VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle
paljutahulised kiviplokid (näiteks kuulus kaheteisttahuline kivi), mis ei lasknud tavalistel ehituskividel paigast nihkuda. Siit selgub, et vastupidiselt algsele arvamusele, osutus inkade ehitustehnika antud oludes üheks parimaks. Seda kinnitavad ka kroonikute väited, kes mainivad, et esimene maavärin, mis tabas Peruud peale hispaanlaste tulekut, hävitas kõik kristlikud kirikud, kuid täiesti terveks olid jäänud inkade ehitused. Hiljem rajatigi paljud kirikud inkade ehitiste vundamentidele ning nad on säilinud suurepäraselt tänapäevani. Arhitektuurivallas väärivad mainimist inkade sillad, kanalid, akveduktid jms. Muidugi arhitektuuri imeks peeti hispaanlaste poolt ka Cuzco linna, mis ületas tolleaegse Madridi mõõtmed peaaegu kümnekordselt. Cuzco oli ehitatud ühtse plaani järgi, tema peatänavad olid laiad ja hästi sillutatud ning eriti võimsa ehituskompleksi moodustasid seal Inti, Mama Quilla ja teiste jumaluste templid ning elava ja surnud Sapa Inca'de paleed. [1
Ükskõik, kas Pariisi, New Yorgi või Moskva all, igal pool nõuab esimest korda metroosse sattumine mõnigast kohanemist, et mitte veidratesse olukordadesse sattuda. 1900. aastal ehitati Pariisi kõigi linnaelanike kergenduseks maaalune raudtee. See oli kasulikum, kui lammutada jälle vanu kvartaleid -- nagu möödunud sajandil laiade bulvarite rajamiseks tehti -- ja ehitada midagi trammisarnast sajandivanuste hoonete vundamentidele. "Õhku on vaja ehitada, õhk ei maksa ju midagi!" hüüatas Ludvig Sander "Pisuhännas" pilvelõhkujaid ülistades. Samamoodi võib öelda, et maa all on ruumi küll, vaja ainult käigud kaevata. Nii Pariislased ka tegid ja võivad nüüd, 95 aastat hiljem, väikese vaevaga ühest linna otsast teise kihutada. Selle asemel, et tundide viisi maa peal liiklusummikutes mööda saata. Jumalaema kirik Ehitamine algas 1163 aastal Ludvig VII valitsemisel. Aga jagub arvamus
aastal kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega10 Torni põhjaküljele püstitati 1342. aastal mainitud Püha Barbaruse kabel, mille kuju pole teada ja selle kõrvale peaportaali ette arvatavasti roidvõlvidega kaetud 2-võlviline Püha Jüri kabel. Otsas külgneb sellega sama sajandi lõpus ehitatud nn. Väike Kabel, mis ühendati põhjalööviga kahe kõrge kaare abil.11 Koos pikihoonega kerkis koori põhjaküljele juba varem rajatud vundamentidele nüüd väike kaheruumiline käärkamber, mis oli kooriga ühepikkune ja laiuselt võrdne põhjalööviga. Selle käärkambri arhitektuurist, niisama kui laekonstruktsioonist kindlaid andmeid ei ole. Põhjalöövist oli käärkamber tunduvalt madalam ja oletavasti kaetud lihtsa pultkatusega.12 Niguliste algpikihoone põhja- ja lõunaküljel, niisama kui läänetornilgi esialgu ühtegi põhikehandist eenduvat juurdeehitist ei olnud. Kõik kabelid, nii praeguseni säilinud kui ka
· Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente. · Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b- st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi. Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga. Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Valdavalt kasutatakse kahte vatatüüpi: · Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile · Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel.
30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning soojaisolatsiooni omadusi kajastatakse tarindites ja konstruktsioonides mõistega tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid). Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne katlaruumi või garaazi, ei pea olema eraldi omaette tuletõkkesektsioon. Sama kehtib ka sauna kohta. Siiski on hea teada, et näiteks kaksik- ja ridaelamus tuleb korterite vahele ehitada ka keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali. 5 Olulised tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a
Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur. Näos silmade ümber must mask. Ainult talle omane. Teistel kärplastel pole. Mäger on kolinud linna elama ning laastab surnuaedu ja tekitab kahju vundamentidele. Karulased, koerlased, kaslased Karulased. Maailmas on 6 liiki karusid. Karu arvukus Eestis: 1990date alguses karu arvukus kusagil 1000. Enne I Maailmasõja karu arvukus hästi väike (8-15 isendit). Soomes kusagil 1000 karu, Leedus 1 karu. Eestis kusagil 600-700 karu. Rootsis 2000 karu. Norras 8 karu. Rumeenias 10 000 karu. Karu sööb väga palju sipelgaid. Karu sööb ka põdravasikaid. Karu jooksuaeg on mai lõpus/juunis. Karu kodupiirkond 60 ruutkilomeetrit
keermepuurid, keermelõikurid, keermelõikepead ja keermefreesid. Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Rööpjoonte märkimine Rööpjoonte märkimiseks tuleb mõõtejoonlaud asetada tooriku märgitavale
Õieti uurimusi ehituskohas ei tehtudki, vaid piirduti naabruses tehtud uurimustega. Savilääts avastati alles tugevasti deformeerunud hoone tugevdamist kavandades, kui oli vaja selgitada deformatsiooni põhjused. Hoone keskosa vajumine põhjustas välisseina pragunemise (joonis 3.7). Joonisel on näidatud hoone tugevdamiseks kasutatud läbi nõrga savi koormust kandvad vaiad. (teine näide lk 11 loeng 3 tallinna mnt 2) 2. Ebaühtlane koormus ehitise erinevatele vundamentidele või ehitise üksikute osade erinev korruste arv. Näiteina on Pärnu Esplanaadi 10 (joonis 3.9) ja Pärnu hotell (joonis 3.10). 3. Vundamentide vastastikusest mõjust tekkiv pingete ebaühtlus pinnases, pinge suurenemine keskmiste vundamentide all vundamentide grupi sees 31 4. Vundamentide mitteüheaegne koormamine ehituse ulatuses ja juurdeehitiste rajamisel
...........4 1.2.6Trepid.....................................................................................................................................4 1.2.7Kasuskoormus........................................................................................................................4 1.2.8Lumekoormus.........................................................................................................................4 1.3Normatiivsed ja arvutuslikud koormused vundamentidele............................................................5 1.3.1Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1)..........................................................................................5 1.3.2Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2)..........................................................................................5 1.3.3Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3)..........................................................................................6 1.3
lühisvooludest tingitud mehaanilised ülekoormused mõjuvad ainult ühele või kahele alajaamaga külgnevale mastile. − Kontrollida tuleks kahefaasilise lühisvoolu I2f kui kõige ohtlikuma toimet. Lühise aeg tuleks määrata vastavalt kasutatud releekaitse tüübile, arvestades võimsuslüliti võimalikku tõrget. Laviinid, lumeveered. Mägipiirkondades, kus õhuliinid võivad olla avatud la- viinidele või lumeveeretele, tuleb arvestada mastidele, vundamentidele ja juhtmetele toimivate võimalike täiendavate koormustega. Eestis ei arvestata. Jõelammidel ja järvedes paiknevate mastide puhul tuleb arvestada jäämineku ja veesõidukite avariidega seotud koormusi vastavalt. Maavärinad. Seismiliselt aktiivsetes piirkondades tuleb arvestada liinidele mõ- juvaid maavärinatest ja maa-alustest tõugetest tingitud jõude. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 19
. 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11. MONOLIITSED VUNDAMENDID. ........................................................................................ 17 12. POSTVUNDAMENDID. ....................................................................................
ja pinnase tugevuse vähenemist; - pinnasevee taset ja probleeme, mis seotud kaevetöödega allpool pinnasevee taset; - läheduses rajatavate ehitiste jaoks tehtavaid kaevetöid; - vooluvee uhtetoimet; - vundamendi tüüpi; - koormuste suurust. 2. Vundamenditalla laiuse määramisel peab kandevõime ja vajumise kõrval arvestama ka tehnoloogilisi tegureid: kaevetööde ökonoomsust, vajalike töötsoonide olemasolu, mõõtmete unifitseerimist, vundamentidele toetuvate konstruktsioonide mõõtmeid. 4. M A D A L V U N D A M E N T I D E P R O J E K T E E RI M I N E 4. 1. EHITISE JA ALUSPINNASE KOOSTÖÖ. 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. Pinnase omakaalust põhjustatud survet pinnasemassivi sees nimetatakse looduslikuks pingeks ehk pinnase omakaalupingeks (´g). See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub
- vundamentide omavahelist kaasmõju; - ehitise ümbruse täite kaalu; - keldrist ja ehituse ümbrusest eemaldatava pinnase kaalu; - vee üleslükke jõudu; - pinnase, vundamendi ja ehitise koostööd Käesoleval ajal tehakse vajumi arvutused vastavate arvutusprogrammide abil, mis võimaldavad eelpooltoodud tegureid hõlpsalt arvestada. Vajalikud lähteandmed vajumite arvutuseks: 1. Vundamentide keskmete koordinaadid 2. Vundamentide mõõtmed 3. Koormused vundamentidele 4. Talla ja maapinna kõrgusmärgid 5. Uuringupunktide koordinaadid 6. Pinnasekihtide kõrgusmärgid uuringupunktides 7. Pinnasekihtide omadused: deformatsioonimoodulid E, kompressiooniindeksid cc/1+e, ületihenemisastmed OCR, efektiivmahukaalud γ′. 4.7.1 Vajumite ajaline kulgemine Savipinnase aeglasest tihenemisest tingitud ajas kulgeva vajumi prognoosimiseks kasutatakse teatavasti konsolidatsiooniteooriat. Pinnasemehaanika kursuses vaadeldud
operatsioon konveieri lossimine lossimisseadmetega , 4. operatsioon konveierilindi tühjalt tagasijooks. Kui konveier töötab, toimuvad nimetatud operatsioonid kõik ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumi punktides. 50-Esitage ehitusmasinate liigitus liikuvuse ja liikumisviisi järgi. Liikuvus ja liikumise viis:Liikuvuse alusel jaotatakse masinad kolme alaliiki:a) statsionaarsed,b) teisaldatavad, c) liikuvad. Statsionaarsed masinad on need, mis paigaldatakse kohtkindlalt vundamentidele ja jäävad sinna kogu oma teenistusaja lõpuni. Teisaldatavad masinad kas ei oma üldse mingisugust käiguosa või omavad väga algelise käiguosa, näit jalased, ning mida on kerge ühest kohast teise ümber paigutada kas inimjõul või teiste liikuvate masinate abil. Liikuvad masinad omavad arenenud käiguosa ja jaotatakse liikumise viisi alusel omakorda kolme alaliiki: a) haagised, b) poolhaagised, c) iseliikuvad. Haagismasinad (haagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse,
kululiigituse madalamatel tasanditel kulugruppideks ja -liikideks. Veergudes 3 ja 4 näidatakse kuluelementide töömahukused inimtundides ja selle vastav protsentuaalne jaotus. Veergudes 5 kuni 7 esitatakse maksumuse jaotus kuluartiklite järgi, veerus 8 need artiklid summeeritakse ning veerus 9 tuuakse nende protsentuaalne jaotus. Veerus 10 näidatakse konstruktiivelemendi (KE) puhul kasutatav ja seda iseloomustav mõõtühik (näiteks vundamentidele m3, välisfassaadidele m2, jne). Järgmistes veergudes 11 ja 12 esitatakse vastav KE maht ning maksumus selle KE mõõtühikule. Veergudes 13 ja 14 esitatakse hoonete puhul maksumusnäitajad hoone netopinna ja ruumalaühikule (vastav pindala ja ruumala tuuakse vormi päises), rajatiste puhul võib nendes veergudes kasutada ka muid, antud rajatist kõige enam iseloomustavaid mõõtühikuid. 97. Projekti eelarve vorm ja tähtsamad arvutused
Koredat liiva tugevdab kõige paremini vesi. Nõrku pinnaseid kohevat liiva ja pehmet savi saab tugevdada 10...20 cm killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Koostas: Meeli Kams 6 Hoone osad EPMÜ 2. VUNDAMENDID Vundamentide ülesanne on hoone koormuse kandmine aluspinnale. Vundamentidele mõjuvad: - hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormised - horisontaalne mullasurve - pinnasevesi - perioodiline külmumine ja sulamine (soklile) - sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt kondensniiskus) - pinnasevete keemiline agressiivsus - vibratsioon Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, kestvad kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, odavad ja nägusad. Vundamentide vajumine olgu ühtlane (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10 ..
veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. MASINA STRUKTUURIOSAD KUJU- JA VORMI- LIITED AJAMID ELEMENDID DETAILID ÜLEKANDED 3 Ülekannete all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda
vahetuse käigus või kui palgid on veel heas seisus, siis aitab oluliselt ka korraliku veelaua paigaldamine vundamendi serva kohale (või sobiva kaldpinna valamine betoonist, vältides olukorda Joonis 2.11 paremal). Lisaks hüdroisolatsiooni puudumisele on sageli vundamendi veelaud mädanenud või puudu, Joonis 2.4 ülal vasakul). Kui puidust veelaud on korralikult paigaldatud, siis vihmavesi vundamendini ei jõua ja vundamendi niiskus saab kergelt välja kuivada. Mõnedele vundamentidele oli kogu ulatuses koorik peale valatud, kuid see kippus pragunema ja maha kukkuma (vt. Joonis 2.4 ülal vasakul). Joonis 2.4 Nurgast lagunenud valatud sokkel (vasakul üleval), korraliku hüdroisolatsiooniga kaetud ja täidetud vuukidega paekivivundament (paremal üleval); liiga kitsa või puuduva veelauaga pragunenud vundament (vasakul all); alumine palk on kaetud betooniga, mis hoiab niiskuse palgis kõrgel(all paremal). 2.2
annaabi.ee 
