Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja ...
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigilin...
Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimet...
Tänapäeva ühiskond vajab ühtset kirjakeelt, et nii kirjalikul kui ka kõnelisel suhtlemisel ei tekiks infokadu üksteisele võõraste inimeste vahel. Eestis on riigikogu heaks kiitnud eesti keele arendamise strateegia (EKAS), millega määratakse kindlaks eesti keele, kui Eesti vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise prioriteetsed suunad aastateks 2004-2010. Strateegia põhieesmärk on realiseerida põhiseaduse ja teiste õigusaktidega antud võimalus tagada eesti keele kaitse, püsimine, areng ja täisväärtuslik toimimine riigikeelena kõigis eluvaldkondades kogu Eesti riigi territooriumil. Aastaks 2010 peavad peamised keelekasutusvaldkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning arenguvõimeline. Kahjuks on meie kirjakeelel ning selle kasutamisel palju taustategureid, mis avaldavad negatiivset mõju keelele. Ühena peamistest teguritest võib nimetada võõrkeelte mõju...
Kuidas tekkis eesti keel? Ammu-ammu kõnelesid inimesed Eesti külades erinevates murretes, näiteks väikesel Hiiumaal Reigi kihelkonnas räägiti Reigi murdes ning kui reigilased läksid Keinasse sugulasi sünnipäeva puhul õnnitlema, siis keinalased tihti ei saanud aru, mida tahetakse. Tol ajal oli Eestis palju sõdu ning mitmed külad hävisid. Ajapikku hakkas see eestlasi ärritama ning üheskoos otsustati korraldada koosolek, kuhu olid kutsutud tõlgid, kes oskasid vähemalt kolme murret, erinevate kihelkondade pealikud ja targad ning loomulikult Suur Tõll, Kalevipoeg ja Leiger. Nad arutasid omavahel kolm ööd ja kolm päeva, kuni lõpuks jõudsid ühisele otsusele, tuleb mõelda välja salakeel, et omavahel rääkida ja kõrval olevaid külasid teavitada, kui vaenlane peaks ründama. Ajapikku hakkas see keel eestlastele järjest lähedasemaks muutuma, sest toimusid pidevad rünnakud küladele ning oli tarvis ühiselt ründajatele vastu astuda. Lõpu...
Setud ja setude kultuur Setod on etniline ja lingvistiline vähemusrühm, kes asustavad Kagu- Eesti ja Loode-Venemaa alasid. Nende piiriala staatus on andnud setodele võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja omanäolised rahvarõivad. Originaalne seto kultuur arenes välja seguna Ida ja Lääne kultuuridest. ...
Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eest...
Keeled kui tervik. Erinevates maades on erinevad kultuurid, külad, traditsioonid, inimesed, aga eelkõige selleks et reisida on meil vaja ühist keelt , millega suudame suhelda ka väljaspool koduriiki .Nii nagu suuremates riikides on ka meie Eestil kõik suurepäraseks riigiks olemas, eelkõige omad kultuurid ja väga ilus keel- eestikeel. Tänapäeval suhtleakse enamsti keelte abil, mis on kõige kergem. Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks ne...
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...
Keele püsimise tagab keelehoid Martin Ehala Kirjakeele kasutust ja arengut suunavad ning toetavad tegevused jagatakse nelja põhirühma: keele arendamine, keele kaitse ja järelevalve, keelealane suhtekorraldus ja keeleõpe. Kõiki neid tegevusi tervikuna võiks nimetada keelehoiuks, tagab keele püsimise aga on vastandiks keele hääbumisele. Autori arvates on need neli ülalmainitud valdkonda olulised iga keele puhul. Mina arvan sama sellepärast, et kui neid nimetatakse keelehoiuks, siis järelduks see, et keelehoiuga tegelevad ka suured ja elujõulised keeled. Need tegevusvaldkonnad on suuremal või vähemal määral esindatud igas keeleruumis. Keelehoiu võti on keelehoiakute kujundamine aga tihti samastatakse vähemuskeele mõistet keele mõistega. Teoreetiliselt ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel. Keele hääbumine võib toimuda füüsiliselt, kui kõnelejate arv ...
Kas eesti keelel on tulevikku? 3 SEKUNDIT Tervist, lugupeetud kuulajad, mina olen Peeter Paan ning täna ma kõnelen teile eesti keele tulevikust. Mainiksin kohe alguses ära, et Eesti keelt räägib emakeelena natuke üle miljoni inimese, kellest enamus elab Eestis. Kuna Maakeral elab juba peaaegu 7 miljardit inimest, siis see 1 miljon 7 miljardi kõrval on nagu väike sipelgas suure elevandi kõrval. Kuna keelerühm on tõesti suhteliselt väike, siis kas sellel on üldse mingit tulevikku ja kas eesti keelega on midagi peale hakata näiteks poole sajandi pärast? Keeleprofessorid väidavad, et eesti keel võib mõne aastakümne pärast pöördumatult hajuma hakata. Juba praegu on olukord üsna kriitiline. Ega eesti keel välja ei sure, aga paarisaja aasta pärast seda lihtsalt nii laialt ei eksisteeri, sest vaid murdosa praegusest kõnelejaskonnast räägiks sed...
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja ko...
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikk...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika .....................................................................
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omav...
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre.......
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid ...
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt sl...
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. ...
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
