metsades hõre aga samas lubjalembene ja liigirikas. Metsaalune on kaetud samblavaibaga. Sürjametsi on samuti enim Vormsi lääneosas, Suuremõisa, Huitbergi ja Kärisläti ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak
Linnad on heterotroofsed ökosüsteemid, mis saavad energiat, toitu, vett ja kõike muud vajalikku suurtelt aladelt, mis asuvad väljaspool tema piire. Heterotroofseid ökosüsteeme leidub ka looduses, näit. korallriff. Nii linnale kui ka korallrifile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) sõltuvus ümbritsevatest ökosüsteemidest; 2) aineringe akumulatiivsus: linnas kultuurkihi tekkimine, prahtlad, rajatised; korallrifi kasvamine. Linn erineb korallrifist mitmete oluliste näitajate poolest: 1) tunduvalt intensiivsem metabolism (ainevahetus organismides) pinnaühiku kohta, mis nõuab suurt väljast tulevat kontsentreeritud energia voogu (kütused); 2) linnal on tunduvalt suuremad nõudmised väljast saabuvate ainete (materjalide) vastu korallriff vajab ainult toitaineid, linn aga kõike mõeldavat; 3) linnale on iseloomulik suurem ja mürgisem jäätmete hulk, kusjuures suurem osa jäätmetest
annaabi.ee 
