ohuolukordade tähelepanuta jätmine. 2. Ohuga seotud võtte sooritamise valitud ebaõige tehnika ja metoodika kasutamine. 3. Väljaõppes osalevate kaitseväelaste ebapiisav ettevalmistus ohuga seotud võtete sooritamiseks. 4. Ohuga seotud võtete sooritamise ajal õpetaja ja õpilase tegevuse ülekontrolli puudumine. 5. Põhjendamata risk 6. Liigne enesekindlus või oma võimete ülehindamine. Kaitseväejuhataja kinnitab kõik ohutus eeskirjad. Kaitseväe väljaõppe ohutustehnika eeskirja nõuete täpne täitmine on kohustuslik kõikidele väljaõppeprotsessis osalevate kaitseväelastele. ,,Üldised ohutuseeskirjad" 1.2 Relvi ja laskemoona ei tohi iseseisvalt käsitseda , kui nende käsitsemist pole eelnevalt õpetatud . 1.3 Saanud käsu lasta relvast, mille käsitsemist pole laskjale eelnevalt õpetatud, on käsu saaja kohustatud sellest ette kandma käsu andjale. 1
tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest. Tegevusvabadust piirab ebaseaduslik füüsiline, psüühiline vägivald, inimese väärikust alandav kohtlemine või karistus. Politsei, kaitsepolitsei PPA- politsei- ja piirivalveamet (juht Raivo Küüt), KAPO- kaitsepolitseiamet (juht Raivo Aeg) EESTI VÄLISJULGEOLEK Kaitsevägi + Kaitseliit Kaitseväejuhataja: Riho Terras Kaitsevägi: maa-, õhu- ja merevägi Kaitseväes olemine on meestele kohustuslik(sõjavägi) aga kaitseliidu tegevus on vabatahtlik(Afganistani)
ohuolukordade tähelepanuta jätmine. 2. Ohuga seotud võtte sooritamise valitud ebaõige tehnika ja metoodika kasutamine. 3. Väljaõppes osalevate kaitseväelaste ebapiisav ettevalmistus ohuga seotud võtete sooritamiseks. 4. Ohuga seotud võtete sooritamise ajal õpetaja ja õpilase tegevuse ülekontrolli puudumine. 5. Põhjendamata risk 6. Liigne enesekindlus või oma võimete ülehindamine. 7. Kaitseväejuhataja kinnitab kõik ohutus eeskirjad. 8. Kaitseväe väljaõppe ohutustehnika eeskirja nõuete täpne täitmine on kohustuslik kõikidele väljaõppeprotsessis osalevate kaitseväelastele. Üldised Ohutuseeskirjad 1.2 Relvi ja laskemoona ei tohi iseseisvalt käsitseda , kui nende käsitsemist pole eelnevalt õpetatud . 1.3 Saanud käsu lasta relvast, mille käsitsemist pole laskjale eelnevalt õpetatud, on käsu saaja kohustatud sellest ette kandma käsu andjale. 1
20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? 22. Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus? 23. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? 24. Kuidas jaguneb kaitsevägi? 25. Mis on kaitseliit? 26. Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud? Mitu malevat on üle Eesti? 27. Mis on tsiviilkontroll? 28. Millal ja kes võttis vastu üldise sõjaväekohustuse? 29. Mida kujutab endast abiteenistus? Kaua see kestab? 30. Kes on kaitseväejuhataja? Kes teda abistab? 31. Mis kuuluvad veel kaitseliidu alla? Nim. 3. 32. Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest? 33. Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks? 34. Kes on riigikaitse kõrgeim juht? Vastused 1. 01.01.2010. Liideti Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsusmigratsiooniamet, Politseiamet. 2. Raivo Küüt 3. prefektuur- politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt 4
valitsemisalas. Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras. Ülesanded: 1)riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses 2)valmistumine riigi kaitseks ja kollektiivkaitseks 3)osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös 4)osalemine erakorralise seisukorra ja hädaolukordade lahendamisel ning turvalisuse tagamisel 5)muud seadusega pandud ülesannete täitmine Kaitseväejuhataja Riho Terras keskalluvusega üksused MAAvägi Kaitseväe ühendatud õppeasutused KAITSEVÄE PEASTAAP ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev
välja uued Riigikogu valimised. Riigikogu ülesanded: 1. Seaduste ja otsuste vastuvõtmine 2. Riigi eelarve kinnitamine (1. märtsiks) 3. Peaministri kandidaadile volituste andmine. 4. Laenude võtmine 5. Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (nõusoleku andmine) ja denonsseerimine (tühistamine). 6. Avalduste ja deklaratsioonide esitamine. 7. Kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine. (õiguskantsler, riigikontrolör, kaitseväejuhataja, Eesti Panga nõukogu liikmed, Riigikohtu liikmed) Seaduseelnõu menetlemine Riigikogus Riigikoguliikme President 1.Phiettekandja d 2.kaasettekandja Esimene lugemine Ksimine???
karistada. 3) Õigustavad ehk lubavad või volitavad; (igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) 3. Subjektide ringi järgi: 1) Üldised, st norm on adresseeritud üldsubjektile; (igaühel on õigus riigi kaitsele) 2) Spetsiaalsed, st norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. (Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväejuhataja, sõjaajal aga kaitseväe ülemjuhataja) 4. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) Imperatiivsed ehk kategoorilised (õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PSga); 2) Dispositiivsed: jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) Soovitavad (ka: juhendavad ja selgitavad) 24. Õigusnormi loogiline struktuur.
annaabi.ee 
