Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vooluallikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vooluallikas, siseenergia, päikesepatarei, mehaaniline, valgusenergia, poolusteleLüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Voolutugevus sõltub vooluallika ning juhtide omadustest. Galvani ja Volta (lõi 1799. a. esimese keemilise vooluallika) avastus, et elektrilaeng võib tekkida kahe eri metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Et tekitada juhis kestvat elektrivoolu, tuleb ühendada juht suletud vooluringi, milles on vooluallikas. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallika sees eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laetud osakesed ning koondatakse vooluallika poolustele. Poolusi on kaks, positiivne `+' ja negatiivne `-`, mille vahel on elektriväli. Kui ühendada poolused juhiga, levib elektriväli ka selles. Ka vooluallikka sisse tekib elektriväli, mis takistab laetud osakeste koondumist poolustele
Referaat Aku laadimine Juhendaja Koostaja Grupp Kool 2010-2011 Õ.A. Juttu tuleb järgnevas referaadis aku laadimisest. Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja
Kuidas ühendadakse mõõteriist seadmega milles mõõdetakse voolutugevust? (joonis)! Ampermeetriga. Ühendatakse ampermeetri üks klemmidest juhtme abil vooluallika ühe klemmiga, ampermeetri teine klemm aga lambipesa ühe klemmiga. 13. Millist elektrivoolu nim. alalisvooluks? Millist vahelduvvooluks? Alalisvool-vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool-vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. 14. Mis ülesanne on vooluringis vooluallikal? Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. 15. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 16. Milline energia muundub elektrienergiaks – keemilises vooluallikas: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, -termoelemendis: soojusallika siseenergia, -generaatoris: mehaaniline energia, -päikesepatareis: valgusenergia. 17
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust, Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Energia keha võime teha tööd. Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O. Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega.
Lüliti võimaldab vajadusel sulgeda või avada vooluringi. Vooluallikas muundab erinevat liiki energia elektrienergiaks. 1) keemiline energia * seadmes toimuvad keemilised reaktsioonid. * selle tulemusena vabanevad erinevate laengutega ioonid. * need ladestuvad vooluallika elektroodidele. * viimastel tekivad erinimelised laengud. * elektroodide vahel on elektriväli, mis püsib senikaua kui on aineid keemilise reaktsiooni toimumiseks. * oleme saanud vooluallika. 2) mehaaniline energia Seadme töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel juhis, mis liigub magnetväljas, tekib elektrivool, laetud osakeste suunatud liikumine. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Hüdro-, soojus- ja tuuleelektrijaamades. Autode ja traktorite energiavaru täiendamiseks. 3) soojusenergia * termopaaris muundub soojusenergia elektrienergiaks * kahe erinevast metallist või metallide sulamist traadi kokkukeevitatud ühenduskoha
Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga ) 2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel :
25. Voolutugevuse mõõtmine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Skaalale on kirjutatud A. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust mingis tarbijas. Ilma tarbijata vooluvõrku ühendada ei tohi. Ampermeetriga ühendatakse järjestikustarbijaga. 26. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 27. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 28. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 29. Mis muutub elektriks akudes, patareides, termoelemendis, generaatoris, fotoelemendis? Akudes- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia Generaatoris- mehaaniline energia Fotoelemendis- valgusenergia 30. Mis on vooluring?
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja os
ELEKTER ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS. 1. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist. · Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. · Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 2. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. 5. Elektrienergia tarbijad on kõikvõimalikud seadmed, mis töötavad elektrivoolu energial. 6
Voolu tugevus 1.Mis on voolutugevus- iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbiva laengu suurust. Valem- 2.Voolutugevuse ühikud ja nendevahelised seosed. V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3
L.Galvani ja A.Volta avastus - elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s | ühik 1J.
Vooluring Vooluallikas Vooluallikas on mistahes seade, mis suudab tekitada ja alal hoida elektrivoolu. Energia mõistestikus võime öelda, et vooluallikas on seade, mis muundab mingit mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Oma tööpõhimõttelt on vooluallikad väga mitmekesised. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas); koormus ehk tarvitid: need on seadmed, mis elektrivoolu abiga midagi kasulikku teevad; takistid ja muud abivahendid vooluringi omaduste mõjutamiseks; ühendusjuhtmed;
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks
energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Mehaaniline töö on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- janihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Perioodiline liikumine: Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiiruseks nimetatakse ringjoone punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Kesktõmbekiirendus on kiirendus, mis on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning on seega suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos joonkiirus võrdub nurkkiiruse ja ringjoone
Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V).
võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: , st magnetvälja enda muutus. Miinusmärk tähendab seda, et induktsiooni elektromotoorjõu poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema magnetväli on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog väheneb ja vastassuunas, kui magnetvoog suureneb. 1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni. Vooluallikas - seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud,
.................................................................................. 7 Viited...................................................................................................................... 8 Pildimaterjal............................................................................................................ 8 2 Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.[1] Üldine ehitus ja talitlus Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivneelektrood ning elektrolüüt. Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel.
elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse elektrijaamadest asulatesse elektrienergia ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolu pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Magnetväli liigub ruumis lõpliku kiirusega . Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja .
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne
mitteelektrilised jõud, andes laengukandjatele vajaliku energia. Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab laengukandjate liikumise suuna suurema elektromotoorjõuga vooluallikas (klemmipinge). Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Elektromotoorjõu mõjul liiguvad laengukandjad madalama potentsiaaliga negatiivse klemmi ümbrusest kõrgema potentsiaaliga positiivse klemmi ümbrusesse. Ideaalne emj allikas on seade, millel puudub sisetakistus s.t. laengukandjad saavad
Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus-, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised. Aktiivosis on elektrienergia allikas, mis tekitab temaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega auto- ja jalgrattagene-raatorites mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 9
Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus-, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised. Aktiivosis on elektrienergia allikas, mis tekitab temaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega auto- ja jalgrattagene-raatorites mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 9
elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde. Üksikult võttes toimivad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi tõmbavad kergeid laenguta esemeid enda külge. Laengute erinevus ilmub alles nende koosmõjul. Ühenimelised elektrilaengud tõukavad üksteist, erinimelised laengud seevastu tõmbuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja nende vahekaugus. Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Tihti on keha laengu suurust vajalik väljendada arvuliselt, ilmselt oleneb keha elektrilaengu suurus puuduvate või liigsete elektronide hulgast antud kehal järelikult võib laengu suurust mõõta elektronide hulgaga. 7 Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike.
liikumisele(voolule) takistavat mõju. · Takistite jada-ja rööpühendus. Jadaühendus e. järjestikkuühendus:ühendusviis mille korral kõiki seadmeid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus e. paralleelneühendus:ühendusviis, mille puhul kõigile sedametele on rakendatud sama voolu pinge. · Aine eritakistuseks nimetatakse antud ainest tehtud 1 mm2 ristlõikega ja 1 m pikkuse juhi takistust. · Vooluallikas ehk elektrivooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. · Vooluallika sisetakistuseks nimetatakse vooluallika elektritakistust. · Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse rööbiti. · Ampermeeter on seade voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeeter ühendatakse vooluahelasse jadamisi. Ampermeetri takistus on vooluahela takistusest tunduvalt väiksem, mistõttu ta ei muuda märgatavalt voolutugevust vooluahelas.
laengukandjatele vajaliku energia. Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab laengukandjate liikumise suuna suurema elektromotoorjõuga vooluallikas (klemmipinge). 14.Elektromotoorjõud. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Elektromotoorjõu mõjul liiguvad laengukandjad madalama potentsiaaliga negatiivse klemmi ümbrusest kõrgema potentsiaaliga positiivse klemmi ümbrusesse. 15.Ohmi seadused vooluahela kohta. Takistus ja eritakistus, Ohmi seadused
ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t: Q soojushulk J Elektrivoolu töö on laengukandjate suunatud liikumise tagamisel tehtud elektrivälja töö. Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. Seejuures muutub lambi korral osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja eralduv soojushulk on võrdsed! Elektrimootor eraldab soojust Q ja teeb tööd Am(pöörab mootori võlli): Am mehaaniline töö J Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse mõõtühik on 1W (vatt). Kui on jadaühendus, siis mugavam kasutada valemit: N = I2 R (sest I=I1=I2) Kui rööpühendus, siis (sest U=U1=U2) Elektrilambi või kütteseadme nimivõimsuse ja nimipinge järgi saab alati leida seadme takistuse tööolukorras! Elektrienergia on elektrivoolu tekitav elektrivälja energia.
hetkvõimsust. Mehaaniline energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et muuta keha energiat, tuleb teha tööd. Kineetiline energia E : See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: E =mv²/2 Potentsiaalne energia E : See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Keha vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Raskusjõu energia E =mgh Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. E = E + E =const. Rõhk näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tähis p, ühik 1 N/m²=1Pa. Valem: p=F/S (S pindala, millele jõud on rakendatud) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=gh (h vedelikusamba kõrgus) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Valem: =m/V
Vooluallikad Vooluallikas- on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallika poolus- on piirkond vooluallika sees, kuhu koondatakse positiivse või negatiivse laenguga osakesed. Vooluallika ülesandeks on paigutada ümber laetud osakesi elektrivooluringis. Vooluring Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarvitid ja lülitid. Elektrivool võib olla ainult suletud vooluringis. Kaks juhtide ühendamise viisi: 1.jadaüendus- elektitarvitid on omavahel ühendatud järjestikku; 2.rööpühendus- tarviid ühendatud paralleelselt. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel leppemärkidega. Ohmi seadus Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See määrab kindlaks pinge, voolutugevuse ja takistuse vahelise seose. Valem: U = I * R
Takistite rööpühendus- U=const. I=I1+I2+In 1/R=1/R1+1/R2+1/Rn Vooluring- koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Vooluallikas- seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Muudab teist liiki energia elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus- vooluallika elektritakistust. Elektromotoorjõud- max.pinge mida antud vooluallikas suudab üldse tekitada. EMJ näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev po. ühiklaeng läbi kogu vooluringi samasse ounkti tagasi Ohmi seadus vooluringi kohta- voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Magnetism Magnetväli- liikuvate laetud kehade vahel mõjuv jõuväli.On alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet- keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel.
Kordamisküsimused Õpik lk.26-60 1.Mille poolest erinevad ja sarnanevad aku ja patarei? patareisi ei saa laadida,akusi saab laadida.Mõlemad omandavad alalis voolu. 2.Mida on vaja et tekiks elektrivool? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma 3. Milline on elektrivoolu tegelik suund metallides? elektrivoolu liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. 4.Kirjelda vahelduvvoolu! vahelduvvool-voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt. 5.Milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine 6. Nimeta ja kirjelda voolutoimeid. Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 7.Selgita juhtide jadaühendus ja rööpühendus. Joonisest üksi ei piisa. Jadaühenuse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi ehk järjestikku. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendat
Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Nägemise parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. 2. Mehaanika · Mõõtmine Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega. · Mehaaniline liikumine Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööde liigub keha punkt. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Kehade vastastikmõju Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõuks
Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul 1) molekule vaadeldakse punktmassidena, 2) molekulidevahelisi põrkeid ja molekulide põrkeid teiste kehadega vaadeldakse absoluutselt elastsetena, 3) molekulidevahelisi tõmbejõudusid ei arvestata. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand võimaldab välja arvutada gaasi rõhku, mis tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu gaasiga kokkupuutes olevaid kehi. 27.Aine siseenergia.Ideaalse gaasi siseenergia.Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergia. Aine siseenergiaks nimetatakse selle aine kõigi molekulide kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat selle ainekogumi masskeskme suhtes. Ideaalse gaasi siseenergia võrdub kõigi gaasimolekulide kineetiliste energiate summaga niisuguses taustsüsteemis, mille suhtes uuritav gaasikogus kui tervik on paigal. kõrgematel temperatuuridel toimub intensiivsemalt difusioon ainete iseeneslik segunemine,
annaabi.ee 
