Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
VETIKAD Kalev Peil 8b Vetikad 1. Ehitus 2. Elupaik 3. Vetikate paljunemine 4. Mittesuguline paljunemine 5. Suguline paljunemine 6. Sümbioos 7. Eestis elavad vetikad 8. Vetikate õitsemine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud allikad Ehitus 1. Vibur 2. rakukest 3. rakutuum 4. silmtäpp 5. vakuool 6. tsüutoplasma. Elupaik 1. Veekogudes 2. niisked kohad maismaal 3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki 2. Pruunv...
Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist? See soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Lämmastiku puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehtede kasv l...
LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite vä...
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kas...
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõig...
Fenoloogilised aastaaja Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Fenoloogilised aastaajad Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sensoonseid nähtusi. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Kui Maa tiirlemine ümber päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomiliste aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk ...
Õpik lk 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvav...
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduses on hakatud üha enam kasutama masinaid mis soodustaks põllumajanduses tegevust. Need uued kasutusele võetud masinad saastavad õhku heitgaasidega ja muude mürgiste ühenditega. Põldude rajamiseks võetakse maha metsasid, sellega kaasnevad ka erinevate loomaliikide elupaikadest ilmajäämised ja loomade suremine. Väetiste kasutamine põllumajanduses Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid. Liigse väetamisega võib ka väetis sattuda vette kus selle tõttu toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku ...
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järe...
Saialill Eestis on levinum üheaastane liik (C. officinalis), mis armastab päikeselist kasvukohta ja millel on päikesena säravad kollased õied. Lehed on üldiselt mahlakalt rohelised, kuid esineb ka kollasekirjusid. Saialille võib näha kasvamas nii koduaedades kui ka prügimäel, ta metsistub üsna kergesti. Lill paljuneb isekülvi teel ning võib seetõttu muutuda ka segavaks umbrohuks teiste kultuuride kasvatamisel. Korjamine ja kuivatamine Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Kui aga korralikult hooldatud taimedelt õitsemise algusest peale eemaldada regulaarselt kõik avanevad õied (sobivamaks korjevaheks peetakse 25 päeva), pikeneb õitsemine kuni maapinna külmumiseni. Sageli õitseb ta veel ka pärast mitmekraadilist külma maapinna sulades, isegi detsembris. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi (aga vahel ka lehti, sagedamini neist värskena salvi tegemiseks). Korjata soovitatakse päikeselise ilmaga pärast ho...
Tritikale Eesti Maaülikool, Tartu 2015 1 Sissejuhatus • Esitlus kirjeldab hübriidkultuuri Tritikale • Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2 Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ...
Tartu Raatuse Kool Tüümian Tartu 2013 Sisukord 1. Tüümiani kirjeldus 2. Kasvutingimused 3. Tüümiani päritolu 4. Tarbimine 5. Kasutatud allikad Tüümiani kirjeldus Aed-liivatee ehk tüümian. Välimus : Tüümian on 30-40cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas.Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on rohelised, väiksed, elliptilise kujuga ning ümara tipuga, pealt veidi läikivad alt tuhmid. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad,lillad või valkjad. Tüümian on mitmeaastane. Õitsemine : Tüümian õitseb juunist augustini. Kuid erinevad sordid õitsevad erinevatel aegadel. Maitse : Tüümian on kerget vürtsika,õrnalt magus-pehme aromaatselt sooja maitsega Vahemere-äärne ürt, mille maitse sarnaneb veidi nelgi ja majoraani omaga. Kasvutingimused Tüümian eelistab päikesepaistelist ja kuiva asukohta. Muld peab olema kerge, kuiv ja lubjarikas. Lumeta talvel on soovitav taimed katta kuus...
Esimesed Bigbändid Koostaja: Eduard Kaiva 2005 Viljandi TKA Bigbändi sünd Bigbänd jazz orkestri tüüp, kus pillid jagunevad gruppideks, rütmilised (banzo, tuuba või kontrabass, trumm, klaver) ja meloodilised (kornet või trompet, klarnet või saksofon, tromboon). Selle orkestri tüüb sündis 1920 aasta lõpus ja seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson Sel ajal, mitte kõiki orkestri kooseisusid ei nimetatud bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks m...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
Astelpaju- Hippophae rhamnoides Omadused Vanas Kreekas olevat võidusõiduhobustele söödetud astelpaju lehti, et nende karv säravalt läikivaks muutuks ning tõlkes tähendabki astelpaju nimetus- Hippopha rhamnoides- läikivat hobust. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine. Eestis on astelpaju hakatud kasvatama üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kanna...
Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik miitlikkus) ja elutingimuste piiravatest toimetest(olelusvõitlusest) Piiravad keskkonnategurid: *abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, temperatuur) *biootilised (konkurents, kisklus, parasitism) Olelusvõitlus- organismide sõltuvus antud tingimustest Looduslik valik- individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses. Isendite erinev edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb...
Hõlmikpuu ehk ginko Ginko biloba Janely Viitak Üldinfo Ainus tänapäevani säilinud liik, mis kuulub hõlmikpuutaimede hõimkonda. Kaua aega arvati, et on vabas looduses välja surnud, kuid on säilinud Ida-Hiina Zhejiangi ja Guizhou provintsis. Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole...
Puuviljaaiandus Puuviljaaiandus on aianduse haru, mis hõlmab puuvilja-, pähkli- ja marjakasvatuse. Enim toodavad puuvilja Brasiilia, Hiina, Hispaania, India, Itaalia, Mehhiko, Prantsusmaa, Türgi ja USA; maailmajagudest on suurim puuviljatootja Aasia, palju kasvatatakse puuvilja ka Euroopas. Õunapuu Aed-õunapuu on suhteliselt madal, 5–12 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Teised õunapuu perekonda kuuluvad liigid (näiteks mets-õunapuu) ei ole aed-õunapuu esivanemad. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad on olnud aastatuhandeid tähtis toiduaine. Mägi-õunapuud ei haigestu mitmesse aed-õunapuude haigusse ja neid saab kasutada haiguskindlamate sortide aretamiseks. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis...
Õun Õunapuu kuulub roosiõieliste sugukonda, õunapuuliste alamsugukonda ja õunapuu perekonda. Esimene kodustatud õunapuu on aed-õunapuu, mida hakati arendama 20 000 aastat tagasi Kesk-Aasias. Õunapuu on suhteliselt madal, umbes 5-12 meetri kõrgune. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi. Õunapuu vili on paljuseemneline, ta koosneb mahukast mahlakast viljakattest, mille seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad. Harilikult leidub puul mitmesuguse kujuga vilju. See on tingitud mitmesugustest teguritest, nagu õie asukohast õisikus, viljade asetusest oksal või eri võraosal ning puudulikust viljastamisest. Vilja pind on sile või ribiline, mõnikord kühmuline. Viljakoore värvus koos vilja kujuga on üks tähtsamaid sorditunnuseid. Kattevärvus on tingitud värvainetest, mis tekivad koorerakkude otsese päikesevalguse toimel. Kattevärvus muutub intensiivsemaks ereda päikesevalguse, jahedate ööde jt. t...
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb ...
ASTELPAJU (Hippophaë) Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu su...
KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740......
Looduslik valik Looduslik valik seisneb: organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid võivad olla biootilised (konkurents, kisklus, parasitism, taimetoitlus) ja abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur) Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkr...
Tööleht nimi: Kristo Karbus ,,Popi ja Huhuu" Leidke tekstist näiteid värvide kasutamise kohta ja kandke need tabelisse (ka korduvad värvid (koos sõnaga, mida iseloomustab) 1 tulp). Seejärel grupeerige värvid toonide kaupa (n punased: purpur, heleroosa, roosa), iga värv üks kord, ning lõpuks kirjutage, mida värv sümboliseerib. Tekstinäide värvide Värvitoonide Mida värv Kasutamise kohta grupid (järjekorras) sümboliseerib natuke rohekashalli valgust Roheline: Kõige rohkem punase pihiku selga Rohekashall sümboliseerib elusloodust sinised püksid jalga ümmarguste mustade helmestega Oliiviroheline ja rohelisi taimi Ta lumivalge pea taga roheli...
Geograafia töö 2- pedosfäär 1. Nimeta tunnused, mis iseloomustavad bioomi. Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). 2. Too näiteid väärast veekasutusest. Araali meri oli soolane suurjärv Kesk-Aasia kõrbete vahel. See on drastiline näide väära veekasutuse kohta, millega rikuti looduslik veeringe. Meri toitus kahest suurest jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. 1960. aastatel hakati Nõukogude Liidu eestvedamisel nende jõgede veega järjest rohkem niisutama ümberkaudseid põlde. Sissevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas kiiresti kahanema. Alates 1960. aastast on meri kaotanud 90% oma mahust ning nüüdseks on järele jäänud vaid kolm väiksemat järve. Kunagine tulus kalatööstus on täielikult kadunud. Merd ümbritsenud lopsakas taimestik on hävinenud, kunagise merepõhja alal laiub...
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5...
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
ÕUNAPUU Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 512 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Karl von Linné määras õunapuu perekonda Pyrus koos pirnipuuga ja hariliku küdooniaga. Philip Miller eraldas kõik kolm omaette perekonda. See jaotus sai kiiresti üldtunnustatuks ja on selline tänapäevani. Ajalugu ja põlvnemine Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aret...
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. On Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavaim koht ulatub 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS Soolsus jääb seal 30-33 ...
Demokraatia ja diktatuur Demokraatia on ühiskonna organisatsiooni vorm. Tunnusteks on kodanikuvabadused- ja õigused, samuti rahva oluline määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi võim teiste klasside üle. Diktatuur jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks võimuks. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See pü...
Holstre kool Matk Holstre järvedel Referaat Katrin Kuklase 8.klass Juhendaja: Ene Karu Sissejuhatus Minu jaoks tundus see teema just lihtne, ja tänu sellele ma selle teema võtsingi, nagu töö eesmärk on, teha pildid holstre järvedest ehk linajärvest, mustjärvest ja holstre järvest ja uurida nende ajalugu ja kirjutada . Et ajalugu uurida kasutan ma järgmiseid raamatuid: Paistu kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on süga...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapul...
RABAMURAKAS Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi k...
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusel...
1.Mida see seadus reguleerib? Käesolev seadus reguleerib taimesordi registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist, kaitsealuse sordi omaniku õigusi, seemne ning taimse paljundusmaterjal ja kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelist tootmist, sealhulgas pakendamist, turustamist ja Eestisse toimetamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest. 2.Mis on sort? Sort käesoleva seaduse tähenduses on botaanilise taksoni madalaima eristatava taseme taimerühm, mis on määratletud genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist määratud tunnustega, mis erineb sama botaanilise taksoni siseselt teistest taimerühmadest vähemalt ühe tunnuse poolest ning millele omased tunnused selle paljundamisel järgnevate põlvkondade vältel on ühtlikud ja püsivad. 3. Millised on Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali kategooriad ja kuidas neid tähistatakse? Paljundusmaterjal ...
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kr...
TOOMINGAS KEVADEL Toomingas ärkab talvest tavaliselt aprillis, kui tekivad pungad ning ta lehtub. Noored võrsed on oliivrohelised, aga muutuvad hiljem kirsspruunideks. Kevadel pole toominga leidmisega mingeid probleeme sest õieehtes puu paitab silma ja kõditab meeldiva armoomiga haistmismeeli. Varajane õitseja- mais nagu võluväel hiirekõrvus helerohelises metsaservas osa puid-põõsa...
f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja...
Gümnaasium Kevad Luulekava Marie Underi & Henrik Visnapuu loomingu põhjal 2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita? nende taga näed ju tuleriita (Under 2007: 510) Kõik põõsad suitsesid. Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele, aga raske mälestus jääb meelde (Under 2007: 510) Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: ...
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Ne...
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli Uno Tamm Silvi Tamm Rohumaade klassifikatsioonis on tehtud pidevalt muudatusi. Viimased muutused viidi sisse 2007. aastal. Statistikaameti andmetel käsitletakse rohumaadena söödakultuure põllumaal (külvikordade süsteemis kuni 5 aastat karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad heintaimed) ja püsirohumaid (külvikorras mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannan...
Räpina Aianduskool Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tum...
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste...
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok ...
annaabi.ee 
