18. saj lõpus 480 000 inimest, 19. saj ligi üks miljon inimest. 6. Millised keeled on erinevatel aegadel mõjutanud eesti keele arengut? Kõige tugevamini mõjutas eesti keele arngut alamsaksa ja hiljem saksa keel. Saksa mõju eesti keelele kestis ~700 aastat. Vene keel on mõjutanud eesti keele arengut kolme sajandi vältel, kõige rohem 20. saj II poolel. Inglise keele mõju on olnud lühiajaline, kuid tõenäoliselt muutub see lähiajal üha tugevamaks. 7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud? Võõrmõjud ei ole keelele arengule kahjulikud, paljud keeled laenavad sõnu teistest võõrkeeltest, kuid võõrmõjud ei hukuta keelt. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui temaasemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. 8. Mis võib kaasa tuua eesti keele kadumise? Eesti keele kadumise võib kaasa tuua see, kui ülikoolides otsustatakse õppetööd inglise keeles korraldada
riiki mitte hüljata. Mine, õpi, reisi, lenda kõikjal, kus hing ihkab, kuid tule alati tagasi. Vanemad inimesed ei mõtlegi enam selliste tegevuste peale. Nemad on rahulikult paigal. Nad on siia pununud pesa, saanud suure perekonna nad ei lähe enam kuhugi. Rahvaarvu saabki kontrollida ainult noor põlvkond. Kas me läheme? Kas tuleme ka tagasi? Ma arvan, et õige eestlane, isamaaarmastaja, teab kindlasti vastuseid neile küsimustele. Lühidalt saab öelda, et võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse mõnd teist keelt. Puhas emakeel on rahvuse märgiks. Eesti keelt on vaja õppida, kuna see on üks tunnus sellele, et me oleme iseseisvad - meil on täiesti oma keel.
STIIL. LOOGIKAVEAD. VORMI- JA SÕNAKORDSUS Taanis loeti loenguid Euroopa Liidu rahanduspoliitikast. Sellise seisukoha kohta võib lühidalt öelda – rumal jutt. Laupäeva öösel pidutses võidukas Eurovisiooni meeskond öises Tallinnas. -me me ja -te te Praegu vaatleme me juhtumit, … Käändelõpu kordus President sõitis laupäeval vastavalt varasemale kavale Prantsusmaale. Ükskõik, kellega tehnikaga kokkupuutuvatest inimestest juttu ajada … Kaassõna kordus Oleme taas pöördunud rahandusministeeriumi poole ning ka õiguskantsleri poole. Vahel on sõna korratud erilise rõhutamise eesmärgil. Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub võõrandamine, viiakse läbi...
Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Mesopotaamia oli Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Vihma sadas väga vähe, mistõttu lõunas oli võimalik tegeleda põlluharimisega vaid siis, kui maa oli kunstlikult niisutatud. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja vastupidiselt maad kuivendada.
300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keele kasutamise võimalus. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Grammatikad hakkasid ilmuma 16. sajandil ja olid mõeldud saksa kirkuõpetajatele. Sellel ajal oli eesti keel pigem köögikeel, see tähendab, et seda sai kasutada vaid kodus, sellega ei saanud asju ajada väljas pool kodu. Et keelest saaks kujuneda kirjakeel, tuli valida kõigepealt kirjasüsteem nt. tähestik, meie kasutame
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja
Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist
Maailmas pole ainsatki keelt, mille arengut pole teised keeled mõjutanud. Kõige tugevamini mõjutas eesti keele arengut alamsaksa hiljem saksa keel. Mõnevõrra vähem on eesti keele arengut mõjutanud vene keel. Kõige tugevamini mõjutas vene keel eesti keele arengut 20. sajandi teasel poolel. Inglise keele mõju oli lühiajaline alates 20. sajandi lõpust. On karta, et inglise keele mõju muutub üha tugevamaks. 7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud? Paljud keeleteadlased peavad võõrmõjusid keele arengule kahjulikuks, kuid see on natukene üle paisutatud. Näiteks inglise keel on väga suure osa oma sõnavarast laenanud prantsuse, ladina ja taani keeltest. Ometi ei ole see muutnud inglise keelt kasutuskõlbmatuks. 8. Mis võib kaasa tuua eesti keele kadumise? Eesti keel võiks sattuda tõelisesse ohtu siis, kui otsustaksime ülikoolides õppetööd inglise keeles korraldada
ka poliitilistest teguritest. Eesti rahva areng- kõnelejate hulk keele tekkeajal arvati 250 000-300 000. keele jaoks ei ole oluline, kas teda kõnelevad nö puhastverd eestalsed või muulased. Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Eesti keele areng- eesti keele arengut mõj kõige tugevamini saksa keel (mille mõju kestis u 700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt . keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele, keeleteadlastele ja kirjanike sihipärase keelekorralduse tulemusel. Eesti kirjakeele algus- üle 400 a tagasi hakati eesti keeles kirjutama raamatuid ja keelt arendama. I eesti keele grammatika ilmus 1637 . eesti kirjakeele arendamine algas 16 saj. Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad.
raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18.saj hakati seda välja kaevama; kõik säilis tänu tuhale; Ehituskunst Hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid-akvedukte- mis varustasid linna joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad
enam heebrea keelt. · 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod. · Piibel (kr.k. Piblion-raamat) kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. · Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur 1. Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD · Kaua aega suulises RAHVAPÄRIMUSED · Kirjapanek kreeklaste vormis. mõjul 3.saj. eKr · Kirjandusteoste KIRJANDUS · Kreeka teoste ladina- mugandused. keelsed tõlked. · Põhiteemaks Puunia · Homerose eeskujul sõjad
Samas on eesti keeles ka suur hulk ingliskeelseid laene, millele on leitud eestikeelne vaste. Üsna igapäevasteks sõnadeks, mida noorte hulgas kuulda võib on näiteks disko, dipp, fänn,rokk. (Erelt, 14.3.2017) Korrektset eesti keelt noorte seas on mõjutanud ka massiivne ingliskeelse kultuuri pealetung. Noored kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, sest neid peetakse oma emakeelest paremaks. teiseks põhjuseks on see, et see aitab noortel asju ilustada. (Võõrmõjud eesti keeles, 13.03.2017) Inglispärase sõna kasutus tundub noortele lühem ja lihtsam. Tiim on lühem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. Kuid tänu sellisele käitumisele võib noor oma emakeelsed sõnad üldse ära unustada ja ainult kasutada ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. (Leemets 2002) Võib ka juhtuda, et noored pingutavad ingliskeelsete sõnade kasutamisega üle ja tulemuseks on absurdsena kõlav tekst
Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatuse tõttu. makse, juhtisid ehitustöid, kutsusid kokku sõjaväe · Inimeste elu käis looduse rütmi järgi. · Preestrid lisaks kombetalitlusele tegelesid ka vaarao nõuandjatena. Kronoloogiline ülevaade: Kesk-ja alam ametnikkond 3000 a
Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad. Nuumen-mingi jõud, mis oli igal asjal(ntkivil,loomal,järvel).Laarid-esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine
· Laozi oli peajumal · Taoistliku alkeemia eesmärk muuta keha väärisaineks · Välisalkeemia ja sisealkeemia · Välisalkeemia tegeleb surematuse eliksiiri valmistamisega · Sisealkeemia järgi on kõik vajalik inimese kehas olemas ning need on vaja tasakaalu viia. Hiina budism · Päris palju erinev India budismist, kuna budistlikud eetilised väärtused on hiinlastele võõrad · Hiinlastele ei meeldi välis-/võõrmõjud · Budismil aitas kanda kinnitada taoism · Budism jõuab Hiinasse 1. saj. pKr. Esimesed sissekanded kroonikates u. 60-aastatel · Kumarajiva pole hiinlane, aga oskas hiina keelt, 4-5 saj pKr rööviti ta, et ta sutraid tõlkima panna · Dao Shang töötas väljas äkk-kirgastumise teooria. Põhimõte on see, et me asumegi kohe nirvanas aga meie mõistus ei lase meil kirgastuda. · Puhas maa koolkond väga rahvalik budismi õpetus
Pompei varemed Lõuna- Itaalias. Linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. aastal tuha alla. Katastroof säilitas mitte üksnes linna üldilma, vaid ka olulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Enamus majad Pompeis olid ühe- ja kahekordsed, ka veevarustus, termid, foorum ja amfiteater olid olemas. Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suulist. Pärimusi hakati üles kirjutama alles III sajandi eKr. Ka Roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka ega eeskätt etruski eeskujudele. Jumalad sarnastati kreeklaste omadega. Kui sõjaretke käigus Kreekast hulk
Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis- kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad. Nuumen-mingi jõud, mis oli igal asjal(ntkivil,loomal,järvel).Laarid- esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-
vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud siis kasutasid nad nii mõnigi kord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja presside provintsielanikelt raha välja. Asehaldurite omavoli tekitas mõnikord provintsidele suurt kahju. Kuid provintsid said Rooma võimust ka kasu, sest roomlased tagasid siserahu ja pakkusid kaitset välisvaenlaste eest. Traditsioon ja võõrmõjud Roomlased hindasid kõrgelt esivanematelt päritud kombeid ja ellusuhtumist, uskudes kindlalt, et nende riigi üleolek teistest põhineb just esiisadelt päritud tublidusel, ja et see annab neile ka õiguse teisi valitseda. Samal ajal asus Rooma juba varasest ajast alates asukaid võõrsilt ja roomlased olid muistsetest aegadest peale muudest rahvastest oluliselt mõjutatud. Palju võeti üle etruskidelt. Vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased aga kreeka kultuuri tugeva mõju alla
Pühakirja kujunemine: 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod. Piibel (kr.k. Piblion-raamat) kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD Kaua aega suulises vormis. RAHVAPÄRIMUSED Kirjapanek kreeklaste mõjul 3.saj. eKr Kirjandusteoste mugandused. KIRJANDUS Kreeka teoste ladina-keelsed tõlked. Põhiteemaks Puunia sõjad
Pühakirja kujunemine: 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod. Piibel (kr.k. Piblion-raamat) kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD Kaua aega suulises vormis. RAHVAPÄRIMUSED Kirjapanek kreeklaste mõjul 3.saj. eKr Kirjandusteoste KIRJANDUS Kreeka teoste ladina- mugandused. keelsed tõlked. Põhiteemaks Puunia sõjad. Homerose eeskujul
Pühakirja kujunemine: 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament – 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod. Piibel (kr.k. Piblion-raamat) – kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. Vulgata – Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt – 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD Kaua aega suulises vormis. RAHVAPÄRIMUSED Kirjapanek kreeklaste mõjul 3.saj. eKr Kirjandusteoste KIRJANDUS Kreeka teoste ladina- mugandused. keelsed tõlked. Põhiteemaks Puunia sõjad. Homerose eeskujul
Kunstlike terasside rajamisega sai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Järkjärgult arenesid neist välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Egiptuse geograafilistel ja looduslikel oludel oli suur mõju maa ajaloole ning rahva ellusuhtumisele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust välisvaenlaste sissetungide eest ega sundinud pöörama suuremat tähelepanu maa kaitsele. Samal ajal pidurdas see pikka aega egiptlaste tihedamat suhtlemist välismaaga. Ei võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid sundinud egiptlasi oma tavasid ja tõekspidamisi oluliselt muutma. Sellest tulenes Egiptuse tsivilisatsiooni paljude tunnusjoonte aastatuhandetepikkune püsivus. Oluline mõju oli ka aastast aastasse korduvatel ja kogu inimtegevust mõjutavatel üleujutustel. Need sundisid nägema inimlikku ja looduslikku korda lahutamatus seoses. Nagu loodus, nii oli ka inimühiskond egiptlaste meelest allutatud igikestvatele seadustele ja muudatused tähendasid
annaabi.ee 
