hemolysin from Staphylococcus aureus. It is frequently used to identify Listeria spp. Gram positive. 7) Nimetada patogeensetest streptokokkidest põhjustatud haigusi 1.2.3.Haigused ja patogenees Streptokokid on püogeensed bakterid. Neid esineb sageli soojavereliste nahapinnal, hingamisteede limaskestadel, suuõõnes, genitaalelundites ja nisakanalis. Haiguse puhkemist soodustavad resistentsuse langus ja mitmed traumad. Streptokokkide virulentsuse faktoreid on 3 rühma: 1) Antifagotsütaarsed faktorid: · kapsel - sisaldab polüsahhariide ja hüaluroonhapet, mis on ka soojavereliste sidekoe komponendiks · rakukestas sisalduv M proteiin Str. pyogenes ja Str. porcinus liikidel on antifagotsütaarsete omadustega. Str.equi puhul on M proteiinil adhesiini funktsioon 2) Toksiinid hemolüsiinid ( streptolüsiinid S ja O) lõhustavad erütrotsüüte
· Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga.
panda pahaks. Võimutahe on kunstniku ja ühiskonna vahelise konflikti allikaks. Kunstniku tunnustamine on ühtaegu nii ühiskonna võit kui lohutusauhind kunstnikule. Kunstniku tegelik võit kutsub esile ühiskonna meelepaha ja soovi ta kangelaste hulgast välja heita. Sotsialistlik kunst on seisuses, mille poole algselt avangard püüdles - olla väljaspool kunstiajalugu ja muuseume. Kuna sotsialistlik kunst on seega avangardi alternatiiv, säilitab ta oma virulentsuse (nakatavuse) ja seda tuleb historiseerida tänapäeva postmodernse loogika järgi, mis ei tunnista kunsti õigust olla virulentne. Teooria: 30.-40.ndate aastate kunst oli lihtsalt traditsionalistliku massimaitse peegeldus (vastuolu: loosungiks oli "õppida klassikutelt'), vastuolu tõttu räägitakse sotskunstist kui kitist ja nurjunud naasmisest. Tulemusena lähetatakse sotsialistliku realism mittekunsti alla. Tegelikult rahva tõeline maitse
vaher, harilik ebatsuuga ja hall nulg. · Haigustekitaja on probleemiks üle kogu maailma ja seda samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses · Phytophthora liigid kahjustavad oma peremeestaimi ensüümide abil, millega mõjutatakse peremeestaimede keemilisi ja mehaanilisi vastupidavuse mehhanisme. · Mõned peremeestaimed omavad mõne Phytophthora liigi vastu virulentsuse geeni ning nakatumine toimub ainult konkreetse geeni olemasolu korral. · Eristatakse Phytophthora liike, mis nakatavad peremeesorganismi pinnase või õhu kaudu. · Õhu kaudu levivad liigid põhjustavad haavandeid taimede varrel ja tüvel, nekrootilisi laike, tüve- ja lehelaiksust. · Pinnase kaudu levivad liigi tekitavad enamasti varre-, juure-, juurekaela-, mugula- ja viljade mädanikku.
organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime -patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
3. Geneetika rakendusvaldkonnad. Kliiniline veterinaarmeditsiin (- anomaaliate (loe haiguste) päritavuse selgitamine ja pärilikke anomaaliaid põhjustavate geenide ja lookuste selgitamine, - "kahjulike" geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonidest, - pärilike eelsoodumuste avastamine ja eelsoodumuste päritavuse uurimine, - geeniteraapia e geenide siirdamine) Veterinaarmikrobioloogia (- mikroobide patogeensuse ja virulentsuse geneetilise määratuse ja selle muutlikkuse selgitamine, - ravimresistentsete mikroobi- ja nugiliste tüvede kujunemise ja resistentsuse mehhanismide selgitamine, - mikroobide genotüpiseerimine, molekulaar-epidemioloogia, - mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (- loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; - resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon)
Patogeenide selektiivse surve all on meil tänaseks väljakujunenud keerukas immuunsüsteem. Loomulik süsteem tagab esmase kaitse, aktiveerib adaptiivse immuunsuse (antikehad ja T-rakuline vastus). Bakterid sisenevad organismi tavaliselt hingamisteede, seedetrakti või urogenitaalse trakti kaudu või haavandid nahas, limaskestadel. Organismi im.vastus sõltub nakatava patogeeni kogusest ja virulentsusest. Madalast nakkustasemest saab jagu innate immuunsus. Kõrgema nakkustaseme ja suurema virulentsuse korral vastab bakteriaalsele nakkusele adaptiivne immuunsus, eelkõige AK-d. Mõnedel juhtudel, ntks kui bakter paljuneb rakus, on im.vastuseks spetsiifiline delayed-type hypersensitivity (DTH) vastus. Immuunvastus ekstra-ja intratsellulaarsete bakterite vastu on erinev. Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid
Loomulik (innate) süsteem (kaitsebarjäärid, fagotsütoos, komplemendil põhinev kaitse) tagab esmase kaitse, aktiveerib adaptiivse immuunsuse (antikehad ja T-rakuline vastus). Bakterid sisenevad organismi tavaliselt hingamisteede, seedetrakti või urogenitaalse trakti kaudu või haavandid nahas, limaskestadel. Organismi imm.vastus sõltub nakatava patogeeni kogusest ja virulentsusest. Madalast nakkustasemest saab jagu innate immuunsus. Kõrgema nakkustaseme ja suurema virulentsuse korral vastab bakteriaalsele nakkusele adaptiivne immuunsus, eelkõige AK-d. Mõnedel juhtudel (N:kui bakter paljuneb rakus - on im vastuseks spetsiifiline delayed-type hypersensitivity (DTH) vastus. Immuunvastus ekstra-ja intratsellulaarsete bakterite vastu on erinev. Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid
Vaktsiinid: · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Mõnedel bakteritel on mitmeid toksiine (nt sarlakite tekitajal Streptococcus pyogenes'el), teistel on aga üks põhitoksiin · Vaktsiinid jagunevad: o Nõrgestatud tüved e elusvaktsiin Kultuur on säilitanud on antigeensuse, aga kaotanud virulentsuse Tuberkuloosi, tüüfuse ja siberi katku vastane vaktsiin o Formaliiniga töödeldud e anatoksiin e toksoid Teetanuse vastane vaktsiin o Inaktiveeritud tüved e surmatud vaktsiin Neid on rohkem, sest enamikke mikroobe ei õnnestu nõrgestada Difteeria, läkaköha, katku, koolera ja tüüfuse vastane vaktsiin pH mõju mikroorganismile: · Patogeenid:
Valdkonnad veterinaarias, kus geneetika kui teadus leiab rakendust: (1) Kliiniline veterinaarmeditsiin: anomaaliate (loe haiguste) paritavuse selgitamine ja parilikke anomaaliaid pohjustavate geenide ja lookuste selgitamine, "kahjulike" geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonidest, parilike eelsoodumuste avastamine ja eelsoodumuste paritavuse uurimine, geeniteraapia e geenide siirdamine (2) Veterinaarmikrobioloogia: mikroobide patogeensuse ja virulentsuse geneetilise maaratuse ja selle muutlikkuse selgitamine, ravimresistentsete mikroobi-ja nugiliste tuvede kujunemise ja resistentsuse mehhanismide selgitamine, mikroobide genotupiseerimine, molekulaar-epidemioloogia, mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine); (3) Veterinaarimmunoloogia loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; .resistentsete liinide ja tougude kujundamine e. veterinaarselektsioon,
„Kahjulike“ geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonist. Päriliku eelsoodumuse avastamine ja selle päritavuse uurimine. Geenide siire geeniteraapias. Veterinaarmikrobioloogia – mikroobide genotüpiseerimine, mikroobide gen. modif. nt vaktsiinide loomise eesmärgil. Kuidas kujunevad ravimiresistentsed mikroobitüved ja milliste mehhanismidega. Molekulaarepidemioloogia. Uuritakse mikroobide virulentsuse geneetilist määratlust ja varieeruvust. Veterinaarimmunoloogia –loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine. Kujundatakse resistentseid liine ja tõuge (veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia – kuidas ravimile reageerimine varieerub geneetiliselt. Proovitakse luua genotüübi ja indiviidi spetsiifilisi ravimeid. Preventatiivne veterinaarmeditsiin – meetod, millega proovitakse vältida pärilikke haiguseid (geneetiline hügieen selektsioonis)
spetsiifiliste antikehade abil A-tüüpi gripiviiruste maatriks-geeni määramine polümeraas- ahelreaktsiooniga (PCR). Dif.diagnoos: pastörelloos, pseudoraabies, SRRS, klamüüdia. Flaviviridae – ümbrisega Flaviviridae -> Perekond – Pestivirus -> Liik - sigade klassikalise katku viirus (HCV) -> Sigade klassikaline katk Sigade klassikaline katk on kontagioosne haigus, mida põevad kodu- ja metssead. Viiruse virulentsuse alusel eristatakse A, B ja C varianti: A tugevalt virulentne viirusetüvi, B variandi viirusetüved on vähem virulentsed ja põhjustavad põrsaste haigestumist, C variant on nõrgalt virulentne tüvi. SKK viirus indutseerib neutraliseerivate-, pretsipiteerivate- ja komplementisiduvate antikehade moodustumist. Levik: Viirus levib haigete loomade või nakatunud loomade liha ja tapajäätmetega. Toorsingis säilib viirus 85 päeva, külmutatud lihas kuni 52 kuud
Shigella deoksükolaat-kaltsiumkloriid (SSDC) agarile (tabel 3.6). · eelrikastamine trüptoon-soja puljongis (TSB). Järgnevalt rikastamine sapi- oksalaat-sorboos (BOS) puljongis ning külvamine tsefasulodiin-irgasaan- novobiotsiin (CIN) agarile (tabel 3.7). Iseloomulikke kolooniaid võib identifitseerida biokeemiliste testidega ja Y. enterocolitica tüved tüpiseeritakse seroloogiliselt. Isolaate on mõningatel juhtudel vaja hinnata ka virulentsuse suhtes, kuid seda tehakse üksnes spetsiifilistes diagnostikalaboratoorites. 45 Tabel 3.6. Yersinia enterocolitica isoleerimine (esimene meetod) Inkubeerimine Toiming Sööde Temp °C Kestus h
Virulentsus kasvab. Miks virulentsus kahaneb? Toimub ühekordne nakatamine. Üks parasiidi indiviid ja tema õed-vennad. Sugulaste vastu konkurents ei ole kasulik ja seega levivad need variandid, mis alandavad virulentsust. Ka mõjutab ülekanne horisontaalne või vertikaalne? Vertikaalse puhul on tähtis vanem-järglane olukord, peab langetama virulentsust, et peremees jõuaks sigida. Tihti esinevad ühekordne nakatamine ja vertikaalne ülekanne koos lõivsuhe selle eest on virulentsuse alandamine. Ka vaktsineerimine mõjutab virulentsust, nt kasvu pärssivad vaktsiinid, levivad need, kes tapavad peremehe lühema ajaga. 9. Mis on eskaleeruv, mis progresseeruv evolutsioon? Kuidas on eskaleeruvat evolutsiooni fossiilide põhjal uuritud? Eskalatsiooni - elukeskkond muutub aina ohtlikumaks. Kiskjad on aina tapvamad ja saakloomad aina paremini kaitstud. Ei parane kummagi kohasus, sest toimib pidev valiku surve teiselt poolt ja tulemuseks igavene võidurelvastumine
Samas keskkonnas olevad bakteritüved, mis konkureerivad omavahel, võivad kasutada signaalmolekuli vastupidiselt, ühed aktiveerivad geenide ekspressiooni, teised inhibeerivad. Signaalmolekulide abil võib toimuda suhtlemine isegi domeenideüleselt bakterite signaalmolekulid võivad modifitseerida eukarüootsete immuunrakkude ja epiteelrakkude transkriptoomi. Hulgatunnetuse abil võivad bakterid reguleerida erinevaid protsesse, nagu biofilmi moodustumine, DNA ülekanne, virulentsuse kujunemine, 128 antiboiootikumiresistentsus, autolüüs, oksüdatiivse stressi talumine, liikuvus, metaboolne aktiivsus, antibiootikumide süntees. Hulgatunnetus on levinud nii patogeensete kui ka kommensantsete bakterite hulgas. Meremikrobioloogid Nealson, Patt ja Hastings avastasid hulgatunnetuse 1970. aastal. Hulgatunnetus kirjeldati mutualistlikul bakteril Vibrio fischeri'l, mis
Põhimõtteliselt võib vaktsiinides antigeenidena kasutada terveid organisme kuni väikeste peptiidideni välja. Tegelikult sisaldavad vaktsiinid nõrgestatud, surmatud organisme, inaktiveeritud toksiine (toksoide) või subtsellulaarseid fragmente. Enamik vaktsiine on viirusvastased. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme (viiruseid). Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud. Antigeenide kasutamine vaktsiinides tähendab kunstlikku aktiivset immuniseerimist. Elusvaktsiinid on tuulerõugete, lastehalvatuse, mumpsi, hepatiit A, kollapalaviku, leetrite, punetiste vastu
läbi SpoT. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel. Kaudselt on ppGpp olemasolust mõjutatud DNA sünteesi, rekombinatsiooni ja reparatsiooniga seotud protsessid. ppGpp effekti erinevatele bioloogilistele protsessidele on kirjeldatud erinevates bakteriliikides ja isegi taimedes. Näiteks on ppGpp hulga kaudu mõjutatud Myxococcus xanthus'e rakkude morfoloogia ja diferentseerumine, Mycobacterium tuberculosis'e virulentsuse kujunemine ja sekundaarsete metaboliitide (antibiootikumid) süntees. M. tuberculosis'e RelA-defektne mutant ei ela üle pikaajalist nälgimist ja anaeroobseid kasvutingimusi. Just selliste tingimustega peab patogeen organismis toime tulema). 34 ppGpp mõju transkriptsioonile Kuigi ppGpp mõju transkriptsioonile on juba aastakümneid uuritud, pole selle molekulaarseid mehhanisme kuni seniseni veel lõpuni suudetud selgitada
annaabi.ee 
