Heaks näiteks on Richard Laasik "Wikmani poistest". Ta oli õppimise ning harjade tegemisega nii hõivatud, et millegi muu jaoks aega ei jätkunud. Saades pakkumiseks õpetada Juhan Pukspuud kooliväliselt, oli ta väga kahtleval seisukohal. Tal ei olnud piisavalt motivatsiooni ning tahet. Nähes aga Juhani imeilusat ning tarka õde Virvet, veetis Richard Pukspuude juures iga võimaliku hetke. Kui ta just ei olnud ametis Juhani õpetamisega, siis ehitas ta Virvele rõdu, kus too sai flöödiga mängida. Ka Juhani õpetamisele mõjus armumine hästi, kuna Richard oli rohkem motiveeritud. Kui Juhan ei oleks eksamit läbinud, oleks Richard ju Virvele endast halva mulje jätnud. Armastuses on teod lausa vältimatud. Selleta ei saa armastus eksisteerida, kuna teod on armastuse tõestused. Musta valgeks oskab igaüks rääkida, kuid vähe on neid, kes sõnadeloopimise asemel näitab oma tundeid tegudes. Ka "Wikmani poiste" Jaan Sirkel
Ta oli klassi priimus. Sirklile meeldis tantsimine ja luuleõhtutel käia. Tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale ning seetõttu kutsuti Jaak Vaimukultuuri Ühingusse esinema. Ta tahtis, et Eesti saaks vabaks ja sellepärast oli ta sõja pooldaja. Jaak armastas tüdrukut nimega Virve. Armukolmnurk Kõik sai alguse kui Riks pidi aitama Pukspuud. Kuid Riks ei julgenud üksi minna ja kutsus Jaagu kaasa. Nõnda kohtasid nad mõlemad Virvet ja armusid. Jäi mulje, et Virvele meeldisid mõlemad poisid. Võis arvata, et Virvele meeldib Riks rohkem, ta sai temaga igapäev kokku kui Riks pidi Juhanit õpetamas käima. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Kuna Virve mängis flööti, hakkasid poisid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib. Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab
ja Laasik lõpetavad. · Penn ja Aino olid paar, nad tantsisid. Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve. Ka Laasikule meeldis tüdruk. · Hoogu kogus raha kogunemine. Ühel päeval polnud Keldril raha anda ning küsiti Tumbult, kes aga ei laenand põhimõtteliselt. Siis Jaak seletas, et mees peab olema oma põhimõtte omanik : ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. · Jaak mõtles pidevalt Virvele. Kirjutas luuletuse Virvest. Õpetaja nägi seda luuletust ja käskis tahvlile kirjutada see oli hea.Õpetaja käskis selle kõigil vihikusse kirjutada ja analüüsis seda. · Õpetaja andis klassile kirjandi teema ,,Koidula ja Kreutzwald". Õpetaja arvas, et Penn sai liiga kõrged hinded(Virve oli kirjandi valmis kirjutanud). Jaagu kirjand oli silmapaistev ning õpetaja saatis poisi Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas
Nagu Juhani õpetamine sai hoo sisse, hoogustus ka raha kogumine Laasiku tarvis. Ühel päeval polnud aga Keldril vajalikku raha ning katsetuse pärast (nimelt meeldisid Jaagule eksperimendid) küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk
Seitsmes peatükk Nagu Juhani õpetamine sai hoo sisse, hoogustus ka raha kogumine Laasiku tarvis. Ühel päeval polnud aga Keldril vajalikku raha ning katsetuse pärast (nimelt meeldisid Jaagule eksperimendid) küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk
Seitsmes peatükk Nagu Juhani õpetamine sai hoo sisse, hoogustus ka raha kogumine Laasiku tarvis. Ühel päeval polnud aga Keldril vajalikku raha ning katsetuse pärast (nimelt meeldisid Jaagule eksperimendid) küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk
Austati palju kooli�petajaid ning ka direktorit.Direktor Wikman oli v�ga austatud mees, suri maov�hki.Wikmani G�mnaasiumis m��dab meest tema suutlikkus.Rikastel ja vaestel samapalju �igusi. 2.Iseloomusta autori teisikut Jaak Sirkelit Jaak oli tark poiss, �htlasi ka klassi priimus.Talle meeldis luuletada.Meeldis talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste rivaalitsemist tema p�rast. Mis Virvest saab?
välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Virve mängis flööti, mõlemad poisid hakkasid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib
teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest
Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nõrk , võib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. 5.) Autor tahtis selle raamatuga ütelda , et alati kui sa teed kooli ajal igast trikki ja nalju , võib sust siiski sirguda vastutav ning tore noormees/mees . Ja kunagi ei tea kuhu sind tiritakse või mida pead oma eluajal üle elama. 6.)Sirkel Jaak Õppis väga hästi , oli klassi priimus. Ta oli väga armunud Virvesse , kes oli Jussi kaksik õde. Ta kirjutas Virvele luuletusi . Võistlesid Rikisiga Virve pärast. Hoolis oma klassikaaslastest. Härra Wikmann Kooli direktor , hoolib väga oma koolist ning õpilastest. Alati väga korrektse väljanägemisega ja räägib väikse aksendiga. Tal olid vuntsid ja hallid silmad . Muidu väga tundlik ja kergesti solvuv. Usukannataja e. vikaar Tooder Algul oli õpetaja Wikmani gümnaasiumis , aga siis Jussi viskas vembu ja vikaar otsustas , et ta ei ole sobilik õpetajaks. Hakkas jumalasse
aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib- olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve ütleb, et Jaak talle järgmised 2 nädalat ei helistaks, et ta saaks rahulikult oma eksamid ära teha.
Sirkel ja Penn käisid tihti vaatamas, kuidas läheb Riksil Jussi õpetamisega. Ühel korral, kui Jaak läks vaatama Jussi edusamme, kohtus ta Pukspu noorema õega. Jussi õde, Virve, oli pähklipruunide juustega ja siniste silmadega. Jaak armus temasse ja käis seetõttu tihemini Pukspudel külas. Jaak kutsus Virve tihti kinno ja helistas talle. Kirjandus tunnis anti neile ülesanne, kirjutada kirjand Koidulast ja Kreuzwaldist. Just sellist ülesannet Jaak ootaski, sest ta tahtis Virvele muljat avaldada. Eelmine kord oli Rääkind Virve, et ta oli käinud ,,Vaimu Kultuuri ühingus" ja kuulanud seal kellegi kirjandit ja mis oli tundunud talle ,,niiiii" igav. Jaak märkas, et tema kirjandil on palju ühist Virve omaga. Jaak tahtis lugeda oma kirjandit ,,Vaimu kultuuri ühingus", et Virve kuuleks tema arutlusi ning, et need oleksid Virvele vastuvõetavad. Kuid ,,Vaimu kultuuri ühingusse" peaks Kõtsberg teda soovitama. Nõnda, et ta satuks sinna
välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus 13 Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette.
Jaak kritseldas armastus luuletuse Virve Pukspuust. Õp lasi selle tahvlile panna, teistel vihikusse kirjutada, kiitis teda. Kodukirjand Kreutzvaldist ja Koidulast (jaak kavatseb ära kasutada kirjandit virve pukspuu suunas liikumiseks). Point: iseenesest pole mitte midagi??? VIII Jaagu eesmärgid kirjandi kirjutamisel (et Virve suunas liikuda): 1) kirjutadan nii hästi, kui suutis, et esineda Vaimukultuuri Ühingus. 2) kirjutada nii, et tema arutlused oleksid Virvele (kui luuletav ja natukene sinisukne: vaimutegevust eelistav naisterahvas) vastuvõetavad, üllatavad (lk 100). Esines ühingus, virve oli heas mõttes üllatunud. Läks nagu unistas. Esitamise lõppu suur arutelu. Johanson, tema sõber ja õp Roop. IX saavutus oma jutuga kreutzvaldi ja koidulaga..Virvele mulje avaldamiseks. oluline hoopis: Tooderiga kõnelus. Tooder rääkus buda mungast ja teiste ning enda veenmisest. X Kristjan Koorma sünnipäev
11. Klassis jäi Riks trammi alla ja sattus koljupôhimiku murruga haiglasse. See juhtus siis, kui ta läks lähedalasuvasse tütarlastekooli kosmograafia tööd viima. Paari kuu pärast sai ta terveks ja oli võimeline tagasi kooli minema. Rootsi reisile ta ei läinud kuna juuni oli harjamüümiseks parim kuu. Konkureeris Jaaguga Virve pärast. Virve Pukspuu oli Jussi paar minutit noorem ôde. Nad olid kaksikud. Iseloomult oli üsnagi heasüdamlik neiu. Virvele meeldis flööti mängida. Virve tegeles kahe noormehega korraga nii Jaagu kui Riksiga. Mõlemad olid omale muretsenud flöödi raamatu, kuna tundsid Virve vastu suurt huvi. Virve oli nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik ning andis môlemale lootust. Lõpuks siiski Virve eelistas Jaaku Riksile. Alguses harrastasid nad lihtsalt väljas jalutamist, aga lõpuks hakkasid siiski käima. Virve käis Jaaguga ka koolipeol, mis toimus detsembrikuus. Virve käis oma tädiga ümbermaailmareisil.
lõpuks eesti keelele. Kokku külastati Virvet aastatel 1990-1991 maaväliste olendite poolt kolm korda. "Valetas? See on välistatud." Hans Raudsiku sõnul kontrollisid Virvet toona nii Kuressaare psühhiaater Ülle Saar kui ka Jämejala haigla psühholoog - naine oli täiesti normaalne. "See, kes neid linte kuulab, tunnetab kohe, et seitsme klassi hariduse tasandil sellist juttu välja ei mõtlegi. Huvitav on juhtum veel sellepärast, et Virvele jäeti mälu alles, seda ei suudetud kustutada. Ta mäletab detailselt, mis temaga juhtus." Saaremaal eriti palju juhtumeid Viimati kohtus Raudsik Virvega möödunud aastal ning saarlanna oli äärmiselt vitaalne ja elurõõmus. "Toona oli eriti palju ufojuhtumeid Saaremaal," meenutab Raudsik. Paraku lõppes üks lugu traagiliselt: 1991. aasta südasuvel pani mees, keda oli poolteist aastat järjest katseteks kaasa viidud, endale nööri kaela. "Oli vaikne ja tore külamees
selliseid plahvatusi või vägivalda juhtub tihti. Isegi pärast pikki tunde arutlemist ei selgunud süüdlast. Seega probleem jäi lahendamata. ( Kuigi Sirkel tunnistas 11.klassi ajal üles , et plahvatus oli nende töö olnud). Ka võib Laasiku ja Sirkeli psühholoogiliseks probleemiks lugeda armastust Virve Pukspuu vastu. Arvatavasti Jaak mõtles alati, kus ja kellega Virve on. Armukadedust ja võidurõõmu, kord sai olla üks Virvega, kord teine. Tundus, et Virvele meeldis poisse õrritada, kuigi võib öelda , et Virve kaldus oma südame poolest siiski Jaagu poole. Lõpuks veetsid Virve ja Jaak öö koos, Jaak vangistati. Lahti saades oli Virve juba kaugele Rootsi läinud. Jaak kannatas väga. Hetkel ei oska öelda, kuidas nende armastuse lugu lõppes. Kindlasti tekitas rohkesti pinget, kas Juhan Pukspuu saab eksamidest läbi, et jõuda 11.klassi. Kõik poisid panid rahad kokku,et ( kuigi osad ei pidanud seda heaks mõtteks)
Hetkel kui poiss mõtles neiu suudlemisest astus uksest välja Laasik, kes oli jäänud Kerese malepartiisid.Poisid hakkasid koos koju minema. Riks pööras vabandusega, et tal on vaja luuajõhve teisele tänavale. Jaak läks trammipeale ning peagi tuli sinna usuõpetuse õpetaja Tooder. Ta istus Jaagu kõrvale ning vestles temaga terve tee. Jaak sai teada, et direktor wikmanil on maopõletik (ta oli kuulnud vaid maohaavadest ega mõistnud, mis haigus see on). Kümnes peatükk Jaak luges Virvele oma luuletusi. Planeeriti Koormani sünnipäeva. Igaüks pidi kaasa võtma midagi kangemat. Sünnipäeval ootas Jaak Virvet, kes lubas hiljem tulla, sest ta pidi flöödimängu harjutama. Peo lõpus hiiliti Jaagu kunagise kodu juurde. Jaak suudles neiut. Teda koju saates keelas Virve helistamise kuni eksamite lõpuni ära. Üheksateistkümnes peatükk Paljud sünnipäeval olnud poisid ei läinud järgmisel päeval kooli. Inlise keele tunnis kutsuti Jaak vastama
1.5.1 Virve Köster Virve-Elfriede Köster, neiupõlvenimega Haavik, on 30. jaanuaril 1928.aastal Pärnus sündinud eesti rahvalaulik. Rohkem on Virve tuntud Kihnu saarel Järsumäe talus asuva elukoha järgi Järsumäe Virvena või Kihnu Virvena. Praeguseks on ta lauluema staatusesse tõusnud ning populaarne nii vanade kui noorte hulgas. Ta on ligi 400 laulu autor, tema tuntuimaks lauluks on "Mere pidu", mille sõnad on toodud lisa 1 all. Laul sündis Virvele peaaegu saatuslikuks saanud kogemuste tagajärjel kaks korda uppumissurmast pääsenuna kirjutas ta kurbadest kogemustest lõbusa laulu. Selle laulu tegi kuulsaks ansambel Kukerpillid, kelle repertuaari on Virve andnud kümneid lugusid. Järsumäe Virve teine plaat ilmus 2007. aastal koostöös Olavi Kõrrega, sellel kõlavad Virve laulude töötlused. 2008. aasta novembris käis ta oma pereansambli, Manija Poiste ja Kihnu käsitöömeistri Härma Roosiga Venezias.
1943. aastal värvati neid luurerühma. See luurajate grupi keskus oli selles talus, kus mu vanavanaema praegu elab. Papa oli üks andmete koguja sellele luuregrupile, kuna ta oli kindlustudinspektor juba kolme valla peale. Ta nagunii käis üle päeva valdades. Luurajad andsid infot edasi morsega. Virve oli tavaliselt see, kes hoidis nendest teisi inimesi eemal. See luureaparaat on siiani soo põhjas, millega infot edastati. Luurajad mängisid Virvele kavalere. Hiljem oli papaga neil siuke kokkulepe, et poisid võisid külas käia. Nende poiste eesnimed olid varjunimed. Virve teadis ainult ühe poisi õiget nime ja elukohta. Eestlased olid vabad ja võisid vabalt liikuda talust tallu. Papal jäi Venemaale minemata kuna riigipiir pandi kinni. Keeled on minu vanavanaema jaoks rasked olnud. Isegi eesti keele kirjutamine on olnud talle raske. See on tal selgeks õpitud. Lõuna-Eestis on ju suhteliselt palju murret.
Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, petaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma knes sellest, mis Virvele meeldis tstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vibolla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve ütleb, et Jaak talle järgmised 2 nädalat ei helistaks, et ta saaks rahulikult oma eksamid ära teha.
NIKOLAI Noh, iluasjad. Ega mul pole sellist edevust vaja. Naistele ju meeldib. ÕDE VIRVE Aitäh. NIKOLAI Noh, sina oled rebane, mina olen hunt. Sina kardad. Jooksed eest ära. Virve jookseb eest ära, naer. Siseneb mees. Nii: ja nüüd teie, seltsimees. Dokumendid palun, sm Palmioks. Ja miks te tööl pole? PIKK FELIX Ma olen raudteelane. Palmioks läks puhkusele. Leidsin need riided liiprite vahelt. Ta läks ilmselt reisile NIKOLAI Ja jaa. Rattad teevad rattattaa ja rattattaa... Virvele: Lippa sina koju. Mehele: Võtame viina. PIKK FELIX Viina pole. NIKOLAI On küll, ma käisin poes. Joovad PIKK FELIX Ma siis lahkun. 39 NIKOLAI Kuhu? PIKK FELIX Tundmatus suunas. NIKOLAI Ka mina lahkun tundmatus suunas. PIKK FELIX Selge. Head teed. Raudteelane ehk Pikk Felix võtab välja püssi ja laseb kommunisti maha. Lahkub tundmatus suunas. Madonna tormab Täitevkomitee hoonesse
Surmapõhjus: Vana koolitahvel kukkus akna eest ära ja selle nurk tabas oimukohta. 46 4.131. Virve Vuuk Sünnikoht: Harala Tervis: pooleldi halvatud Olemus: arglik, sest ei julgenud hiljem vallavanema juurde minna, see võis muidugi ka uhkus olla; Lugu: Tema mees ei tulnud hommikul välja, brigadir käis teda kogu aeg üles ajamas. Too oli väga sõbralik ja muretu mees. Partei seadis ta külanõukogu esimeheks. Kunagi tikkus ta Virvele karjalaudas ligi, hiljem ei tulnud vaatamagi. Ta oli saanud vallavanemaks. Pidas kõnet, kirjutas lehes, kuidas arendada omavalitsust. Virve ei hakanud vallavanemat tülitama, mis sest, et küte sai otsa, süüa polnud. Perekond: mees Alfred Surmapõhjus: loomulik surm 4.132. Eduard Lomp Sünnikoht: Harala Eluiga: 19151993 ehk 78 aastat Olemus: uskmatu; Lugu: Kui arst käis viimast korda tema juures, oli ta imestunud, et Eduard sellise haigusega täitsa üksi elab
annaabi.ee 
