x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38
.......................................................................................................... 3 Mac OS X................................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows XP............................................................................................................ 7 Windows Vista........................................................................................................ 8 Windows 7............................................................................................................ 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Imre Mäetalu AV11 16.12.2012 Windows 7 referaat Windows 7 on Microsofti operatsioonisüsteem mis avalikustati 22.juulil 2009. aastal.Windows 7 avalikustati 3 aastat hiljem peale tema eelkäijat Windows Vistat.Windows 7 põhieesmärgiks oli olla parem kui Windows Vista. Seega pandi põhirõhk Windows Vistal ilmenenud vigade parandamisele mitte uute funktsioonide loomisele. Peale Windows XP pidi järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb kuid selle asemel tuli redaktsioon koodnimega Longhorn ja sellest arendati Windows Vista. Blackcombi arendus jäeti pooleli, aga Longhorni ootamatut viiruste tagasilööki lükkas Microsoft selle projekti tahaplaanile.Alustati Blackcombi projekti ja see nimetati 2006
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õpetool Kert Mattus Itsp – 14 Windows Vista Referaat Juhendaja Irina Porohnja 2014 Väimela 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 1 2.Windows Vista arendus lk 4 3.Turvalisus lk 5 4.Väljaanded lk 6 5.Visuaalsed stiilid lk 7 5.1 Windows Aero 5.2 Windows Vista Standard 5.3 Windows Vista Basic 5.4 Windows Standard 6
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM WINDOWS 8 Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus. Windows 8 ilmus kogu maailmas ametlikult müügile 26. Novembril, 2012. aastal. Eelkõige on uutmoodi kasutajaliides, kuid erinevusi on veelgi. Windows 8 ühendab endas lauakompuutri, sülearvuti ja tahvelarvuti kõik võimalused. Tema uus puutetundlik kasutajaliides, mille nimeks oli algselt "Metro", on nüüd kaubamärgi lahkhelidest tulenevatel põhjustel uue nimega Windows 8 kasutajaliides, mis töötab kõrvuti tavalise meile juba tuttava traditsioonilise Windowsi töölaua kasutajaliidesega. Väidetavalt jookseb uus Windows ka vanemal riistvaral kiiremini, kui tema eelkäijad ja esitab ka väiksemad nõudmised süsteemile.
Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TA 12 KÕ Paul Paap MICROSOFT WINDOWS 8 Referaat Õppejõud: Daniel Vladimirov Mõdriku 2012 Selles referaadis kirjutan ma põgusalt Windows 8'st. Olen ise puutunud Windows 8'ga nii palju kokku, kui olen selle 3 korral oma arvutile peale installeerinud ja veendunud selles, kui Windows 8 kasutada, siis peaks olema ka arvutil puutetundlik ekraan kindlasti. Sammuti võin ma öelda ka seda et Windows 7 jääb siiski minule südamelähedaseks. Aga igaüks teeb oma valikud ise. Kaunist lugemist! 1 VÄLIMUS 1.1 Ikooni kogum Iga alguskuva paan on ühendatud inimese, rakenduse, veebisaidi, kausta, esitusloendi või muuga, mis on teie jaoks oluline. Avakuvale võite kinnitada kui tahes palju paane ja neid liigutada, pannes need just sinna, kuhu soovite
sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
..................................11 Ülevaade Antud dokument annab ülevaate populaarsematest viiruskaitse programmidest, sellest kus neid kasutada (nt. Windowsi või Linuxi keskkond). Märgib ära selle, kuidas versioone uuendada. Annab kasutajale teave, kus programm arvutisüsteemis asub ja kuidas seda lõpuks kasutada. Populaarsemad programmid AVG (http://www.avg.com) · AVG antiviirus on kaasaegsete viirusetõrje tarkvarade absoluutsesse tippklassi kuuluv ja mitmeid auhindu võitnud toode. Auhindade kohta vaadake täpsemalt: www.grisoft.com/ww.awards · Viirusetõrje blokeerib viiruste jaoks arvuti kõikvõimalikud sissetungikanalid. AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse.
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda. Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows. Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt
seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti "puhtana" peale panna, kui soovid installida windowsi asemele linuxit või vastupidi, siis selle jaoks tuleb teha FORMAT, ehk siis ketta ümber seadistamine uue operatsiooni süsteemi jaoks. Siit tuleneb ka veidike väär väide, et FORMAT kustutab ketta tühjaks, tegelikult tehakse ketas puhtaks enne formaatimist ning selle käigus siis kustuvad kõik andmed kettalt! Samas on see hea siis, kui su windows on totaalselt omadega läbi(viirustest pungil, aeglane jne) või kui soovid
Windows Vista või Windows 7? Windows Vista ja Windows 7 on Microsofti poolt loodud operatsioonsüsteemid. Nad erinevad üksteisest väga palju. Kui Vista tüütas sind oma küsimustega, siis Windows 7 seda ei ole. Windows 7 on ka mugavamaks tehtud kui eelnevad Microsofti operatsioonsüsteemid. Kui vaadata eelnevaid operatsioonsüsteeme, siis minu arvates oli kõige parem ja mugavam Windows XP Professional/Home. Vista on üks väga suur läbikukkumine. Selles on niivõrd palju vigu mis teeb selle operatsioonsüsteemi kasutamise ebamugavaks ja need küsimused mida ta esitab ka koguaeg mida sa ka ei teeks. Windows 7 on lihtne operatsioonsüsteem mida on ka mugav kasutada. Ta ei esita sulle mõttetuid küsimusi ega aja sind mõtetu asja pärast närvi. Selle kujundus erineb ka eelnevatest Microsofti operatsioonsüsteemidest. 7 kujundus on palju lahedamaks ja mugavamaks tehtud
mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul)
...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
hõlmavat faili tähistada kui klastriahelat, kuigi failiga seotud klastrid paiknevad ketta andme sektoris killustatult. Failipaigutustabeli kanne võib sisaldada üht viiest: järgmise klastriahelas oleva klastri number klastriahelat lõpetav klaster riknenud klaster reserveeritud klaster kasutamata klaster FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on faililaienduseks). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255 tähemärgilisi failinimesi. FAT16 ilmus 1984. aastal koos MS-DOS 3.0-ga.
7 2.1. Katsete kirjeldus ........................................................................................................7 2.2. Viiruste eemaldamine programmiga AVG .................................................................7 2.3. Viiruste eemaldamine programmiga Avira ................................................................8 2.4. Viiruste eemaldamine programmiga Avast ................................................................9 2.5. Viiruste eemaldamine viirusetõrje abita ..................................................................10 3. TÜÜPILISEMAD VIIRUSED .....................................................................................12 3.1. Harilikumate viiruste kirjeldused ............................................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................
2.1 Teade Esimene välja lase toimus 3. septembril aastal 2008. Koomik Scott McCloudi poolt saadeti ajakirjanikud ja blogijad seletama uue brauseri funktsioone. 2.2 Avalik Vabastamine Brauser avalikustati esimene kord Microsoft Windows-ile 2. septembril 2008, 43 eri keeles. 2009 aasta jaanuaris teatas CNET, et Google plaanib vabastada versiooni Chrome Mac OS X ja Linuxi esimesel poolaastal. Sellega kaasnes Google Chromi esimene versioon. Google Chrome 4.0. 3.0 Arendamine Chrome oli kokku pandud 25. erinevast Google raamatukogude koodist ja kolmandate isikute näiteks Mozilla Netscape; Portable Runtime; Network Security Services ja NPAPI ja mitmete teiste avatud lähtekoodidega projektitest. Kiirelt hakkas ka veebilehitsejate osakaalus võimust võtma Google Chrome. Googel Chrome panid arendamisel programmeeriti brauset kasutama WebKit-i rakendus mootorit, et kuvada veebilehti. 3.1 Enterprise-i kasutuselevõtt
See koosnes USA kaitseministeeriumi poolt hallatavatest serveritest ning selle looja oli DISA (Defense Information Systems Agency, eesti k. Infokaitse Süsteemide Agentuur). Joonis 5. Interneti kiiruse edetabel. Allikas: OOKLA Netindex (kiirused on piirkonna allalaadimise keskmised ning graafik tähistab kiiruse kõikumist ajavahemikus Nov 28, 2008 - Mai 30, 2011) Veebibrauser Mis on veebibrauser Veebibrauser ehk veebilehitseja on üks igapäevaselt enim kasutatud programme. Selle abil saame vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus paiknevaid andmeid: pilte, tekste ja muud informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox
nõudvate või ühiskasutuses olevate süsteemide jaoks mõeldud väljaandeid Professional või Business. 4. Mis vahe on vabavaral ja jaosvaral? Vabavara koostavad ja levitavad esmajärjekorras programmeerimise entusiastid. Sellega tegelevad nii üksikisikud kui terved organisatsioonid. Nende mõtteviis on, et kõik programmid peavad olema tasuta ja programmeerijad peavad üksteist selliste programmide loomisel aitama. Sageli pakuvad tasuta programme ka suured äriettevõtted. Mis kasu nad sellest saavad? Esiteks on see tasuta reklaamivõimalus. Kui osa programmi aknast on täidetud tootjafirma info, logo ja muude ilusate pildikestega, siis võib see kasutajale meelde jääda. Teiseks lasevad paljud firmad välja tasuta n-ö lahjasid variante oma programmidest -- see tähendab, et programmi kõikide võimaluste kasutamiseks tuleb täisversioon ikkagi osta, tasuta variant on mõeldud vaid huvi äratamiseks
Antsla Gümnaasium gimp uurimistöö antsla 2012 Sissejuhatus GIMP GNU Image Manipulation Program Gimp on tasutatarkvara ja teda uuendatakse pidevalt detsembris 2005 tuli välja versioon 2.3.6, veebruaris 2006 versioon 2.3.7 jne. Gimp on saadaval aadressil http://www.gimp.org/ GIMPi alla laadimine ja paigaldamine Mis siin ikka pikalt oodata asume tegutsema. Erinevalt suure raha eest ostetavatest programmidest on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/ Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel
(Tarkvara, 2010) Tarkvara on kahte peamist tüüpi: operatsioonisüsteem, mis loob arvutiga suhtlemise alused samal moel, nagu meil keel. Operatsioonisüsteem juhib arvuti tööd, programmide täitmist, korraldab ressursijaotust, info sisestamist ja väljastamist. Praegu on tavakasutajate seas levinumad operatsioonisüsteemid Microsoft Windows XP, Microsoft Windows Vista, Mac OS X ja Linux. Käesoleva materjali illustratsioonid põhinevad Windows XP operatsioonisüsteemil. erinevad programmid, mis täidavad kitsamaid tegevusi – võrrelda võib neid üldkeele kõrval erialase terminoloogiaga. Nii näiteks on programme projektijuhtide, raamatupidajate ja paljude teiste ametiisikute jaoks. Kontoris enim kasutatavad programmid on kokku
integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22. september 2015, ja 9 juulil 2015 võrra. Veel hiljuti, Microsoft välja töötanud Office Mobile, mis on vabalt kasutatav Office'i versioonide taotluste mobiilseadmete. 1
ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks.