Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võõrliikide sissetoomine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kährik, võõrliikaruputk, naarits, mink, armid, populatsioone, loodusesse, istutamineibuvitsärp, claudia, paas, bioinvasioonitsed, võõrliikidest, rändrott, rändkarp, mürgised, ahven, sõnnik, sitasitikadadus, looduskaitseseadus, võõrliigid, elusate, laskmine, metsaseaduse, võõrpuuliikide, suurusest, tehistingimustesasvatamineJäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest natuke suurem lind. Ta on kuni 20 cm pikk ja kaalub kuni 45 kg. Tiivad on lühikesed ning laiad ja nokk on pikk ning sirge. Eestis on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on levinud Euraasia mandril. Eestisse tuleb aprilli algul ja lahkub veekogude jäätumisega. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb). Jäälinde on kokku 84 eri liiki. Jäälind elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses. Pesa teeb jäälind kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad nokaga. Uuristatud käigu pikkuseks on kuni 1 meeter. Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti
LÄÄNEMERE ELUKOOSLUS KOOSTAJA: KIRKE KAISA KAUNIS KLASS: 5.C ÕPPEAASTA: 2017 SISUKORD • Nolgus • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat häält. • 25-30 cm pikk. • kaalub kuni 400 g. LEVIK, ELUPAIK • On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses. • Asusta
Turba Gümnaasium HALLHÜLJES Peeter Riiv Referaat Lehetu 2013 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi
Eluviis. Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades. Metsade lageraie vähendab talle sobivaid pesitsus- ja elukohti ning vähendab arvukust. Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri kauguselt. Vaenlased. lo
parasiitidele, mis annab neile ellujäämiseelise ning senine kohalik liik hääbub. [11] Mõned Eestis elavad võõrliigid Kõige ohtlikumad võõrad taimeliigid on invasiivsed puud, sest nad võivad seniseid kooslusi ja edaspidi koguni terve ökosüsteemi ulatuslikult ümber kujundada, muutes elutingimused paljudele eri elustikurühmadest kohalikele liikidele ebasoodsaks. [12] Kõige tuntum selline invasiivne rohttaim on sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi), mis toodi inimese poolt 5 1950-60-tel aastatel Kaukaasiast Eestisse loomasöödaks, mee- ja dekoratiivtaimeks. Kahjuks on tegu taimega, mis on ohtlik loodusele ja seejuures ka inimesele ning koduloomadele (peamiselt siiski lemmikloomadele). Karuputke taimemahl põhjustab inimesele ja koduloomadele põletushaavu. Need haavad paranevad aeglaselt ja halvasti, mõnigi kord
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused...................................................................................
Tartu Forseliuse Gümnaasium Uurimustöö Metssiga Koostaja: Hendrik Hiiop Juhendaja: Ester Oja Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Tutvustus 3. Toitumine ja eluviis 4. Vaenlased 5. Kokkuvõte 6. Lisa 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tutvustus Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades. Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest. Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest. Messiga võib teha vä
● konkureerivad teiste organismidega täites samu nišši; ● võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele; ● on patogeenide ja parasiitide kandjateks; ● hübridiseeruvad lähedaste liikidega; ● nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust. Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel. Eestis on näiteks järgmised võõrliigid: 1) Kodutuvi- esimene Eestis püsima jäänud võõlinnuliik; levik on seotud inimasustusega; 2) Vaaraosipelgas- ürgkodumaa India või Sunda saared; inimene levitab tahtmatult toiduainete kaudu
Maod Harilik nastik (Natrix natrix) Emased nastikud on kuni 1,5 meetrit pikad, isased poole lühemad. Neid tunneb ära kahe suure kollase poolkuukujuliste laikude järgi, mis nende pea tagaosa külgedel asetsevad. Nastikud toituvad konnadest, kaladest, hiirtest, putukatest, sisalikest ning linnupoegadest. Neid võib kohata veekogude äärealadel, ehk järvede, jõgede, ojade, tiikide ja soode, rabade juures, ehk seal, kus leidub nende peamist toitu konni. Nad roomavad kiiresti, ujuvad ja sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskait
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranzikas kuldsed horisontaalse pupilliga. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus
JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks. Arvukus, kaitse ja vaenlased Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde Jäälinnud on looduskaitse 2. kategooriasse Jäälinde
ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Miks on looduskaitsealune? Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. Tema leviala on kahanenud sissetoodud mingi tõttu. Emaslooma paaritumine mingiga, sellises juhul ei tule järglasi. Lühikese eluea pärast ei saa nad järglasi. Liigi kadumises on süüdi eelkõige inimene, kes asustas Euroopa loodusesse Ameerika mandrilt pärit Ameerika naaritsa ehk mingi. Video: http://www.youtube.com/watch?v=d8sB-jZBx00 Mida teha, et Euroopa naarits välja ei sureks? Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal Euroopa naaritsa asurkond.Selleks tuli esmalt kinni püüda looduses elutsevad mingid, keda sel hetkel oli Hiiumaal ca 60 isendit.Selgituseks nii palju, et minki ei ole Hiiumaale kunagi tahtlikult asustatud ja asurkond oli
Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma hüljestest üldiselt, ja kõigist Eestis elavatest hülglastest eraldi. Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus... Hüljes Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond. Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal. Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul). Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 903500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel sulguvad kõrva-
MADUKOTKAS · Välimus Pea on madukotkal tavalistest kotkastest suurem võrreldes kehasuurusega, lisaks pea suurusele sarnaneb ka silmade poolest kakkudele, nimelt silmad on madukotkal kollakas-oranzid. Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane toituvajadus on 1-2 madu, pesapoeg vajab päevas 120-150 grammi toitu. [ 2; 2009, 11, 17. ] [ 3; 2009, 11, 17. ] · Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesits
Mägrad elutsevad terves Euraasias, aga Eestis ainult lõuna poolsetel aladel. Rahvapärased nimed on melesk, määr ja kähr. Mäger on kasvult keskmise koera suurune. Ta keha tagumine osa on veidi laiem kui esiosa, keha pikkus 60-90cm ja kaalub 15-30 kg. Ta jalad ja kõht on mustad, selg aga heledam. Pea on aga valge ja silmi läbivad mustad jutid. Mägra nägemine on nõrk aga haistmine ja kuulmine väga head. Nagu eespool juttu oli elab mäkrasid kogu Euraasias. Eestis ei ela neid ainult väikesaartel ja Hiiumaal. Eestis on neid umbes 3-4 tuhat. Nad otsivad elukohaks metsi, kuhu saaks urgusid kaevata, selleks sobivad kõiki liiki metsad, kus põhjavesi on piisavalt sügaval. Uru jaoks kaevavad mägrad kuni kümne meetri pikkuseid käikude süsteeme ja nendel on mitukümmend ava ehk ust. Tihti elab ühes ,, majas" mitu põlvkonda koos. See tähendab emad, lapsed ja vanaemad koos. Iga põlvkond rajab juurde uusi käike. Nii võib juhtuda, et mõni urg on mitme korruseline ehitis ja o
Tugevate lihastega Üldpikkus 43 cm Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALPER.ht m http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.ph p?page=liigitutvustused_liik&id=39
Tõrva Gümnaasium 6b klass STELLA SISAS ILVES Referaat Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Milline ja kes on ilves? ..................................................................................4 3. Elupaik ...................................................................................................... .......4 4. Pereelu ...................................................................................................... ......4 5. Eluiga ...................................................................................................... .........4 6. Toidulaud .......................................................................................................5 7. Vaenlase ...................................................................
TUTT-TIHANE Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................2 Tutt-tihane.........................................................................3 Pilte Tutt-tihasest..............................................................4 Kasutatud materjalid........................................................5 2 TUTT-TIHANE Tutt-tihasel on musta-valgekirju suletutt pealael. See eristab teda teistest ning annab samas ka talle nime. Tutt-tihane paikneb okasmetsades. Lehtmetsi, linnaparke ja asulaid ta ei armasta. Läänesaarte männikutesse pole tal veel üldse asja olnud. Külma tulekul kogunevad tihased segasalkadesse. Lisaks võivad salka eksida ka siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ja teised laululinnud. Tutt-tihased pesitsevad aprillis. Pesa vooderdata
Hallhaigur Georgi Kevorkyan 5.B Peetri Kool 2017 Välimus • Linnu üldpikkus: 90–98 cm • Tiibade siruulatus: 175–195 cm • Linnud kaaluvad: 1–2 kg • Hallikasvalge sulestik • Tugev roosakollane nokk • Lendavad aeglaselt ja hoiavad pikka kaela • Tüüpiline eluiga on 5 aastat Elupaik • Hallhaigrid asuvad Lõuna-, Kesk- ja Ida-Eesti metsades veekogude läheduses.. • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja Aafrikas • Pesitsevad kolooniates. Pesitsemine • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja koosneb kuivanud okstest. • Emane hallhaigur muneb märtsis- aprillis pessa 3-5 muna. • Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madus
Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. Kobras saab suguküpseks teise
Hallhüljes Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A klass SISUKORD 3. Sissejuhatus 4. Kirjeldus 5. Levik, elupaik 6. Toitumine 7. Sigimine 8. Areng 9. Ohustus ja kaitse 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud materjalid 2 ´ SISSEJUHATUS Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. 3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks. Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna
Miina Härma Gümnaasium LUMEKAKK Referaat Koostaja: Lota Pung Klass: 7b Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta e
Kalamaja Põhikool Uurimustöö Hiireviu Õpilane: Carmen Suurkivi Õpetaja: Silvia Luts 2015 Sisukord 1. Aastalind 2015................................................................................................ 2 2. Välimus............................................................................................................ 2 3. Pesitsemine..................................................................................................... 3 4. Toitumine......................................................................................................... 3 5. Levik ja arvukus............................................................................................... 3 6. Looduskaitse................................................................................................... 4 7. Huvitavat..................................................................................................
Varstu kool Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende k
PRUUNKARU Loodus õpetus 2016 KARU EHK PRUUNKARU ON KARULASTE SUGUKONDA KUULUV LOOMALIIK. PRUUNKARU ON SUURIM EESTIS ELAV KISKJALINE JA SUURIM EUROOPA MANDRIOSAS ELAV KISKJALINE. TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVKATTE VÄRVUSE JA MITME MUU MORFOLOOGILISE TUNNUSE POOLEST. KAITSE EESTIS: PRUUNKARU EI OLE EESTIS KAITSE ALL OLEV LIIK. ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA. SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TEDA VEAVA
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Välimus ...................................................................................................................................... 4 Toitumine ................................................................................................................................... 6 Paaritumine................................................................................................................................. 6 Elupaik ....................................................................................................................................... 7 Arvukus ...................................................................................................................................... 8 Viited: ...........................................................................................................
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................4 Areng..........................................................................................................................4 Paaritumine.................................................................................................
PÕRNIKLASED (Scarabaeidae) Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Vastsed ja valmikud................................................................................... 4 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine.................................................................4 3. Põrniklaste alamsugukond............................................................................... 5 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata).........................................................................7 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)..........................................................7 6. Ohud ja vaenlased...........................................................................................
(Ojaveer jt 2011:10) 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suuremaks.
Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur · sademed · veereziim Kohastumused · Mänd on kohastunud niiskusega, võivad olla madalamad. · Liigniiskes keskkonnas hakkab tekkima turbasammal, kuna taimed ei lagune täielikult. · Ka rohurinne (nt: jõhvikad, pohlad) vajab niisket keskkonda.
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. Seisund: Väheohustat
annaabi.ee 
