kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus võimlejaga, isikupära lisab võistlustrikoo. Muusika dikteerib nii kava koreograafia, vahendi kui ka trikoo. Üldjuhul on võistlejatel iga kava jaoks erinev trikoo. Võimlemisvahendid Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt
Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas Reeglid · Vaiba peal on punased jooned, millest võisteldes üle ei tohi minna. · Reeglina võivad ainult naised sellega tegeleda. Pall · Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Hüpits · Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule.
liigutuste omandamine. Võimlemisvahendid Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kahe vahendiga kavaga. Ühes kavas kasutatakse viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast). Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või
Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Individuaalselt kestab harjutus 1.15 kuni 1.30 min, võistkondlikult 2.15 kuni 2.30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse ka kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmist, ümber keha põimimist ja hüplemist. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kurikatega sooritatakse veskit, zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid, nii ühe- kui ka kahe kaupa. Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal.
1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad. 1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad. Võimlemisvahendid Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist
Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% ................, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. 4. See on kitsas vahend, millel saab teostada mitmesuguseid tasakaaluharjutusi ja võimlemisega seotud harjutusi nt: toenghüpped, kägarhüpped. 5. Kuidas nimetatakse neid võimlemises kasutatavaid vahendeid? Kasutatakse nt küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse. 6. See on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Sellega sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. See on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. See on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. 7. Neid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks seda eset, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Nendega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Need on valmistatud puust, plastist või kummist
Võimlejate kavad koosnevad keha- ja vahendi elementidest ning nende kombinatsioonidest, kuhu on põimitud liikumisi balletist, erinevatest tantsustiilidest ning akrobaatilistest harjutustest. Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse ka kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmist, ümber keha põimimist ja hüplemist. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kurikatega sooritatakse veskit, zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid, nii ühe- kui ka kahe kaupa. Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal.
mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt õigesti ja keskendunult lugematute korduste kaudu võib teha mängijast tõelise viskaja. Sellele aitab kaasa ka jätkuv mentaalne treening: mängija visualiseerib 3 kuni 5 minuti jooksul õnnestunud viset, selle vormi, tunnetust ja ka näiteks korvivõrgu sahinat. - Jalgade töö: mängijad peavad mõistma, et jalgade kiire töö ja palli
valmis kinni pidama oma taktikast, nii nagu see on treeningutel ette valmistatud (rünnakudistsipliin!). Kui vastane on mängu lõpus tagaajaja osas ja tuleb agressiivse, riski võtva kaitsega peale käima ning ka vigu tegema, peavad ründajad vastama aktiivse tegevusega rünnakul ja jätkama liikumist, katete ning lõigete tegemist ja võitlema lauapallide pärast, mitte aga seisma paigal. Eduseisu hoidmine: Kui mängida on paar minutit ja võistkond on eduseisus, tasub otsida korvialuseid viskeid ja meelitada vastastelt vigu välja, et saada õigus vabavisete sooritamiseks. Mängijad peaksid väljakul asetuma võimalikult laialt, et oleks ruumi teha läbimurdepõrgatusi ja lõikeid korvi alla. Mängijaid peab kannustama mängima aktiivset rünnakut, mitte aga passiivselt edu hoidma. Tagaajaja osas: Kui võistkond on paar minutit enne lõppu kaotusseisus, tuleb aktiivselt rünnata, teha läbimurdeid, mängida
Lindikepi läbimõõt on 1cm ja pikkus 50-60cm. Lindikepi maksimaalne kaal on 35g. Hüpitsat kasutatakse enamasti hüppevahendina. Hüpitsa kehaelemendid on keksid ja hüpikud, hüpped ja pöörded. Sellega sooritatakse otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi, kõrgeid viskeid ja hüplemisi. Hüpitsa pikkus vastab võimleja kasvule ja on tehtud sünteetilisest materjalist. Hüpits nõuab võimlejalt head hüppevõimet, kiirust ja kordinatsiooni. Palli elemendid on põrgatused, veered kehal või maas ning visked ja püüded. Pall on dünaamiline vahend, mis kava vältel ei tohi olla staatikas
tugev harjaga käsitleja) saadab võistkonna eest teele kaks esimest kivi heites vaheldumisi vastasvõistkonna 1. positsiooni mängijaga. Teine positsioon (peab olema suuteline heitma vastase kivide vastu põrkuvaid "tabamus"-i, seega peaks olema tugev harjaga käsitleja) saadab teele võistkonna teise ja kolmanda kivi. Kolmas või ka abikapten (peab olema suuteline heitma kõiksuguseid viskeid) saadab teele viienda ja kuuenda kivi ning on abikapteniks sel ajal kui kapten mängib. Kapten (peab suutma heita kõiki viskeid) saadab tavaliselt teele kaks viimast kivi 9 (seitsmes ja kaheksas) ning viib ellu võistkonnale sobiva strateegia. Samas ei pea Kapten alati heitma teele võistkonna kahte viimast kivi, reeglite kohaselt võib ta
ülesandeid täpsuse, kiiruse ja koordinatsiooni arendamiseks. Selleks alustatakse meie treeninguid tavaliselt soojendusega ehk tavalise jooksuga ja venitusharjutustega, mis valmistavad meid ette järgmisteks ülesanneteks, milleks on kiirendused või mõned osavusmängud. Tavaliselt teeme me joonejooksu, teatevõistlusi, mängime hokit või korvpalli. Peale neid harjutusi jaotatakse meid kas paarideks või kolmikuteks ning me hakkame tegema soojendusülesandeid palliga. Alguses lihtsaid viskeid üksteisele, siis juba sööte ning teisigi erinevaid ülesandeid. Tavaliselt teeme treeneri juhenduste abil järgmist: Kui oleme paarides ,siis seisame teine teisel pool võrku ja teeme söötu üksteisele raskendades seda ülesannet hiljem palli enda kohale söötes ja alles hiljem seda täpselt paarilisele edasi söötes. Paariline peab sama tegevust kordama ja nii teeme seda täpsusharjutust kuni pall kukub maha.
III. Pealevisked Vise on korvpallimängus kõige tähtsam aga samas ka kõige raskemini õpitav element. Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma : - ühe käega visked - ülalt, alt (liikumiselt), hüppelt, haakvise ja hüpitamine. Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad. - kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va ,,pealt panemine". Viskeid võib jaotada ka vastavalt mängija liikumisele - paigalt, liikumiselt, hüppelt - ja asukohale väljakul - lähi-, keskpositsiooni- ja kaugvisked. [5] 4. EESTI KORVPALLI AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall.
seda täpselt õpetanud, siis tundus see mulle kõige põnevam variant. Uue asendiga olen visanud umbes 3 aastat 15-st, mis ei ole sugugi lihtne. Tavaliselt nii pikka harjumust väga kergelt välja ei saa. Uut viskeasendit treenima ajendas mind asjaolu, et olen ise treener ja õpetan oma esimese klassi noortele peaaegu iga trenn viskeasendit. Tänu oma veale tean, kui oluline on varakult õigesti viskama hakata. Oma viskeanalüüsis filmisin viskeid vabaviskejoone tagant ja kolmepunkti joone tagant ehk kaugviset. Filmisin nii eest, kui kõrvalt, et välja uurida, kas minu viskeasend muutub, kui viskekaugust muuta. Minu rõõmuks jäi käteasend samaks nii vabaviske, kui ka kolmese joone tagant. Kuigi seda ma otseselt ei filminud, jäi siiki mulle huvitav mulje, et vabaviske ajal kõverdan ma viskeeelselt jalgu rohkem, kui kaugviske ajal. Võib olla tuleneb see sellest, et
Soovitus: harjutada korduvalt ainult ristsammu sooritamist, rõhutades pärast korralikku jalgade kääritamist ristsammul parema jala mahaasetamist otse kere alla ja vasaku jala võimalikult suurt möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal
diagonaalis rünnata. Mängijad liiguvad ringi, peale rünnakut läheb tõstma, siis teisele poole võrku rivi lõppu (harjutusse võib lisada ka bloki liikumise). 42. Päästa palli 43. Harjutus kiirete suunamuutuste ja palli kontrollimise arendamiseks. Treener võrgu ääres, mängijad alustavad tagumise joone lähedalt. Ühekaupa joostakse platsile ja päästetakse treeneri hooletuid viskeid. Mängijad loevad iga päästetud korda kõva häälega kuni 40ni. Siis algab mäng uuesti, aga igaüks peab päästma 2 palli järjest. 44. Kaitsepositsioonid ja kiire liikumine ülaltsööt/altsööt Kolm mängijat võrgu all vasakulkeskelparemal. Võrgu all seisvatel mängijatel on pallid. Teised mängijad samal pool platsil servija positsioonil. Mängijad tulevad ühekaupa platsile
ajaviskeid. Iga viske pärast liigub teise koonuseni ja sooritab viske. 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Teine mängija liigub üle keskjoonele põrgatades. 3 Esimene ja kolmas mängijad vahetavad oma külgi, kolmas saab söödu teiselt ja läheb 2 sammudesse. 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene mängija liigub nurkade vahel 3sekundi 2 tsoonis ja sooritab viskeid. Teine ja kolmas mängija 1 võtavad lauapalli ja söödavad esimesele viske sooritamiseks. 3 - Meeskonnaharjutus - Üks pall Kolmas mängija viskab palli vastu lauda, võtab lauapalli ja söödab esimesele. Esimene liigub kolmepunktilise joonele, 4 2 saab söödu kolmandalt, söödab teisele. Teine liigub 3sekundi tsoonist keskjoonele, saab söödu 3 1 esimeselt ja söödab neljandale teise korvi alla. Neljas liigub 3sekundi
klassi kuuluvad Egiptuse naised harrastasid meelelahutusena pallimänge ja tantsimist. Harrastati maadlust, rusikavõitlust, ratsutamist, kaarikusõitu, jahipidamist, vehklemist, sõudmist, ujumist ja vettehüppeid, mängiti malemängu meenutavat mängu. Kehalisis harjutusi harrastasid ka vaaraod (jooksmine, maadlemine ja jahipidamine). Pärsias: Kehaline kasvatus oli sõjalis- rakendusliku iseloomuga: õpetati relvade käsitsemist, harjutati jooksmist, hüppamist, ronimist, heiteid ja viskeid; kiir-rännakutega treeniti vastupidavust. 7-16aastastele poeglastele sõjapidamiseks vajalikke kehalisi harjutusi spetsiaalsetes kasvatusasutustes. Vanematele noormeestele korraldati katseid ja võistlusi jahipidamises , ratsutamises, polo-tüüpi mängus ja Indiast pärit male-laadses mängus, mis arendas strateegilist mõtlemist. Töötasid spetsiaalsed sõjakoolid, kus valmistati Pärsia armeele ette juhte. Hiinas: 6000. a eKr esimesed asundused, klassiühiskond tekkis 1800 a. eKr
Vanus: 2-4 a Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, tabel samade tähtedega Mängu käik: laps veeretab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. (Mänd, 2005). Sõnade lumesõda Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida rääkima selge diktsiooniga Vanus: 4-6 a Mängu käik: Toimub kujutletavate pallide loopiminepaaris. Tingimuseks, et iga kujutletava palliga tuleb visata ka üks sõna kaaslase poole. Viskeid tuleb sooritada kordamööda. Mängu saab mängida ka mängujuhiga, kes seisab ruumi ühes otsas ja osalejad teises. Mängujuht viskab kujutletava palliga sõna. Osalejate ülesanne on sama sõna tagasi visata. ( 2005, 52). Kodu- ja metsloomad Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, sõnavara, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kodu ja metsloomade pildid, pilt laudast ja pilt metsast
esiteks pendli kaugus nullpunktist, seejärel tuletis sellest funktsioonist ehk pendli liikumise kiirus ning viimaks tuletis kiirust kirjeldavast funktsioonist ehk pendli lii- kumise kiirendus. 332 Hoo pealt veepommi viskamine* Oled gangsterifilmidest saanud natukene halba inspiratsiooni ja otsustad jalg- rattalt veepomme pilduda. Mis nurga all peaksid viskeid sooritama, et veepommid tuletis võimalikult kaugele lendaksid? Tänaseks on vist üsna levinud tarkus, et seisult on kõige kasulikum palli või ka vee- pommi visata täpselt -kraadise nurga alt. Aga kuidas muutub see nurk siis, kui sõidad samal ajal ratta või autoga või hoopis jooksed? Järgnevalt üritamegi üheaegselt leida põhjendust rahvatarkusele ning arvutada ka
annaabi.ee 
