna­või silindrikujuline, neerule või sidrunile  sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...

Toit → Toitumisõpetus
10 allalaadimist
Koka praktika aruanne - Ettevõttepraktika restorani ja kohviku õppeköögis
6
docx

Koka praktika aruanne - Ettevõttepraktika restorani ja kohviku õppeköögis

Praktika aruanne Ettevõttepraktika restorani ja kohviku õppeköögis Maria Karajeva K109 Juhendaja: Katrin Jurs Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Sissejuhatus Eesmärk: Saada uusi teadmisi ja arendada oma praktilisi oskusi. Restorani ja kohviku õppeköögis vajalike ülesannete täitmine. Vajadusel eritellimuste ja catering'i teenuste pakkumine. Peale restoraniköögis toiduvalmistamise sain ka kohvikus söögivalmistamise kogemusi. Sain hakkama lihtsamate toitudega ja ka raskematega. Sain valmistada ka selliseid toite, mida varem pole teinud. Arendada suhteid nii oma kui teise grupi koolikaaslastega ja juhendajatega. 1. Ettevõtte üldiseloomustus T...

Toit → Kokk
157 allalaadimist
Takistuse mõõtmine
3
doc

Takistuse mõõtmine

Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Tudeng: Tudeng: Labortöö pealkiri: Takistuste mõõtmine Labortöö tehtud: Juhendaja: 1. Labortöö üldkirjeldus Töös kasutatakse kahte takistit, mille takistused erinevad teineteisest suurusjärgu võrra. Rakendatakse nn. volt-amper-meetodit, mis võimaldab arvutada takistuse väärtuse mõõteriistade näitude põhjal. Takistuse täpse väärtuse arvutamiseks pinge ja voolu kaudu peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega ­ takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused ­ mõõtepiirkond 7,5 V ­ 83,3 mõõtepiirkond 15 V ­ 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused ­ mõõtepiirkond 200 mA ...

Tehnika → Elektrotehnika
309 allalaadimist
Ekspersüsteem ajakirja valikuks - Esimene kodutöö
14
doc

Ekspersüsteem ajakirja valikuks - Esimene kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega. Seega püüan ma luua ekspertsüsteemi, mis aitaks tellijal leida kiiresti ja vähese vaevaga endale sobivaim ja meelepäraseim. Ajakirjades käsitletakse väga paljusid teemasid ja neid ajakirju on nii palju, et kõiki erinevaid variante ei suudeta korraga haarata. Ekspertsüsteem peakski n...

Informaatika → Ekspertsüsteemid
20 allalaadimist
Luuk IDU0010 ainetöö ERP tootmine
66
pdf

Luuk IDU0010 ainetöö ERP tootmine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERP süsteemis Microsoft Dynamics NAV martsipani kujukese tootmise, ostu- ja müügiprotsessi realiseerimine Ainetöö õppeaines “ Andmeaidad, ERP- ja CRM-süsteemid” (IDU0010) Inge Luuk, 144618CTF, [email protected] Esitatud: 17.01.2015 Juhendaja: Eduard Sevtsenko Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1. Tootmisprotsessi üldkirjeldus ...................................................................................................... 3 1.1. Toote kirjeldus .....................

Informaatika → Andmeaidad, ERP ja...
18 allalaadimist
Sipelgad ja nende liigrikkus
8
doc

Sipelgad ja nende liigrikkus

Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Riigikogu
2
doc

Riigikogu

Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) · Riigikogu liige on sõltumatu; Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12 · Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomis...

Sõjandus → Riigiteadus
48 allalaadimist
Balkani riikide lühiajalugu
2
doc

Balkani riikide lühiajalugu

Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel p...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Saamid
3
docx

Saamid

Saamid Miina Härma Gümnaasium 8b klass Laura Liis Metsvaht 2010 Üldkirjeldus: Saamid (laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Saamid kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000­ 100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. (Norras elab u 40000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami.) Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Praegune asuala jaguneb nelja riigi vahel, jäädes Norra, Rootsi ja Soome põhjaossa ja Koola poolsaarele Venemaal. Ühtse asuala puudumise tõttu on saamide täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähem...

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Saksamaa
9
doc

Saksamaa

Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..................

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Metallide tehnoloogia-materjalid esimese KT kordamisküsimused vastustega
3
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid esimese KT kordamisküsimused vastustega

1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ­ ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L ­ Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So ­ S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuj...

Materjaliteadus → Metallide...
25 allalaadimist
ÜHISKONNAÕPETUS-Kodune ülesanne õppetükk 1 3 põhjal
4
doc

ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal

Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse p...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
Referaat-Kaugushüpe
8
doc

Referaat "Kaugushüpe"

Põltsamaa Ühisgümnaasium Kaugushüpe Referaat Annika Allik 9d 2009 Sisukord: 1Üldkirjeldus 2Võistluskorraldus 3Ajalugu 4Treening 5Medalivõitjad (alates 1992.a) Kasutatud kirjandus Üldkirjeldus Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes. Võistluskorraldus Võistluskorraldus võib olla...

Sport → Kehaline kasvatus
71 allalaadimist
Liigikirjeldus Talpa Europea-mutt
3
docx

Liigikirjeldus Talpa Europea (mutt)

Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus 1) Description (üldkirjeldus) Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu ­ kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat (Kirk, 1990). Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel...

Varia → Kategoriseerimata
4 allalaadimist
AS Datel Ettevõtteanalüüs
13
docx

AS Datel Ettevõtteanalüüs

Kuressaare Ametikool Arvuti õppesuund Tarkvara Arendus AS DATEL Referaat Juhendaja: Kuressaare 2010 Sisukord: Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on refereerida ja analüüsida AS Datel'i ülesehitust ja toimimist. Firma valik oli tingutud õnnelikust loosist mille õppejõud meile tegi. AS Datel on Eesti üks staazikamaid infotehnoloogiafirmasid, kelle peamisteks valdkondadeks on tarkvaraarendus, info-ja kommunikatsioonteenused, avuttite ning esitlus tehnika müük, hooldus ja rent. Käesolevas referaadis keskendun rohkem Tarkvaraarenduse Osakonnale (Edaspidi TAO). Kirjeldan lähemalt ühte toodet ja teiste toodetega piirdun lühitutvustusega. Oma tegevusaastate jooksul on AS Datel välja töötanud suuri infosüsteeme ja andmebaase, sealhulgas mitme Eesti Vabariigi põhiregistri tarkvara, arendanud välja kodanikuportaali, internetipõhiseid teenuseid, süsteeme ja kaardirakendusi. Lisaks on AS Datel Eest...

Informaatika → Informaatika
48 allalaadimist
Praktikaaruanne logistikaettevõttes
16
docx

Praktikaaruanne logistikaettevõttes

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Tutvumis-ja erialapraktika Praktikaaruanne Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1.ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS........................................................................5 1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne. 5 1.2.Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus......5 1.2.1.Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga..........6 1.3.Logistikatöö korraldus ettevõttes..................................................................6 1.3.1.Ettevõtte peamiste logisti...

Majandus → Praktika
145 allalaadimist
Barokk
2
doc

Barokk

Barokk Ajalootaust:17.saj ­ 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil ­ barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja ­ uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmot...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
52 allalaadimist
Apteegikaan
5
doc

Apteegikaan

EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Apteegikaan Referaat Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Anellida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo ...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
21 allalaadimist
Praktikaaruanne
16
doc

Praktikaaruanne

MAINORI KÕRGKOOL Toivo Tornius PRAKTIKAARUANNE Ettevõttepoolne juhendaja: Vahur Võsa Koolipoolne juhendaja: Priit Tannik Viljandi 2004 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Ettevõtte üldiseloomustus.....................................................................3,4 2.1 Ajalugu......................................................................................3 2.2 Asukoht.....................................................................................3 2.3 Tegevusalad................................................................................3 2.4 Tegevuse üldkirjeldus.....................................................................3 2.5 Kasutatavad ressursid.....................................................................3,4 3. Organisatsioon ja juhti...

Majandus → Arenguökonoomika
255 allalaadimist
Elektrivarustus
8
doc

Elektrivarustus

Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja ­juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlm...

Filosoofia → Ärieetika
47 allalaadimist
Kursus Eesti valitsemissüsteem
9
doc

Kursus Eesti valitsemissüsteem

Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu ­jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...

Ühiskond → Avalik haldus
68 allalaadimist
Molekulaardiagnostika kordamisküsimused
35
doc

Molekulaardiagnostika kordamisküsimused

Kordamisküsimused (Jõers) 1.Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid? Puhas ruum · Puhtas ruumis hoitakse reaktsioonilahuseid · Segatakse kokku reaktsioonisegu nn. mastermix · Puhtas ruumis oma kittel, pipetid, räkid ­ nendega ei tohi liikuda teistesse ruumidesse Mida tehakse patogeeniruumis? · DNA eraldamine proovimaterjalist (seerum, uriin jne) · Rakud lüüsitakse, DNA vabastatakse teda pakkivatest valkudest · Edasi liigub juba mittepatogeenne materjal ehk puhastatud DNA · Siin oht nakatada iseennast ja keskkonda! Segamiseruum · Segatakse kokku patogeeniruumist tulnud DNA ja puhtas ruumis kokku segatud mastermix ­ Siin enam nakkusohtu ei ole, kuid kantakse kummikindaid ­ oht kontamineerida testitav materjal ­ Siin tavalisi desinfektsioonilahuseid kasutada ei saa, pindade puhastamine DNAd lõhkuvate ainetega (kloor!) ­ Siin asub arhiiv ­ proovimaterjalist eraldatud DNA säilitatakse 1 aasta laborikoodide alusel Ma...

Meditsiin → Molekulaardiagnostika
96 allalaadimist
Merepraktika aruanne-Praktikakoht Victoria I
78
pdf

Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I

EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 ­ 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................

Merendus → Merepraktika
311 allalaadimist
Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...

Keemia → Materjalide keemia
9 allalaadimist
Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke ​aastal 1665 (ajakirjas ​Micrographia​) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek ​Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden ​väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v​ äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini ​marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer ​kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865​ - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun