Ühiskonnaõpetus 9.kl Pt.14-15 (1)

Põhikool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet?
Mis liideti veel sinna juurde?
Kes on Politsei ja Piirivalveameti peadirektor?
Mis on prefektuur?
Kuidas jagunevad prefektuurid?
Kus saab õppida politseinikuks?
Kes abistavad politseid?
Kes on abipolitseinikud?
Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe?
Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist?
Millal hakati uut armeed looma?
Mis on kaitsevägi?
Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel?
Mida kujutab endast reservarmee?
Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal?
Mida see siis tähendab?
Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus?
Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja?
Kuidas jaguneb kaitsevägi?
Mis on kaitseliit?
Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud?
Mitu malevat on üle Eesti?
Mis on tsiviilkontroll?
Millal ja kes võttis vastu üldise sõjaväekohustuse?
Mida kujutab endast abiteenistus?
Kes on kaitseväejuhataja?
Kes teda abistab?
Mis kuuluvad veel kaitseliidu alla?
Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest?
Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks?
Kes on riigikaitse kõrgeim juht?

Lõik failist

Ühiskond
Pt.14-15

Millal alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet? Mis liideti veel sinna juurde?

Kes on Politsei ja Piirivalveameti peadirektor?

Mis on prefektuur ?

Kuidas jagunevad prefektuurid?

Nim. 3 ülesannet Politsei ja Piirivalveametis.

Nim. 3 isikut tõendavat dokumenti.

Kus saab õppida politseinikuks?

Nim. 3 tingimust politseinikuks saamisel.

Kes abistavad politseid?

Kes on abipolitseinikud?

Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust.

Mis on KAPO ?

Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet.

Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe?

Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist?

Millal hakati uut armeed looma?

Mis on kaitsevägi?

Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel?

Mida kujutab endast reservarmee ?

Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal?

Sõjavägi on apoliitiline ... mida see siis tähendab?

Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus ?

Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja?

Kuidas jaguneb kaitsevägi?

Mis on kaitseliit ?

Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud? Mitu malevat on üle Eesti?

Mis on tsiviilkontroll ?

Millal ja kes võttis vastu üldise sõjaväekohustuse?

Mida kujutab endast abiteenistus? Kaua see kestab?

Kes on kaitseväejuhataja? Kes teda abistab ?

Mis kuuluvad veel kaitseliidu alla? Nim. 3.

Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest?

Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks?

Kes on riigikaitse kõrgeim juht?
Vastused

01.01.2010. Liideti Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsusmigratsiooniamet, Politseiamet.

Raivo Küüt

prefektuur- politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt

1) Lääneprefektuur-Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa , Järvamaa, Raplamaa
2) Idaprefektuur- Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa
3) Põhjaprefektuur- Harjumaa
4) Lõunaprefektuur- Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Viljandimaa
5. *Kuritegude ennetamine ja menetlemine
*Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigis
*Euroopa Liidu välispiiri tagamine
6. Välismaalase pass , ID-kaart, Eesti Vabariigi kodaniku pass, ajutine reisi dokument
7. Paikusel ja Tallinna Sisekaitse Akadeemias .
8. 1)peab olema vähemalt 19.a.
2)Eesti kodanik
3)vähemalt keskharidus
9. Turvafirma, Naabrivalve, Kaitseliit, abipolitseinikud
10. abipolitseinikud-vabatahtlikud, kes osalevad politseiniku töös
11. 1)terve
2)Eesti kodanik
3)vähemalt 18.a.
12. Kapo-Kaitsepolitseiamet- siseministeeriumi valitsus asutus, mis tagab riigi sisejulgeolekut
13. *info töötlemine ja kogumine riigipöördekatse ennetamiseks ja tõkestamiseks
*-”- riigi vastu suunatud luuretegevuse –”-
*-”- terrorismi –”-
*riigi saladuste kaitse ja julgeoleku kontroll
14. 1940.a Nõukogude okupatsioon
15. 31.08.1994.a
16. 31.okt.1991.a(kaitseväge)
17. kaitsevägi- riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest
18. Palgaarmee ja reservarmee
19. Peaaegu kõik mehed läbivad ajateenistuse ja jäetakse reservi, kust saab neid igal ajal tegevteenistusse kutsuda(iga 5.a tagant võib kutsuda kordusõppustele)
20. u. 5500
21. Ükski tegevteenistuses olev isik ei või osaleda erakondade töös ega meeleavaldustes
22. Vastavalt liigile 8-12 kuud , vanuses 18-27.a
23. Riigikogu nimetab presidendi ettepanekul.
24. Maa-, mere- ja õhuväeks
25. kaitseliit- kaitseministeeriumi alla kuuluv vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon
26. Piirkondlikud malevad( maakonnas 1 e. 15 üle Eesti)
27. tsiviilkontroll- valitsuse kontroll kaitseväe üle
28. 03.09.1991.a Ülemkogu
29. Ajateenistuse asendus, pääste-, sotsiaalhooldus - või hädaabitööd. Kestab 16-24kuud
30. Riho Terras, abistab Kaitsejõudude Staap
31. Naiskodukaitse , Noored Kotkad ja Kodutütred
32. kaitseminiter- Mart Laar
33. Riigikaitseosakond
34. President

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

j2nika Õppematerjali autor

(õp pt. 14-15) Mõisted: Kapo, prefektuur, tsiviilkontroll, kaitsevägi jne. Kapo ülesanded, mis kuuluvad kaitseliidu alla jms.

Kapo prefektuur tsiviilkontroll kaitsevägi kaitseliit riigikaitse kaitseväejuhataja

Sarnased õppematerjalid

doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso

Ühiskond

doc

Ühiskonna eksami õppimine .

!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav

Ühiskond

rtf

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga

Ühiskond

doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin v?

Ühiskonnaõpetus

doc

Uurimistöö:Kaitseliit ja selle vajalikkus

Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940......................................

Ajalugu

doc

Kaitseliit

Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. S?

Ühiskonnaõpetus

pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh

Ev õiguskaitsesüsteem

doc

NATO referaat

Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jaga

Ajalugu

Rohkem sarnaseid