anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (ühk surutakse kokku). Turbokompressorid- suruõhu saamiseks kasutatakse õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning õhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega (turbiin). Kolbkompressorid Eelised Puudused kõrged rõhud määrdeõli kandub suruõhku lihtne konstruktsioon pulseeriv väljundvool (vajavad mahutit) tugev müra Kolbkompressorid (membraankompressor) Kolbkompressori eriliik Kasutatakse saastevaba suruõhu saamiseks Liikuvad osad on eraldatud suruõhust Tiivikkompressor Eelised Puudused Kompaktsed Välundõhus esineb õli Sujuv töö Liikuvate detailide määrdumine Ühtlane väljundvool Labade tihendamine Jahutamine
Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem (emitterijärgur). Ühise baasiga lülitus on sageli kasutusel raadiotehnikas, sest võimaldab kõrgemaid sagedusi kasutada. Väljatransistorid Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. Konstruktsioon Väljatransistoril on tavaliselt kolm või neli elektroodi. Üht, voolu juhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad, neeluks (drain) ja kanali küljel asuvat tüürelektroodi paisuks (gate). Bipolaartransistoridel vastavad neile emitter, baas ja kollektor
6 Tunnusjooned IC = f (UCE) 8. Tunnusjoonte alusel määrasime: ΔU BE 0,68−0,69 0,1 h11e = = = =0,005 ΔI B 40−60 20 Δ I C 2,84−4,7 1,86 h21 e = = = =0,093 ΔI B 40−60 20 10. Võrdlesime omavahel ÜB- ja ÜE-lülituses transistori parameetreid. Võrreldes bipolaartransistori ühisbaas- ja ühisemitterühendust, selgub, et ÜB-ühenduse korral on sisendvool ja väljundvool peaaegu samad, kuid ÜE-ühenduse korral on sisend- ja väljundvoolude vahe oluliselt suurem. Tundmatutel mõjudel ei olnud võimalik rohkem mõõtmisi teha ning saime ÜB-ühenduse korral mõõta väljundvoolu ainult väljundpinge väärtuse 1V juures. Emitter on transistori üks välimistest kihtidest ning see toimib voolu tekitajana transistoris. See on osa, milles tekitatakse ja vastavalt ka emiteeritakse enamuslaengukandjaid.
kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendite analüüsi seisukohalt vaadeldakse aga võimendusprotsessi aseskeemide abil, kus alalispingelist toiteallikat isegi ei näidata, küll kajastuvad seal aga kõik muud elemendid, kaasaarvatud ka parasiitelemendid, mis mõjutavad signaali võimendust. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel. Nii liigitatakse sõltuvalt kasutatavast võimendus- elemendist. Võimenduselemendiks saab olla element, mille väljundvool sõltud lineaarselt sisendpingest või sisendvoolust. Sellisteks elementideks on eelkõige transistorid. Sellest lähtudes on: transistorvõimendid, integraalvõimendid, elektronlampvõimendid, magnetvõimendid jne. Töörezhiimist ja konstruktsioonist sõltuvalt jagatakse võimendeid eel- ja K lõppvõimenditeks. Eelvõimendite väljund on ühendatud järgneva astme sisendiga, lõppvõimendite väljund on aga ühendatud koormustakistusega
emitterjärgijaks. Sisendtakistus on suur üheltpoolt sellepärast, et emitterahelas on nüüd koormustakistus teiseltpoolt, aga sellepärast, et koormustakistusel tekiv pingelang töötab sisendpingele vastu. See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k-ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter-siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. 31. Vaakumdioodi klaaskestas paiknevad kaks elektroodi: katood ja anood. Vaadeldud
Üks transistor juhib ja teine ei juhi ning sisendsignaal võib nende olekut vahetada. Selliste lülitustega modelleeritakse binaarkood (0 ja 1). Dioodide ja transistorite sagedamini kasutatav materjal oli varem germaanium, kaasajal räni. Viimasel ajal leiab enam kasutamist ka galliumarseniid. 12. Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte. pnp- või npn-transi ehitus, vooluallikate ühendamine ja polaarsused, transi sisend- ja väljundvool ühise emitteriga lülituses. Seos emitteri-, baasi- ja kollektorivoolu vahel. Volude suunad ja laengute liikumine transis. Kollektorivoolu tüürimine baasivooluga, emitterivoolu ülekandetegur ja baasivoolu võimendustegur. Bipolaarse transi sisend- ja väljundtunnusjooned. Bipolaarne transistor tähendab seda, et temas on kasutusel kaht liiki laengukandjad (elektronid ja augud). Transistori ehitus:
Neid vahelduv komponente nimetatakse harmoonilisteks ja neid võib olla rohkem kui üks. Siin U1m on esimese harmoonilise amplituud väärtus ja UL alaliskomponent (keskväärtus). Poolperiood alaldi pulsatsioon tegur on suur p=0.57. Poolperiood alaldi puuduseks on väike alaldus tegur ja suur pulsatsiooni tegur. Tingituna suurest pulsatsioonist saab poolperiood alaldit kasutada harva , kuna tarbijad nõuavad väiksemat pulsatsiooni. Poolperiood alaldit kasutatakse toiteseadmetes, kus väljundvool ei ületa 5-10mA. Sest väikseid väljundvoole on lihtsam siduda. Poolperiood alaldi eeliseks on lihtsus. Ühefaasilisi täisperiood alaldeid, kus vool läbi tarbija kulgeb alaldatava pinge mõlemal poolperioodil on kaks: 1. trafo keskväljavõttega lülitus 2. sild lülitus Trafo keskväljavõttega(joonis1) alaldi koosneb kahest poolperiood alaldist, mis töötavad kordamööda erinevatel poolperioodidel ühisele koormusele. Esimesel poolperioodil (t1 kuni t2) on sekundaarmähiste
ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni. Pidev protsess- protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool. Statsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid ei muutu ajas Mittestatsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid muutuvad ajas. Akumulatsioon- Akumulatsioon on veehulga muutumine arvutusperioodil (veebilansi valemis) Kokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus muutub rõhu ja temperatuuri muutumisel oluliselt.
. 9. Millisel klemmilt algab npn-transistori elektronide vool? kollektor 10. Milline on elektronide peamine toime npn-transistori baasis? npn , , - () . (). , - , , , . 11. Millega võrdub bipolaartransistori vooluvõimendustegur? = IC / IB. 12. Kas kollektori toitepinge tõstmine suurendab baasi voolu? Jah 13. Leidke pingevõimendus, kui sisendpinge on 0.2 V ja väljundpinge on 10 V. 50 14. Milline on vooluvõimendustegur, kui sisendvool on 5 A ja väljundvool 10 mA? 2000 15. Kui vooluvõimendustegur on 200 ja kollektori vool on 100 mA, milline on siis baasi vool (A)? =IC/IB IB= IC/ =100mA/200=500 A 16. Kui transistoril on emitteri vool 10 mA ja kollektori vool on 9.95 mA, milline on siis baasi vool (A)? 50 (I=I + I) 17. Kui transistoril on kollektori vool 100 mA ja kollektor-emitteri pinge on 3.5 V, milline on siis võimsuse hajumine (W)? 0,35 18. CE võimendis tekitab baasi voolu muutus 0,1 kuni 0,5 mA muutuse kollektori voolus 15 kuni 60 mA
4.12. Lineaar Küllastus Sulge IB A B IC ICsat=E/R C I =I /h Bsat Csat 21E IC0 JOONIS 4.12. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitiga. Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks. Lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks, sest selles reziimis on väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda kasutatakse võimendites. Küllastusreziimis on aga transistori reziim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris nulliks seda takistust lugeda ei saa, sest küllastus reziimis jääb
IBsat=ICsat/h21E JOONIS 4.12. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitiga. Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks. Lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks, sest selles reziimis on väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda kasutatakse võimendites. Küllastusreziimis on aga transistori reziim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris nulliks seda takistust lugeda ei saa, sest küllastus reziimis jääb kollektori ja emitteri vahele väike
mitteinv. 2. Mahtuvuslik filter alaldis Mahutuvuslik filter on nõrkade voolude jaoks. Tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C->lõpmatus pulsatsioone pole. Tühijooksul Rt=lõpmatus->Ud=Uc=U2m=ruutjuur(2U2) 3. Väljatransistor Väljatransistor on pooljuhtseadis, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhitavust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate liikumisena. Voolu tüürimise iseloomult jagunevad väljatransistorid: 1)Elektriväljaga muudetava voolukanali ristlõike muutmise teel nagu see toimub pn- siirdega väljatransistoris 2)Laengukandjate kontsentratsiooni kanalis nagu see toimub MOP-transistorides. Väljatransistoril on tavaliselt kolm või neli elektroodi. Üht, voolu juhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks
suur sisendtakistus, ning minimaalne triiv. Triivi seisukohal on just sisendaste kõige kriitilisem, sest seal on sisendsignaal väike (Seetõttu peab olema ka triiv võimalikult väike et ta ei väljuks lubatavates vea piiridest). Järgnev vahevõimendi on selleks võimendiks, mis annab kogu op võimendile suure võimendusteguri. Lõppülesandeks on tagada kogu OPvõimendile võimalikult väike väljundtakistus st. võimalikult suur väljundvool. Peale selle sisaldab lõppvõimendi ka tavaliselt ülekoormus kaitse mis ei luba väljundvoolu suurenemist üle lubatava piiri. Vältides sellega väljundi lühise puhul võimendi riknemist. Andes sisendisse 1 positiivse signaali tekib tema kolektorvoolu suurenemine, ning kollektorite vahel võetava
dimensiooniga h11=u1/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h22 on juhtivuse dimensiooniga h22=i2/u2 kui i1=0 või I1=const. 40. Millistest teguritest sõltuvad h-parameetrid? Voolust ja pingest 41. Mis on väljatransistor? Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. n-tüüpi MOSFET Voolu tüürimise iseloomult jagunevad väljatransistorid: 1. Elektriväljaga muudetava voolukanali ristlõike muutmise teel nagu see toimub pn- siirdega väljatransistoris 2. Laengukandjate kontsentratsiooni kanalis nagu see toimub MOP-transistorides 42. Võrrelge omavahel bipolaar- ja väljatransistori.
variante ja seetõttu oleks kasulik igal konļaeetsel juhut konsulteerida asjatundjaga. 38 :ElĖ Įi iii:;ii+ri+, il,.. iiiiĮi:iiii:iiiriliļiilli'*iil+riiiilriliiiiffirffiiliiii:iiiiiiii:i ,g-ffi;äffii: 7 .2 .2 Anduri elektriliste paĪameetrite arvestamine Andurįte skeemi ühendamisel tuĮeb jälgida ka seda, et ei toimuks andurį väĻundi ülekoormamist st. anduri väljundvool peab olema väiksem lubatud maksimaalsest koormusvoolust. Ettevaatlik tuleb olla ka įnduktiivsete koormuste kasutamisel (vt. Elektromagnetite kommuteerįmine). 8 Näiteid elektropneumaatikaskeemidest Ķ*" elektropneumaatikaskeemide puhuĮ on tegemist nii pneĮļmo kui ka elektriskeemiga, koosneb elekfopneumaatikaskeem kahešt eraldi skeemist . mis seotakse orravahel komponentide tiihistusega ū. Sele 50. +24V
3.Lihtne "voolupeegel" 4.Loogikaelementide süsteemid 5.Kahekordse integreerimisega ADM 1. R, C, L, trafo 2. vanim, tee kasvõi katuseplekist südamik ja keri telefonitraat ümber. Kallis, paartuhat keerdu paar sotti. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100&% galvaanil lahtisisdestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.n*ik~ n-trafo ülekandetegur. Kollektorahelast 3. BT ÜB-lülit: lihtne skeem(vasakul R1, R2, paremal Rt, trans, Re). Väljundvool muutumatu kuni UKE>UKEsat ehk >UBE. ItIE=UB-UBE/RE. Parem kui R2->stabilitron (nool üles) ItIE=Ust- Ube/Re, Mõlemas skeemis UBE->-2mV/C. Et seda komp panna vasakule õlale diood(nool alla), siis It=~IE=UB-UBE/Re=IR2+UD-UBE/ReR2/RE*I=>vool It on proportsionaalne voolule I=>”voolupeegel”| VT ÜL, peale transsi Rl, mille tagant baasi ja välja Rl=Upl/I-lihtsaim voolugen VT. 4. Süst nimetus sõltub, mis elem alusel tehakse loogiline tehe: DL,DTL,TTL,TTLS,nMOP,pMOP,KMOP,ESL
pingega vastasfaasiliselt siis vähendab see sisendvoolu, sisendvoolu vähenemine on aga samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kõige lihtsama tagasiside lülituse saame kui jätta ära võimendus astmest emitterkondersaatori. Joonis 2.6.3 Vaadeldav tagasiside on voolu tagasiside sest tagasiside pinge emitertakistusel on võrdeline väljundvooluga (Iem=Ico). See tagasiside on negatiivne tagasiside sest sisend signaali suurenedes, suureneb väljundvool ja sellega koos ka tagasiside pinge. See tagasiside on järjestikune tagasiside sest sisend pinge tagasside ja transistori sisendpinge toimivad järjestikuliselt. Joonis 2.6.4 Tagasidet on võimalik teostada ka teisiti vaadeldava lülituse tagasiside on pinge tagasside kuna tagasiside pinge on võrdeline väljundpingega. Tagassife tugevus aga sõltub takistuste Rts ja R1 suhtes. Tagasiside on negatiivne tagasiside sest ühise
Optron koosneb ühest valgusdioodist, millele rakendatakse sisendsignaal ja ühest fotodioodist, millelt saadakse väljundsignaal [vaata | 12. Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte. muuda] pnp- või npn-transi ehitus, vooluallikate ühendamine ja polaarsused, transi sisend- ja väljundvool ühise emitteriga lülituses. Seos emitteri-, baasi- ja kollektorivoolu vahel. Volude suunad ja laengute liikumine transis. Kollektorivoolu tüürimine baasivooluga, emitterivoolu ülekandetegur ja baasivoolu võimendustegur. Bipolaarse transi sisend- ja väljundtunnusjooned. Bipolaarne transistor tähendab seda, et temas on kasutusel kaht liiki laengukandjad (elektronid ja augud). Transistori ehitus: Bipolaarsete transistoride võimendus tuleneb siirete omavahelisest mõjust, mis
püsib kestvamalt sulge- või küllastuspiirkonnas ja ainult üleminekul ühest piirkonnast teise läbib aktiivpiirkonna. Sulge- ja küllastusreziimidest vastab esimene avatud lülitile ja teine suletud lülitile. Nõrga signaali võimendamisel asub transistori tööpunkt tunnusjoone lineaarses osas, s.o. võimendus- e. aktiivpiirkonnas. Sellele vastvat lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks ehk täpsemalt A-klassi võimendusreziimiks. Selles reziimis on väljundvool ja -pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja - pingest (tunnusjoone vahemik punktist A punktini B), mis võimaldab seda reziimi kasutada võimendites, kus on nõutav sisend- ja väljundsignaali vaheline lineaarne sõltuvus. Tugeva signaali võimendamisel (võimsusvõimendite tööreziimid AB, B ja C) asub transistori tööpunkt vaheldumisi võimendus- ja sulgepiirkonnas. Võimendusreziime A...C käsitletakse lähemalt 7. teema all (teema "Võimsusvõimendi"). 6.2
väheneb harmooniliste hulk. Laieneb ka võimendatav sagedusriba. Suureneb sisendtakistus ja väheneb väljundtakistus. Sisendtakistuse suurenemist on lihtne seletada sellega, et kui tagasiside signaal on võimendi sisendsignaaliga vastasfaasiga, siis põhjustab see sisendvoolu vähenemise. Sisendvoolu vähenemine on aga samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui me vähendame koormustakistust siis suureneb väljundvool see toob omakorda kaasa tagasiside pinge vähenemise ning sisendpinge osa sisendis suureneb suurendades veelgi väljundvoolu. See tähendab et väheneb väljundtakistus. Mittelineaarmoonutuse vähendamiseks haaratakse negatiivse tagasisidega kas lõpp aste või ka lõppaste koos eelastmega, sellega kaasneb võimenduse vähendamine aga kompenseeritakse võimenduse suurendamisega eelastmes sest eelastmetes on signaal väike ja mittelineaarmoonutusi seal praktiliselt ei teki.
saamegi väljundtunnusjoontel koormussirge millele peavad vastama kõik transistori ja koormustakistuse järjestiklülituse reziimid.. Selliselt on konstrueeritud joonisel 6.24 toodud dünaamilised väljundtunnusjooned. Joonis 6.24. Transistoril on võimalik kolm tööreziimi. Kui Ic = 0, on transistor suletud ja see on transistori sulgreziim {cutoff region). Suurendades baasivoolu, tekib nn. lineaar-ehk võimendusreziim {active region), kus sisend- ja väljundvool on peaaegu lineaarses sõltuvuses. Teatud baasivoolu väärtusest alates väljundvool enam ei suurene ja see on transistori küllastusreziim (saturation region). Lülitina toimivana kasutatakse transistori sulge- ja küllastusreziime, millest esimene vastab lüliti väljalülitatud asendile ja teine sisselülitatud asendile. Võimendites kasutatakse aga lineaar- ehk võimendireziimi, kus on just vajalik sisend- ja väljundvoolu võimalikult lineaarne sõltuvus. Teades baasivoolu
Sellel on kaks sisendit ja üks väljund. Sisenditest üks on inverteeriv ja teine mitteinverteeriv. Reaalne operatsioonivõimendi 1) Võimendustegur 105– 1010 ; 2) Sisendtakistus on megaoomidest kuni 100 teraoomini ja väljundtakistus 0,1 oomist kuni 100 oomini; 3) Sagedusvahemik 1Hz…10MHz 4) Võimendus sõltub sagedusest; 55. Operatsioonivõimendite kasutamine. Inverteeriv võimendi Mitteinverteeriv võimendi Pingejärgur. Väike sisendvool, suur väljundvool. Kasutatakse puhvrina. Diferentsvõimendi. Võimendab sisendpingete vahet. Võimendustegur Integreeriv võimendi Diferentseeriv võimendi 56. Võimendite klassid. Võimsusvõimendid saab jagada 2 suurde kategooriasse: lineaarsed, ehk sellised, mis püüavad säilitada signaalimähisjoont, ning mittelineaarsed, mis ei püüa seda teha. Lineaarne ja mittelineaarne tuleneb nende võimendite ülekandekarakteristiku kujust. Toodud kategooriad jagatakse omakorda klassideks: lineaarsed
Ideaalse pingeallika sisetakistus ehk üldisemal juhul väljundnäivtakistus zv (ingl output impedance) on null, mistõttu tema väljundpinge ei sõltu koormusahela 7 poolt tarbitavast voolust. Reaalse pingeallika korral ei ole selle väljundnäivtakistus null, kuid on palju väiksem koormusahela sisendnäivtakistusest zv < zs . Ideaalse vooluallika väljundnäivtakistus on lõpmata suur ning väljundvool konstantne. Reaalsel vooluallikal on väljundnäivtakistus küll tunduvalt suurem koormusahela sisendnäivtakistusest zv > zs , kuid ei ole lõpmata suur. < > 9. Takistusliku primaarmuunduri neljajuhtmeline ühendusskeem 10. Mõõtesilla ühendusskeemid Mõõtmiste käigus esineb küllaltki tihti olukordi, kus näiteks tensoanduritest moodustatud Wheatstone'i mõõtesild paikneb mõõteseadmest (voltmeetrist) eemal
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 7 (43) Pikkov lk 44 Pikkov lk 45 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 8 (43) 4.2.2.3 Fototransistor Fototransistor on bipolaar- või väljatransistori struktuuriga fotoelektriline seadis, mille väljundvool on tüüritav valgusvooga. Bipolaartransistori poolläbipaistva baasikihi kaudu siirde piirkonda langev valgus suurendab kollektorsiirde vastuvoolu. Suurenenud kollektorsiirde vool toimib baasivooluna, mistõttu resulteeriv kollektorivool suureneb vooluülekandeteguri kordselt. Sellest tulenevalt on fototransistor b » 50...200 korda fotodioodist tundlikum (0,1...0,5 A/lm). Et sama arv korda väheneb fototransistori toimekiirus, siis jääb bipolaartransistori
Firma ABB alalisvooluajamid DCS 400 135 4.6. Pinge- või vooluvaheldiga ajam Vaheldi muundab alalispinge vahelduvpingeks või alalisvoolu vahelduvvooluks. Vastavalt sellele eristatakse pinge- ja vooluvaheldeid. Pingevaheldi toiteallikaks on väikese sisetakistusega pingeallikas, mille tunnuseks on tavaliselt allikaga rööbiti lülitatud suure mahtuvusega kondensaator (hoiab pinge konstantsena). Pingevaheldi väljundvool kujuneb vastavalt pinge ja koormustakistuse väärtusele. Vooluvaheldi toiteallikaks on konstantse vooluga alalisvooluallikas, mille tunnuseks on jadamisi lülitatud suur induktiivsus (hoiab voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi väljundpinge on määratud väljundvoolu poolt põhjustatud pingelanguga koormusel. Vaheldit toidetakse alalisvooluallikast, milleks võib olla nii akumulaator kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetav alaldi
PS3003L (sele 6.2.1), mille väljundvoolu saab muuta. Väljundvoolul saab nuppudega reguleerida nii voolu pinget kui voolutugevust. Toiteploki muudetav pingevahemik on (0…30) V ning voolutugevuse vahemik (0…3) A. Nii pinge kui voolu tugevus on vaadeldav LCD ekraanidel toiteploki esipaneelil. 30 5.2.1. Toiteploki tehnilised näitajad Sisendpinge: 220 V/(50 ± 2) Hz Maksimaalne väljundpinge: 30 V (alalisvool) Maksimaalne väljundvool: 3 A Väikseim pinge jaotis: 0,1 V Väikseim voolutugevuse jaotis: 0,01 A Töötemperatuur: 0…40 ºC Sele 5.3. Toiteplokk. 5.3. Rakised Optiliste sensorite kinnitamiseks veearvesti kuluratta kohale tuleb kasutada rakiseid. Kuigi katse käigus kasutatavad rakised olid improviseeritud saadaolevatest kruustangidest, varrastest ning mutritest-poltidest, tuleb hiljem hankida või valmistada andurite tööasendisse seadmise lihtsustamiseks töötavad rakised.
tervikliku voolukontuuri. Türistoride juhtimisel tüürnurga muutmisega vahemikus 0... on võimalik muuta mootori pöörlemissuunda, kuid koormusvool ja pöördemoment jäävad ühesuunaliseks, nagu näitab joonis 1.3, d. Seega võib alaldi töötada pinge-voolutasandi kahes kvadrandis, kusjuures esimeses kvadrandis on tegemist alalditalitlusega ning neljandas vahelditalitlusega. Seetõttu on antud alaldi kahekvadrandiline muundur (joonis 1.3, e). Kuna muunduri väljundvool ei saa muutuda negatiivseks, on ajami juhtsignaalide ja pidurdusviiside kasutamine piiratud. Vahelditalitluse korral kasutatakse tüürnurga mõiste asemel sageli eelnemisnurga mõistet, mis täiendab väärtust 180o-ni. Seda nurka tähistatakse tavaliselt tähega (joonis 1.3, d). Sel juhul: + = cos = - cos Nelja dioodi või türistoriga täisperioodalaldit, mis on toodud joonisel 1.2, d, nimetatakse
VD on vastupingestatud ja kinni). B) Situatsioon vahetult peale transistori väljalülitamist.(UL vahetas polaarsust ja avas dioodi VD. Koormuse reaktiivvool sulgub kontuuris L R VD, moodustades voolu IVD). C) Trasistori pinge UKE vastuvoolu dioodi puudumisel. 84 5.6. Stabiilse voolu generaatorid Bipolaartransistori alusel, ühisbaasiga lülituse (ÜB) kasutamine. Väljundvool jääb konstantseks, kuni UKE > UKESAT U B - U BE It I E = RE Parem nii: pinget UB saame stabilitronilt. U st - U BE It I E = RE Lihtne "voolu peegel" Skeemides UBE - 2mV/grad ! Oleks hea kompenseerida. Oletame: UBE = UD
Juhtmähisesse antakse sisendpinge, sellest tekkiv magnetvoog Øj ja sellest harjadel 1 ; 1` indutseeritakse E1 . Sellest E1 st ankrukeerdudest mis on ühendatud harja 1 ; 1` tekib suur vool I1 millest tekib suur põhimagnetvoog ØP . Mis seisab ruumalas liikumatult, pidevalt. ØP lõikab keerdu mis on esimese keeruga risti ja see keerd on ühendatud harjadega 2 ; 2 ` . Selles keerus indutseeritakse suur pinge ja sellest pingest tekib koormusvool IK , see on võimendi väljundvool. IK läbib ankrukeerdu ja kutsuub esile ankrumagnetvoo ØA mis on vastu Øj . Sellega Øj ei tööta siis on 100 % tagasiside. Selle vältimiseks staatorile on keritud kompensatsioonmähis (W kom). Jadamisi ühendatud ankrukeeruga, IK läbides Wkom kutsub esile Økom mis on ØA vastassuunas ja kompenseerib selle (ØA). Täpseks kompenseerimiseks on lülitatud rööbiti Rkom ja selle liuguriga saab teostada täpset kompenseerimist. Selle võimendi võimendustegur võib olla mitu tuhat ja kui
..1V, siis ei ületa modulatsioonimoonutus 2...1%. Seega võib öelda, et küllalt suure US korral toimub det.-mine väga väikeste või peaaegu modulatsiooni-moonutusteta. MM vähendamise seisukohalt on väga oluline, et detektorile eelneva võnkeringi resonantstak. ja ka VS-astme väljundtak. oleksid võimalikult suured. Kõrgsagedussignaalist moduleeriva pinge saamiseks tuleb dioodiga jadamisi üh. koormustakisti R1. Sel juhul tekiks väljundvool üksnes det.-tava KS-võnkumise pos. poolp. ajal. Et UV muutuks ligilähedaselt samamoodi nagu moduleeriv pinge, ühendatakse koormustakistiga paralleelselt konde C2. Kui valida R1 ja C2 nii, et ajakonstant R1C2 on vähemalt 3x suurem kandevsageduse perioodist, siis neg. poolp. Ajal ei jõua pinge kondel UC2 ja seega ka koormustakistil R kuigivõrd langeda ja UV järgib küllalt täoselt moduleeriva võnkumise kõverat U.
millest tekib suur põhimagnetvoog ØP . Mis seisab ruumalas liikumatult, pidevalt. ØP lõikab keerdu mis on esimese keeruga risti ja see keerd on ühendatud harjadega 2 ; 2 ` . Selles keerus indutseeritakse suur pinge ja sellest pingest tekib koormusvool IK , see on võimendi väljundvool. IK läbib ankrukeerdu ja kutsuub esile ankrumagnetvoo ØA mis on vastu Øj . Sellega Øj ei tööta siis on 100 % tagasiside. Selle vältimiseks staatorile on keritud kompensatsioonmähis (Wkom). Jadamisi ühendatud ankrukeeruga, IK läbides Wkom kutsub esile Økom mis on ØA vastassuunas ja kompenseerib selle (ØA). Täpseks kompenseerimiseks on
annaabi.ee 
