V Villu uues peres Villut toiteti ja hoiti Kuuse peres hästi. Ta ei kurvastanud eriti ema surma pärast, sest ta ei teadnud, mis on surm. Ta käis eemal loomakarjas. Seal karjas olid lehmad, lambad ja mullikad. Ühel päeval tuli aga vahimees Kuuse peremehe ja perenaise juurde ning käskis neil koos Villuga minna opmani juurde. VI Kohu ja kaks muruneidu Villu pidi saab kakskümmend vitsahoopi, sest ta püüdis paeltega kinni jänese, mis oli lubamatu ja karistatav. Selle hoidis ära üks noorhärra Hugo, kes ei lubanud seda teha, sest see oli tema jänes. Hugo ja Villu vestlesid omavahel ja Hugo andis siis Villule kaks raamatud. Kui Villu hakkas minema kohtas ta puiesteel kahte muruneidu. Üks muruneiu jäi Villu pärast juustega puuoksa külge kinni. Villu märkas seda ning aitas muruneiu sealt lahti ja ulatas maast talle tema kübara tagasi.
* Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784. aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist Paljudes mõisates jäeti tööle minemata Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel
riigivõim. Talurahvas kaotas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused. Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. · Browne positiivsed määrused: 1765.a 1) talupoeg sai õiguse vallasvarale; 2) mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi vabalt turustada; 3) kindlad piirid seati mõisakoormistele, tõsta ei tohtinud; 4) mõisas tohtis anda 30 vitsahoopi; 5) talupoegadel õigus kaevata mõisniku peale. Positiivsed määrused olid sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. · 1802-1804. a seadused (3): 1) Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine;
Talupoeg koos varaga kuulus mõisale; Piiramatud koormised mõisale; Kohtuvõim talupoaja üle vaid rüütelkonnale. Talurahva olukord Asehalduskord Valgustusideed Kirikuõpetaja Eisen v. Schwarzenberg: Kaotada pärisorjus ja viia talupojad raharendile. Nn. positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: Õigus vallasvarale ( ). Põllusaaduste ülejääk müügiks. Piiratud mõisakoormised. Karistamise ülepiiriks 30 vitsahoopi. Õigus mõisniku peale kaevata. Talupoeg jäi siiski pärisorjaks. 1784. a. talurahvarahutused ehk pearaharahutused Ei mindud teotööle. Vägivaldsed konfliktid sõdurite ja talupoegade vahel. Vene-Rootsi sõda 17881790 Rootsi kasutas ära Venemaa sõda Türgiga. Rootsi plaan: vallutati Ingerimaa kaudu Peterburi. Rootsi laevastik ei suutnud saavutada ülekaalu Läänemerel. Maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada.
ärganud, pidi kubjas veel ka teise löögi andma. Neiu juuste seast hakkas verd tilkuma ning Võllamäe Päärn ei saanud seda niisama enam pealt vaadata. Päärn tõstis kupja õhku ning tuuseldas teda paar korda. See pakkus talupoegadele nalja ning pani kupja piinlikusse olukorda. Loomulikult rääkis kubjas juhtumist mõisahärrale ja teadagi said Võllamäe Päärn ja Kulbi Kaie selle eest mõnikümmend valusat vitsahoopi. Pritsul oli teadagi väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Ainukesteks sõpradeks sai lugeda tõenäoliselt ainult tema oma perekonda. Vaenlasi leidus tal aga palju. Tal oli plaan kõigile neile kätte maksta, kes tema üle olid kordki julgenud naerda. Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina. Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded,
kuuleb, et keegi noor neiu hüppas üle parda. Noormees nägi nutvaid vanemaid ja peagi teatati, et tüdruk leiti veest surnuna. Järgmisel hommikul kuuleb Indrek, et Kristi arvas, et mees on surnud. Indrek jõudis koos rohuga õnnelikult Vargamäele, kui kuulis, et Ants ja isa võetud eile kinni ja viidud ära. Mõni aeg hiljem tuli isa koju ning teatas, et Ants tapeti, sest ta oli kunagi välja mõelnud Vargamäe Vabariigi, mille presidendiks oli tema ise. Vana Andres sai 15 häbistavat vitsahoopi. Andres loobus peale seda sündmust Jumalast. Indrek lõpetab ema soovil tema piinad, andes talle surmava koguse valuvaigistit.
1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pärandusõigus. Pärisorjusest vabastati ilma maata. Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks.
ajaloolastele väärt informatsiooni annavad. 1765 kinnitas kindralkuberner Browne positiivsed määrused. Need olid talupoja elu kergendavad nõudmised mõisnike jaoks. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põlusaaduste ülejäägid vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid, mida mõisnikud ei saanud suva järgi muuta Talupoegade karistamiseks määrati maksimaalselt 30 vitsahoopi Talupoegadele anti õigus ülekohtuseid ja seadusi mittejärgivaid mõisnikke kohtusse anda Kuigi see oli suur samm edasi, jäid talupojad siiski pärisorjadeks ja olukord polnud kaugeltki nii hea nagu Rootsi aja lõpul. Vaimne kultuur XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni, sest Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud. Küll aga tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga, kuna siinsete baltisakslaste lapsed käisid Euroopas haridust
Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega. Kui talupoeg oli mõisa ees oma kohustused täitnud, võis ta oma saaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid pandi mõisakoormistele. Määrati kindlaks mõisa poolt määratava peksukaristuse ülempiir - 30 vitsahoopi. Talupoegadel oli õigus mõisnik kohtusse kaevata. Pearaharahutused (1784) põhjused ja tulemused Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool
kindlustanud. 1764 Katariina II Eestis visiidil. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Browne. 1765 kinnitati nn. Browne´i positiivsed määrused e. kaitseseadused. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: · talurahvas sai õiguse vallasvarale · mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1 rubla 20 kop. linnaelanik. 1797 laienes nekrutiandmise kohustus siinsetele aladele, selleks korraldati hingeloendusi e. revisjone. 1799 seadus, mille järgi tuli mõisatesse asutada magasiaitu tagavaravilja jaoks. 18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt nii vallas- kui kinnisvara
", ,,Inimene sureb, raamat mitte.", ,,Pidage meeles, mis härra Maurus ütleb, ja tema teab, mis ta ütleb." III osa. Võitlus ühiskonnaga. Inimene ja revolutsioon. 1905-1907. Indrek, Kristi, Mari. Toetub 1905. aasta revolutsioonile. Indrek elab linnas ja võtab osa ka revolutsioonist, kuid pettub selles. Kohtub Kristiga, kelle isa tegeles revolutsiooniga. Vargamäel võetakse Andres ja Ants kaebuse pärast kinni ja viiakse peksule. Ants tapetakse põgenemiskatsel, Andres saab häbistavad 15 vitsahoopi. Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Indrek läheb neid vabastama. Linna tagasi jõudes läheb sadamasse sest Kristi pidi minema Ameerikasse kuid see hüppab üle parda ja sureb. Indrek annab ema palvel talle üledoosi ja Mari sureb. Põhirobleemid: 1) Koos armastusega sureb osa inimesest. 2) Kõikidel tegudel on tagajärjed. Kuidas mõjutas 1905. aasta revolutsioon Indrekut? Ta sai täiskasvanuks. Mõistis, et
· Vallutusest saatui on talupooeg olnud pärisori · Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle · Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust · Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. a. Browne Positiivsed määrused: · Talurahvas sai õiguse vallasvarale · Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul · Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) · Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi · Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse Pearaharahutused, Puuaiasõda · Puhkesid 1784 a. peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist · Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist · Paljudes mõisates jäeti tööle minemata · Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad · Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel · Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega
Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub kraavi vaatama, on Mart tammi just lõhkunud ja Andres kaotab taas. Andres laseb Madisel uue kraavi kaevata, nii et Pearu Tammi paisutamised enam midagi ei loe. Juss ja Mari saavad poja. Krõõdal sünnib aga jälle tütar ja kõik selle pärast õnnetud. Pearu kiusab oma sulast ja kahel korral lähevad asjad kohtusse. Teisel korral mõistetakse sulasele 50 vitsahoopi. Sulane lahkub Vargamäelt, aga varsti peale seda saab Pearu koduteel kõvasti peksa. Andres ja Pearu lähevad kõvasti tülli peale seda, kui Pearu naine põgeneb suure tüli ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas. Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia.
kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. See tõi kaasa talupoegade põgenemise Eestist teistele aladele (Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu). 2) Brown’I positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. 1765- kinnitati kaitseseadused Talurahvas sai õigu vallasvarale Mõisnik ei võinud koormisi suurendada Piirati kodukariõigust – max 30 vitsahoopi Talupogadel õigus mõisnik kohtusse kaevata 3) Põllumajandus 18. Saj 18.-19. Saj põllumajanduse aluseks – vili, viin ja veised. Neid veeti Eestist välja. (Läti, Venemaa) Nendest 3st produktist tekkis sõltuvusring: viljast tehti viina, viina tegemisel jäi üle ‘praaki’, millega suumati veiseid ja neid kasutati viljapõldude väetamiseks. Üks negatiivseid külgi oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha põlismetsad
kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele, mitte riigile Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused 1. 1765 kinnitati nn Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused. 2. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: a) talurahvas sai õiguse vallasvarale b) mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste jäägid turustada c) mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada d) piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi e) talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata Põllumajandus 18.sajandil 1. Põhjasõja-eelne külvide-saakide tase saavutati 18.sajandi keskel 2. Sajandi lõpuks oli teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud 3. Vilja veeti tollivabalt Rootsi, tarbijaks kohapealne vene sõjavägi 4. Viina veeti Peterburi, viinapõletamine, neelas kolmandiku viljasaagist ja mõjus märgatavalt metsadele 5
2) Brown`i positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. Brown’i positiivsed määrused e. Kaitseseadused kinnitati 1765 1. talurahvas sai õiguse vallasvarale 2. mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste ülejäägid turustada 3. mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada 4. piirati kodukariõigust – ülemmäär 30 vitsahoopi 5. talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 3) Põllumajandus 18. sajandil Põllumajanduse aluseks Eestis 18.-19.sajandil olid teravili, viin ja veised. neid veeti Eestist välja nii Riiga, Lätti kui ka Peterburi(Venemaale). Nendest 3st produktist tekkis sõltuvusring: viljast tehti viina, viina tegemisel jäi üle lisaprodukt praak, millega nuumati veiseid ja veised kasutati viljapõldude väetamiseks. Seega tehti nende
vingerpussi too jäi mutta kinni ja karjus appi. 15. Pearu uus sulane Jaagup / hilisem Eespere sulane Pearu võttis tugeva sulase Jaagupi selleks, et oleks toeks üleaedse vastu, ent läks hoopis ise oma sulasega vastamisi. Sellest peale hakkas toda kiusama.julges Pearule vastu astuda. Nõudis kohtu kaudu Pearult raha, lõpuks sai raha kõrtsis purjuspeaga kätte. Võis Eespere juurde kolida, polnud kusagile minna. Pearu kaebas sulase kohtusse; Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Hiljem korraldas Pearu läbipeksmise. Mängis pilli, ei tahtnud sõjaväkke minna, näljutas end sellepärast. Tööd tegi nõrkemiseni. Imelik unistaja unistas Põlluotsa talu Roosist. Õppis pilli mängima Roosi pärast. Mängis pilli vaid talle/tema suunas. Peksti teiste kuttide poolt läbi ja olles haledalt vanatüdruku Miina särgis ning magades tolle asemel, tegi Miina rasedaks. Põgenes kohustuse eest, läks
kasvab noor tütar Kristi. Toda huvitavad kõiksugu salajased ja revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks, ta on idealist. Ilu on tema meelest selles, kui ta kannab salaja ringi lendlehti, saab linnaväljakul haavata ja teeb sada ringi linnas enne kui koosolekule läheb.. noh jälgede segamiseks. Vargamäel võetakse Andres ja Ants (veel üks poeg) mingi kahtlase kaebuse pärast kinni ja viiakse peksule. Ants tapetakse põgenemiskatsel, Andres saab häbistavad 15 vitsahoopi. See jama oli sellepärast, et kunagi oli Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Absurd. Indrek läheb vabrikutöölistega kaasa maale rahvast "vabastama", mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises. Tema ja teise algataja juttu ei panda mikski, mehed tahavad ainult lõhkuda. Indrek jääb kambast maha, elab mõnda aega kodus. Temast saab põrandaalune. Linna tagasi jõudes jõuab ta just selleks hetkeks sadamasse, kui Kristi pidi hakkama Ameerikasse
* Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784. aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist Paljudes mõisates jäeti tööle minemata Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel
Juliette nägi väljas soldateid, kelle keskel talupojad kurvalt kõndisid. Juliette arust oli see liiga kurb. Ta luges Gottliebi kirjutatud raamatut, kuid ka see oli liiga kurb. Ta pani silmad kinni ja jäi magama, et enam mitte näga seda vaest ja õnnetut maad. Kurbmängu lõppvaatus Sünmusi Mahtras hakkas uurima üks komisjon, kus enamus olid mõisnikud. Loomulikult olid namad talupoegade vastu. Ants Tertsius määrati süüdi ja ta pidi 1500 vitsahoopi ja kui ta veel siis surnud pole, siis maha lastama. Ants viidi kongi. Seal ta küsis oma kõrval kongis olevalt, et kuidas on vene keeles, et ,,mina olen süüta". Teises kongis olev talitaja vastas: ,, Ja ne vinavat, kak drugi dooma vinavat" Seda ütles Ants ka ,,15 kindrali kindralile". Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab
Juliette nägi väljas soldateid, kelle keskel talupojad kurvalt kõndisid. Juliette arust oli see liiga kurb. Ta luges Gottliebi kirjutatud raamatut, kuid ka see oli liiga kurb. Ta pani silmad kinni ja jäi magama, et enam mitte näga seda vaest ja õnnetut maad. Kurbmängu lõppvaatus Sünmusi Mahtras hakkas uurima üks komisjon, kus enamus olid mõisnikud. Loomulikult olid namad talupoegade vastu. Ants Tertsius määrati süüdi ja ta pidi 1500 vitsahoopi ja kui ta veel siis surnud pole, siis maha lastama. Ants viidi kongi. Seal ta küsis oma kõrval kongis olevalt, et kuidas on vene keeles, et ,,mina olen süüta". Teises kongis olev talitaja vastas: ,, Ja ne vinavat, kak drugi dooma vinavat" Seda ütles Ants ka ,,15 kindrali kindralile". Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab
Pearu annab viimase raha, rüüpab Jaagup pitsist, nii tehtigi ja sõlmiti rahu ning Jaagup jäi siiski Pearu sulaseks edasi - Pearu mõtles välja uue plaani kuidas sulast kiusata, korraldas kõrtsist tulles kodus draama nii, et Jaagup jälle perele appi läheks, kuid siis hakkas peremees ise karjuma ja ohvrit mängima ning jooksis Eesperre, väites, et sulane tahab teda tappa, Andres naabrit siiski uskuma ei jäänud, Pearu hakkas sulasega kohut käima, Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt - Jaagup ei jätnud kätte maksmata, saatis öösel oma sõbrad Pearut läbi peksma, kui too kõrtsist tuli, lõpuks oli Andres see, kes naabrimehe koju vedas ning talle arsti kutsus - Kaua läks aega, kuni Pearu taas jalad alla sai, Vargamäel oli seni hea rahulik - Kui Oru Pearu jälle terve oli läks ta kõrtsi ja tuli sealt jälle mölluga koju nii, et tema eit Eesperre varjule põgenes, Pearu läks järgi, Andres üritas algul heaga naabrile mõistust pähe
lõpuks ka ära lepiks- võttis ta enda juurde isegi rööle tagasi. Järgmisel päeval P kahetses et nii oli kõrtsis teinud. Nii mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis ta kinni siduda ja magama viia kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sellesse sekkuma kuna Krõõt seda palus. Mindi siis sellega kohtusse, Pearu sai jällegi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni nädal hiljem, kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles osalesid), Andres sõitis sealt just mööda ja viis maas lebava mehe koju ja kutsus veel arsti ka- (talvel). Sügiseks olid mehel jalad all ja ta käis jälle ringi. Tekkis järgmine kodutüli- naine jooksis kaitseks Eesperre. Pearu läks sinna järgi ja tahtis hakata naist kaasa kiskuma- A rääkis aga rahulikult et las naine ajab Krõõdaga juttu kui tahab, aga mees ei andnud järgi-
võttis ta enda juurde isegi rööle tagasi. Järgmisel päeval P kahetses et nii oli kõrtsis teinud. Nii mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis ta kinni siduda ja magama viia kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sellesse sekkuma kuna Krõõt seda palus. Mindi siis sellega kohtusse, Pearu sai jällegi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni nädal hiljem, kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles osalesid), Andres sõitis sealt just mööda ja viis maas lebava mehe koju ja kutsus veel arsti ka- (talvel). Sügiseks olid mehel jalad all ja ta käis jälle ringi. Tekkis järgmine kodutüli- naine jooksis kaitseks Eesperre. Pearu läks sinna järgi ja tahtis hakata naist kaasa kiskuma- A rääkis aga rahulikult et las naine ajab Krõõdaga juttu kui tahab,
Terve juunikuu on rahutu, juulikuu olevat veelgi rahutum. Eelkõige on igal pool keeldumine abiteo tegemisest. Pärast seda hakkab rahutuste laine vaibuma. Anija ja Kurisoo talupojad otsustasid Tallinnasse, minna, et seaduse suhtes selgust saada. 1. juulil (?) jõutakse Toompeale, sinna läheb 51 talumeest asja suhtes selgitusi saama. Üsnagi ootamatult talupojad vahistatakse, süüdistatakse mõisnikele vastuhakus, mõistetakse vitsakaristus. Kõik kinnivõetud saavad 100 vitsahoopi. Et asi jõuaks talurahva kõrvu, toimub see asjalikult. Karistus antakse neil kätte endisel Vene turul pidulikult, mängiti trummi, kohale aeti rahvamass. Rahutuste laine oli seotud ainult Põhja-Eestiga, sellel mingit laiemat mõju (Liivimaale) ei olnud. 1850. aastatel tekib taas n-ö väljarändamisliikumine. Siin taga on mitte ainult kohapealt tulnud inistsiatiiv, 1853. aastal on keskvõimud ise propageerinud
annaabi.ee 
