tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja
tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. · tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. · horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja
justeerimiskruvide reguleerimisega. Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks. hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. 20 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem
vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega. Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. 20 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist
29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? 3) vaata järgmist küs! 30. Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne 9 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks. Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must) Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt 10
horisontaalniidi parempoolse serva järgi ja siis vasakpoolse serva järgi (nivelliiri pööratakse peenliigutuskruvist). Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil. Ripplood kinnitatakse seinale, nivelliir asetatakse seinast ~20 m kaugusele ja viseeritakse ripploodi nöörile. Niitristiku vertikaalniit peab katma ripploodi nööri täies ulatuses (lubatud kõrvalekalle on u kolm niidi jämedust). 3. nõue (peanõue) - Pikksilma viseerimiskiir peab olema pärast nivelliiri loodimist ümarvesiloodi järgi horisontaalne. o Peanõude kontrollimiseks on palju erinevaid meetodeid. Kasutame siin keskelt ja otsast nivelleerimisega peanõude kontrollimist. Selleks märgitakse tasasel maastikul
Horisontaalnurga môôtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. 1)tsentreerimine - teodoliidi pôhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. 2)horisonteerimine - pôhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvôtte asendisse. Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse
justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. Kompensaatoriga nivelliiridel käib kontroll analoogselt: niitristi nihutatakse vertikaalsuunas, milleks eemaldatakse kate , mille all on justeerimiskruvi. Vaadates üheaegselt lati kujutist ja keerates kruvi, peab lugemisks saama b0. 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljeliseed latid: Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks. Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must). Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must). Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt. Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem.
pöörata, vabastades eelnevalt okulaarituubuse kinnituskruvisid. Viseerimiskiir (kollimatsioonitasapind) Pikksilma pööramisel ümber oma telje moodustab viseerimiskiir tasapinna, mida nimetatakse kollimatsioonitasapinnaks. Nõude mitte täitmisel moodustab viseerimiskiir kaks koonilist tasapinda. Nurka viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel nimetatakse kollimatsiooniveaks. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem P. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama ringi vasakul asendis, saades horisontaalringi lugemi V. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, on nõue täidetud. Nõue on täidetud Lugemite erinevus 180 kraadist kannab nimetust (kahekordne) kollimatsiooniviga 2c. Justeerimiseks tuleb leida lugem Õ (ring vasakul asendi jaoks), mis on veast c vaba.
tippu B seatakse üles teodoliit. Tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. Horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. · Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. · Instrument viiakse esimese poolvõtte (olgu selleks siin RV) asendisse. Esmalt viseeritakse tagumisele punktile (A) ja võetakse lugem (1), mis kirjutatakse välivihikusse. · Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse võetakse lugem (2). Nurk (ABC) arvutatakse (2)- (1)=RV. · Teiseks poolvõtteks (RP) keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse nüüd eesmisele C. Võetakse lugem (3). · Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)= RP
Tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. Horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Instrument viiakse esimese poolvõtte (olgu selleks siin RV) asendisse. Esmalt viseeritakse tagumisele punktile (A) ja võetakse lugem (1), mis kirjutatakse välivihikusse. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse võetakse lugem (2). Nurk (ABC) arvutatakse (2)-(1)=βRV. Teiseks poolvõtteks (RP) keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse nüüd eesmisele C. Võetakse lugem (3). Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA)
4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada.
piirid ja nimetused. Soovitatav on ka ära näidata põhja-lõuna suund, Abrissi võib koostada, kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. Ristjoone meetod on küllaltki töömahukas. 2. Polaarmeetod- Selle meetodi puhul seatakse ühte külje otspunkti üles teodoliit ja tema horisontaalringi lugem seatakse nulliks ning viseeritakse piki käigu külge. Kui seejärel viseerida mõõdistatavale punktile, saame horisontaalringil suunanurga. Kaugus mõõdetakse kas niitkaugusmõõturiga või valguskaugusmõõturiga (kaasajal viimasega). Niitkaugusmõõturi täpsus on madal ~1/300 d. Tänapäeval on polaarmeetod tänu elektroninstrumentidele muutunud valdavaks. 3. Lõiked e bipolaarmeetod- Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti
protokollide registris. Protokoll - on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koos- oleku käigu ja vastuvõetud otsuste fikseerimiseks. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumi- te lahendamiseks. Käskiri vormistatakse üldplangile. Käskirja originaal vormistatakse üldjuhul ühes eksemplaris. Käskirja lisadele viidatakse tekstis. Käskirja lisa peab olema allkirjastatud. Käskkiri viseeritakse originaalil. Käskirjal on üks allkiri. Käskkirja kuupä- eva märgib allkirjastaja. Paberkandjal käskirja jaotuskava märgitakse käskkirja esikülje- le allkirjast allpool; eraldi jaotuskava lehele. Põhitegevuse käskkirjade säilitamise tähtaeg on alatiselt. Personali käskkirjade säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on
Optilisi kaugusmõõtureid on mugav kasutada joonte mõõtmisel raskestil ligipääsetavates kohtades. Vaadates läbi latile suunatud pikksilma näeb mõõtja niitristiku ülemise ja alumise niidi vahele jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm-jaotiste arv l. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d=kn+c, k=100 n 0 See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L + cos2u, h = L/2 sin2u, L niitkaugusmõõturigamääratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h=L/2 sin2u+i-l niitkaugusmõõturigamääratud kaugus Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid
Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nimetatakse poolvõtteks. Kasutatakse ühe nurga. *Ringvõtete viiskui seisupunktist on vaja mõõta 3 või enam suundi. Vertikaalnurkade mõõtmise viisvõib olla positiivne või negatiivne. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. Nurkade mõõtmise vead: *instrumentaalsed vead *tähise redutseerimise viga tähis paigutatakse sihtpunktile või selle taha võimalikult täpselt ja vertikaalselt. Sihtpunktile viseeritakse alati võimalikult maapinna lähedalt arvutamine. *tsentreerimise viga *isiklikud vead *ilmastiku vead. Ekstsentriliste mõõtmiste redutseeriminekui nurka pole võimalik sellel asukohal mõõta, kus tarvis. Jooni on võimalik mõõta: lindiga; teodoliidi ja lattmõõturiga; valguskaugusmõõturiga(elektrooptiline/elektromagneetiline ). Kasutatakse 50m terasest linti. Komplekti kuuluvad veel
kõrgusmõõtjad. Sisuliselt mõõdetakse kaldenurki. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: - mõõtma peab puust ligikaudu samal kaugusel, kui kõrge on puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu latva 45° nurga all - kaugus puuni määratakse kas kaugusmõõtja või lindiga - tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde - kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale, puu kõrgus saadakse kahe mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid. Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala
Kõrguse mõõtmine kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ning tulemused liidetakse või lahutatakse. Puu vanuse määramine männaste loendamise teel; juurdekasvupuuri abil. 15. Puistu lõikepindala määramine. Puistu lõikepindala on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist
· Koguma, analüüsima, interpreteerima ja dokumenteerima infot, mis kinnitab auditi käiku ja tulemust. · Raporteerib kontrolli tulemustest. · Viib läbi järelauditi, et veenduda kas juhtkond on rakendanud vajalikke meetmeid probleemide lahendamiseks. Üksuse juhtimine ja siseauditi üksuse juhi kohustuse: · Üksuse juht peab määratlema üksuse eesmärgid, volituste piirid ning täpse vastutuse, mis fikseeritakse kirjalikult ning viseeritakse asutuse allüksuste juhtide poolt, kes on nendega seotud. · Siseauditi üksuse tüüplaanide koostamine. · Üksuse personali tegevuse regulatsioonide väljatöötamine ja kehtestamine. · Üksuse personali arendustegevus ja koolitus. · Osalemine üskuse tööjõu valikus. · Korraldab koostööd sise- ja välisautiitori vahel, samuti rahandusministeeriumi ja riigikontrolliga. KONTROLLTÖÖ NR. 1 Audiitorimeetodid 1
nimekirju. ? Sündmuse ja vastuvõtu nimetus. Kutsel on kirjas sündmus, mis põhjusel oleme korraldatavale üritusele kutsutud ja millisel viisil seda tähistatakse. ? Aeg. Kutsele märgitakse nädalapäeva nimetus, kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg. ? Vastuvõtu toimumise koht, kuhu märgitakse aadress ja vajadusel lisatakse vahelehel kohaaasend nind transpordi liikumine. ? Kutsuja. Kutse viseeritakse kutsujate poolt ja on kena kui seda tehakse iga kutse allkirjastamisega. ? Riietus märgitakse kutse alla vasakusse nurka ja tavapäraselt märgitakse kutsele meeste riietus: tume ülikond, smoking, frakk. Märge pidulik riietus ei ole küllaldesel informatiivne ja seda kutsele ei märgita. ? Vastus kutsele kirjutatakse kutse paremasse nurka. Märgitakse see mitmeti: palume vastata või äraütlevad vastused. Juurde lisatakse telefon või eposti aadress ja kuupäev.
Alustes on määratud, et kõik õigusaktide eelnõud peavad enne allakirjutamiseks esitamist olema viseeritud ametiisiku poolt, kes vastutab õigusakti eelnõu juriidilise korrektsuse eest. Asutuse struktuuriüksuste vahel kooskõlastatakse dokumentide eelnõud üldjuhul koostaja poolt antud tähtajaks. Tähtaega võib pikendada kokkuleppel eelnõu kooskõlastamiseks esitajaga. Dokumendi kooskõlastanud ametnik märgib sellele oma viisa. Ametikirjad viseeritakse asutusse jääva eksemplari viimase lehe esiküljel, õigusaktid originaali viimase lehe esiküljel. Vahet tuleb teha asutusesisesel ja asutustevahelisel kooskõlastamisel! Asutustevaheliseks kooskõlastamiseks saadetav õigusakti eelnõu ja selle juurde kuuluv seletuskiri peavad olema viseeritud koostaja (töörühma juhi), õigusosakonna juhataja ja vastava valdkonna tippjuhi poolt. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kaaskirjaga
4. Algab reaalne audit. Auditi toimingud viiakse läbi kava ja valitud meetodite järgi. 5. Auditeerinud siseaudiitor valmistab ette lõpparuande projekti ja kooskõlastab selle siseauditiüksuse juhiga. 6. Lõpparuande projekt edastatakse asjaosalistele, viiakse läbi selle arutelu, kuulatakse ära osapoolte seisukohad, ettepanekud, vastuväited jne ning võetakse need arvesse lõpparuandes, mis koostatakse pärast arutelu. 7. Lõpparuanne viseeritakse/kinnitatakse. Avaliku sektori puhul esitatakse lõpparuanne ka kõrgemal seisva organi juhile või siseauditi eest vastutavale isikule, kellele kaasneb sellega teatud järelevalve funktsioon. 27 10. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE Aruannete eesmärk (siseauditi aruanded) on anda objektiivne ja õigeaegne info ning asjalikud
Auditi toimingud viiakse läbi vastavalt kavale ja valitud meetoditele; 5. Auditeerinud siseaudiitor valmistab ette lõpparuande projekti ja kooskõlastab selle siseauditi üksuse juhiga; 6. Lõpparuande projekt edastatakse asjaosalistele, viiakse läbi selle arutelu, kuulatakse ära osapoolte seisukohad, ettepanekud, vastuväiteid, parandusi jne ning võetakse need arvesse lõpparuandes, mis koostatakse peale arutelu; 7. Seejärel lõpparuanne kinnitatakse/viseeritakse; Avaliku sektori puhul veel: 8. Lõpparuanne esitatakse kõrgemal seisva organi juhile või siseauditi eest vastutavale isikule, kellel tekib sellega teatud järelevalve funktsioon. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE Aruannete eesmärk (siseauditiaruandeid mõeldud) on anda objektiivne ja õiglane info ning asjalikud soovitused juhtidele, mis ajendaks ja võimaldaks neil vastu võtta õigeaegseid ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid
Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu. Kõige täpsem on viseerida puu latva 45o nurga all. * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga. Sammudega mõõtmine on üldiselt ebatäpne, 1m viga kauguse (baasi) määramisel tingib 1m vea puu kõrguses. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. d) Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f – vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja
Ekspedeerimisega seotud kulud konteeritakse logex osakonna ja kaupade jaotusveoga seotud kuluarved konteeritakse logtr osakonna kohaselt. Kuna see teenus on sisse ostetud, et klientide kaupa vedada erinevatest sihtkohtadest lattu hoiustamisele ja ka laost välja klientidele, siis on see põhitegevusega seotud kulu ning selle kajastamine müüdud kaupade 32 kuluna on mõistlik ning õige. Teenuste eest esitatud arved viseeritakse ettevõtte määratud isiku poolt, kes antud kulu on tellinud. Raamatupidamises kirjendatakse kanne alljärgnevalt: D Müüdud teenuste kulu D ostu käibemaks K võlg tarnijale. Tabel 4. Müüdud kaupade, teenuste kulu käibeandmik kontode lõikes 01.08.-31.10.2019 Konto Konto nimi Algsaldo Deebet Kreedit Netoerinevus Lõppsaldo 31110 Realiseeritud 1 006 888,78 417 409,84 0,00 417 409,84 1 424 298,62 teenuste kulu
vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, · tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma harvikud). silmade kõrgus (1,5 m) juurde. · kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või 1. Tekkeviis (päritolu) - sellest oleneb puistu lahutatakse. struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: d) Puu mahu määramine
63 3. Puu kõrguse mõõtmine Kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; *kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem:
1 ha kohta 4 mõõtmist. Kasutatakse erineva pikkusega ja dioptriava läbimõõduga instrumente, kuid oluline on ava läbimõõdu ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50 c) Puu kõrguse mõõtmine Kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga; * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. (kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. Praktilises metsanduses kasutatakse 'Vertex', 'Silva' ja 'Suunto' tüüpi kõrgusmõõtjaid, varem kasutati laudkõrgusmõõtjat ja ka standardkluppi saab kohandada kõrgusmõõtmiseks. d) Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60.....85, oksad 5.....25 ja juured 5.....35 % kogu puu mahust. Kasutamise seisukohalt jaguneb tüvi tarbe- ja küttepuiduks. Tarbetüvi jaotatakse
annaabi.ee 
