MEELDIV VÄRVIKOMBINATSIOON Õigete värvide kombinatsioon on oluline igas disainis eriti veebibrauseritel. Hea värvikombinatsioon võib sind edule saata, samas kui halb võib sulle lõplikuks veaks saada. Näiteks sobivad kokku lilla, valge ja hallikas-sinine. Need on väga rahulikud värvid, mis ei hakka eales silmale. Üleüldse sobivad enamasti kokku just rahulikud värvid ja omakorda siis omavahel erksad. Näiteks sobib pruuniga alati kokku punane. Erksamate värvide puhul peab jälgima seda, et see liiga häirivaks ei muutuks. Punane sobib alati kollasega ja omakorda sobib kollane alati rohelisega väga hästi kokku. Lõpetuseks ...
Eesti Lipp „Lipp kui riikluse sümbol” Paar nädalat tagasi, 24. veebruaril, vaatasin aknast välja ja silma hakkasid arvukad lipud, mis väljas lehvisid. See oli Eesti Vabariigi aastapäev. Sinimustvalge värvikombinatsioon on omandanud rahva seas väga erilise tähenduse. Mis on selle põhjus? Lipp on sümbol, millega tänapäeval väljendatakse oma riiklikku või kogukondlikku kuuluvust. Meie lipu lugu algas 1881. aastal, kui avaldati Eesti Postimehes üliõpilase Jaan Bergmanni luuletus „Eesti lipp”, kus Eesti värvideks nimetati helesinine, must ja roheline. Helesinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka Eesti rahvas. Must viitas minevikule ja rahvusikku väärtust rõhuvale
KIMALASED TUNNUSED Kimalase keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Rindmiku külge kinnituvad 6 liigestatud jalga. Pikad lülilised tundlad, allasuunatud pea kahel küljel läigivad aga suured liitsilmad. Liitsilmade vahel paiknevad mustad täppsilmad. Neli tiiba on seljal kokku pandud ja katavad kitsa läikiva vöödina keskselga ja tagakeha esimesi lülisid. Nii nagu meemesilastel ja herilastel on ka kimalastel mürgiastel, siiski ainult ema ja töökimalastel. Erinevalt meemesilastest kimalased pärast nõelamist ei sure. Emakimalane erineb töökimalastest ainult suuruse poolest. Sagedased on vahevormid, millest tõuseb peres palju pahandust. Kimalastega sarnased on kägukimalased, kes on kimalaste pesaparasiidid. INTERVJUU KARUKIMALANE AEDKIMALANE KIVIKIMALANE TALUKIMALANE SAIN TEADA... et isakimalastel pole astelt. et peale nõelamist kimalased ei sure. et algul ehitab noor em...
elust. Antud kivi on omapärase kujuga ning tehtud graniidist, mis teeb selle olemuse veel huvitavamaks, tekib tahtmine seda teost käega katsuda, sest graniidi pind on ilus ja sile nagu peegel. 5. Pealkiri ja teos ei lähe kokku. Pealkirjaks on „MORNID MEHED“ ning teos on tehtud kivist. Antud teose puhul ei leia mina mingisugust seost pealkirja ja teose vahel. 6. Selles teoses ei ole värv oluline. Värvikombinatsioon ei anna vaatajale erksust juurde, sest need on üsna tuimad. 7. Ei ole, sest antud teost saaks esitleda igatmoodi – kasvõi keset loodust. 8. Teose autor on Tõnu Smidt. Sellest, kuidas autor oma teoseid kujundab ei olnud informatsiooni internetis, seega ei andnud midagi juure tema tausta uurimine. Minu valitud teos.
TOODA SEDA, MIDA INIMESED TAHAVADD OSTA, MITTE ÄRA PÜÜA REKLAAMIDA JA MÜÜA SEDA, MIDA SA JUHTUMISI TOODAD! Tarvis on tunda inimveste vajadusi, mõtekamalt valida reklaamitavat kaupa ning loobuda utoopilistest "vägistatud" kampaaniatest. REKLAAM ALGAB FIRMA VÕI KAUBA NIMEST Oluline nimi, päritolu, tähendus, märgi visuaalne kujundus. Levinud perekonnanime kasutamine. Pakend nime propageerimimiseks Järjekindel värvikombinatsioon, paindlik firmamärk, hästiloetav kiri. HEA IDEE ON KÕIGE ALUS ! Teostamiseeldused taanduvad hea ideeta nulliks. Oluline leida suur idee (25 sõna). Oluline silmas pidada strateegia ja idee erinevust. Idee lisab strateegiale tähenduse, huvi, mälestusväärsuse ja dramaatilisuse IDEE GENEREERIMISEKS... 1. Kasuta isiklikke kogemusi igapäevaelust. 2. Süstematiseeri kogemused organiseeritud kogumisse. 3
markeerimine termoetiketiga). Vöötkood pakendi kujundamisel Vöötkood Tootepakendi kujundamisel on väga oluline pöörata tähelepanu vöötkoodi ja selle tausta värvigammale, et ei juhtuks nö koodi üledisainimist, mille lõpptulemuseks võib halvimal juhul olla jällegi koodi mitteloetavus. Kui tavapärane ning ka lugemisseadmete jaoks eelistatuim vöötkoodi värvikombinatsioon on must-valge, siis sageli soovitakse oma tootepakendile parema ja omanäolisema välisilme andmiseks sellest traditsioonist loobuda. Värvide kombineerimisel on oluline koodi loetavuse tagamiseks jälgida, et koodi triipude ja taustapinna omavaheline kontrastsus oleks piisav. Soovituslik on kasutada taustavärvina sooje toone (valge, kollane, punane oranz) ja triipude puhul külmi toone (roheline, sinine, lilla, must). Veel võib ettetulevate kujunduseksimustena
=6 viisil. - Jääb järele (n-3) objekti. Nende (n-3) objekti värvimiseks on iga objekti jaoks 3 võimalust, mis värvi valida(sest iga värvi oleme juba vähemalt 1 korra kasutanud). Seega on (n-3) objekti värvimiseks 3 · 3 ·....· 3 võimalust. (n-3) tk - Seega saan n objekti värvida kolme värviga selliselt, et iga värvi kasutatakse vähemalt ühe korra, 6 · 3(n-3) viisil, sest uus värvikombinatsioon saadakse kas värvides teistmoodi esimesed kolm objekti või muutes mõne muu objekti värvi.
valukohtadest ning kritiseeriti kohalike võimukandjate tegutsemist perestroika elluviimisel. Loomeliitude ühisel pleenumil nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist, Eesti NSV suveräänsust. 1988.aasta aprillis käidi välja idee luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 1988.aasta aprillis toodi Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult välja sinimustvalge värvikombinatsioon. Gorbatsov tegi ettepneku muuta NSV Liidu põhiseadust, millega oleks kadunud liiduvabariikidel õigus Nõukogude Liidust välja astuda.Muudatuste vastu asusid allkirju korjama kõik poliitilised jõud. 1988.a võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni - Moskva seadused hakkasid ENSV-s kehtima alles pärast nende kinnitamist ENSV Ülemnõukogus. NSV Liidule pakuti uut liidulepingut, kuid Gorbatsov keeldus.
VÄRVIKOMBINATOORIKA Värvikujunduse õnnestumine eelduseks on kolm olulist oskust: konktreetse kujundusobjekti eesmärkidest tulenev värvivalik, harmooliniste või mõjusate värvikompositsioonide loomine ja oskus kontrollida värvide omavahelisi mõjusid. Iga värvikompositsioon on värvide ja vormide kooskõla, mida tajutakse kui tervikut. Kompositsioonis osalevate värvide gruppi võib nimetada värvipaletiks, värviskeemiks, värvikõlaks vms. Iga värvikombinatsioon tähendav mingisuduse värvidevahelise erinevuse olemasolu. Sõltuvalt erinevuse suurusest ja suunast võib rääkida lähedastest, mingi omaduse poolest sarnastest ja kontrastestest värvikõladest. Kasutatud materjaalid: Karl Ryberg- (1991) " Elavad värvid" Lilian Verner-Bonds (2003) "Värviteraapia" Marje Tammert- (2006) "Värviõpetus" http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/index.html
Positsioneerida saab hinna, teeninduse, kvaliteedi, vastupidavuse, sortimendi laiuse jms alusel. 8. Loetle positsioonistrateegiaid. Toote diferentseerija Kuludeliider Nishiturustaja 9. Mis on mark (brand name)? Mark ehk brand name on sõna, täht või sõnade kombinatsioon. Ntks IBM, 3M, Post-its Marginimi on margi keeleline tunnus, see osa mida saab suuliselt väljendada. Margimärk on margi graafiline tunnus ehk mingi sümbol, värvikombinatsioon vms. 10. Mis on kaubamärk (trademark)? Kaubamärk on vastavas kasutusõigust andvas organisatsioonis registreeritud mark. Kaubamärk võib olla marginimi või margisümbol või mõlemad. 11. Mis on kaubamärgi eesmärk ning mis tagab selle edukuse? Kaubamärgi eesmärk on lojaalsuse loomine läbi väärtuste ja lubaduste, mida kaubamärk endaga seob ja mida selle kaubamärgi toode või teenus peaks edasi andma ja mis tunne
Taasloomine – kosmilised riitused (jaanipäev – teeme tule, sest päike hakkab oma jõudu kaotama; kiikumine – seotud päikesetõusuga), igapäevane käitumine 4. Kas on sisuline vahe mõtlemisel kategooriates see/too ja hea/halb (täiendpolaarne ja vastandpolaarne mõtlemine). Arutle. 5. Väe eristamiskriteeriumid animatismis Väe välised märgid: 1) Geograafiline eristumine 2) Suurus 3) Viljakus 4) Sarved 5) Värv – anomaaliad(kollase-musta värvikombinatsioon, sinine-ürgne surmavärv) 6) Hääl (vibreerivad helid, kõmisevad helid) 7) Liikuvus 8) Lõhn 9) Maitse 10) Elundid – elusus, haavatavus, süda 11) Juuksed/habe 12) Silmad – pilk 13) Hambad 14) Küüned 15) Suguelundid 16) Keel 17) Veri – asendusained ehk ooker, eestlastel lepp 18) Luud/säilivus Subjektiivne taju: - Sisemised märgid - Muutused emotsioonides - Muutused kehaaistingutes 6. Animatistlikud surma kujutelmad
1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad tu...
valime soojemad toonid (oranzkollane, kinaverpunase, kollakasrohelise). Silma optiline ehitus mõjutab värvi nägemist lähedase või kaugena. Kui sinine ja punane värv asuvad kõrvuti, ei teki nende kujutis silmis korraga. Sellepärast tundubki sinine asuvat kaugemal ja punane lähemal kui tegelikult. On leitud, et eredad värvid tunduvad olevat lähemal kui tuhmid, tumedamad lähemal kui heledad. Üheskoos näivad värvid teistsugusena kui eraldi. Igasugune värvikombinatsioon sisaldab endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Erinevus võib olla vaevutajutavast varjundist lõikavalt terava kontrastini. Kontrast tekib heleda ja tumeda, ereda ja tuhmi, sooja ja külma värvi vahel, kerge ja raske, väikese ja suure värvipinna vahel. Kontrasti suurus on aluseks nii vormi- kui ka värviharmooniale- visuaalsele. Nii
Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora). Kaubamärgita toote müümisel viidatakse sellele, mida toode sisaldab. Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta. Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis, kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1. katusbränd (e firmabränd) üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid. Miinuspooleks võib olla see, kui katusbränd läbi kukub, kahjustab see firmat tervikuna. 2. üksiku toote bränd - siin puudub side tootjaga (nt Procter &Gamble pesupulber
Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora). Kaubamärgita toote müümisel viidatakse sellele, mida toode sisaldab. Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta. Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis, kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1. katusbränd (e firmabränd) – üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid. Miinuspooleks võib olla see, kui katusbränd läbi kukub, kahjustab see firmat tervikuna. 2. üksiku toote bränd - siin puudub side tootjaga (nt Procter &Gamble pesupulber
modelli ja kunstniku vahel ning mis on ilmselt seletatav range isa ja puberteediealise poja vahelise komplitseeritud suhtega. Tagaplaanil olevast künkast jookseb üles noor tüdruk, kelleks peetakse Dalí õde. Tema väike liikuv kuju on jõuliseks kontrastiks isa skulptuursele siluetile ja annab edasi lapselikku vabaduse ja muretuse tunnet. (Dalí, 1999; Weyers, 2006) Joonis 3. Minu isa portree (Friendsofart, 1920) 2.3. Autoportree Raffaeli kaelaga Julge värvikombinatsioon tema ,,Autoportreel Raffaeli kaelaga" näitab, et ta oli tuttav fovistide nõudmisega pöörata rohkem tähelepanu puhtale värvile kui vormile. Salvador kujutab ennast sellel autoportreel enesekindla ja isegi pisut ülbena suure itaalia maalikunstniku Raffael Santi näojoontega. On ilmne, et Dalí peab kunstnikuametit oma kutsumuseks ja on endale seadnud suured eesmärgid. Loomulikult soovib noor koolipoiss saada sama kuulsaks ja meisterlikuks nagu Raffael ega häbene oma auahnust
mõeldud, kasutatakse kahte lähenemist. Teatud juhtudel, näiteks videoklipi puhul, esitatakse pildijada, mis kajastab klipi kõige olulisemaid momente, kusjuures registreeringu osaks on märge, et tegemist on liikuva kaubamärgiga. Teistel juhtudel, näiteks zesti või grimassi puhul, võib liikuva kaubamärgi esitada sõnalise kirjeldusena. Eestis ei ole zest registreeritav läbi tema sõnalise kirjelduse. Kaubamärgiks võib olla ka värv või värvikombinatsioon, kuid see on võimalik üksnes siis, kui registreerida soovitakse värvi teatava eristatava kujuga koos, üksik värv ei ole registreeritav ilma üldtuntuseta. Kõigile autojuhtidele on silma jäänud erinevates värvides kujundatud bensiinijaamad teeveeres. Need värvid hakkavad tarbijale tunduvalt varem silma kui 27 Koppel,M.E. Kaubamärgi kaitse ja selle liigid.http://www.aktiva.ee/26512y/z0zARTICLEy238841.html
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
KOLLANE+ PUNANE= ORANZ KOLLANE+ SININE= ROHELINE SININE+ KOLLANE= ROHELINE 15 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kromaatilised värvid Kõiki värviringi värve nimetatakse KROMAATILISTEKS VÄRVIDEKS.(Chrom-lad.k.värv) Värvikontrastid Üheskoos näivad värvid teistsugusena kui eraldi. Igasugune värvikombinatsioon sisaldab endas suuremal või vähemal määral kontraste. Kaks kõrvuti asetsevat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Erinevus võib olla vaevutajutavast varjundist terava kontrastini. kontrast tekib heleda ja tumeda, ereda ja tuhmi, sooja ja külma värvi vahel, kerge ja raske, väikese ja suure värvipinna vahel. Kontrasti suurus on aluseks nii vormi-kui värviharmooniale-
1938. aasta Põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu (riigivanema poolt määratud liikmed) Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Presidendi pädevus oli suur, valitsuse määramine, vetoõigus Riigikogus vastuvõetud seaduste suhtes Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ulemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" 3.märts 1991.a referendum 20.august 1991. a Eesti iseseisvue väljakuulutamine Põhiseaduslik Assablee Põhiseaduse mõiste Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Uhelt poolt on põhiseadus õigusakt,
okupatsiooni ajal. Uus ühiskondlik-poliitiline situatsioon kujunes Eestis 1980. aastate keskpaigast alates ja oli seotud kommunistliku reziimi krahhiga NSV Liidus ja Ida-Euroopas. Selle perioodi esimeseks põhiseaduslikuks aktiks (mitte eelpõhiseaduslikuks aktiks, sest Eesti riik eksisteeris, vaatamata okupatsioonile, edasi de jure ja toimis ka tema 1937. a põhiseadus, mille alusel tegutses eksiilvalitsus) võiks pidada akti, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks (vrd 1937. a põhiseaduse § 6 lg 1) ning rukkilill ja suitsupääsuke Eesti rahvussümboliteks. Selles aktis on oskuslikult ühendatud riik ja rahvas, riiklikud ja rahvussümbolid. Sellist riigi ja rahva ühendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivõimu aluse ja kandja kui ka kõrgeima riigivõimuorganina. Rahva tähtsust taasiseseisvumisel näitavad ilmekalt ka
d) Riigivanema õigused suurenesid. III Eesti Põhiseadus: Algas "vaikiv ajastu" 1934 -Päts saatis RK laiali, kehtestas eriseisukorra, andis välja ohtralt Riigivanema dekreete. Uus põhiseadus erinevate huvigruppide survel võeti vastu 17. aug 1937 ja hakkas kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks. Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega).
Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1.5 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND........................................................................................................
a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
