Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne.
ei kuule midagi kuigi teadis, et see on Federigo. Gianni äratab naise ja kässib tal uksele minna aga naine ei tahtnud minna vaid ütles sellepeale, et seal on tont ja ta ei julge minna. Seejärel tahtis naine panna tondile loitsu ja seda nad ka tegid. Nad läksid koos mehega ukse juurde ja naine lausus:" Tont, kuule sa, tont, kes sa seal öösel hulgud ja saba püsti siia tulid, saba püsti ka ära lähed. Mine aeda, sealt leiad sa virsikupuu alt midagi väga rasvast, sada kera minu kanalt, tõsta pudelike suule, mine minema, mind ja minu Giannit aga jäta rahule." Seepeale läkski Federigo aeda võtis söögi ja läks oma koju sööma. Teine novell. Järgmisena jutustas Filosratol. Vaene mees Napolis võttis endale noore, veetleva tüdruku, nimega Peronella. Nad elasid vaeselt, kuid elasid kuidagi ära. Ühele noorele keigarile hakkas Peronella meeldima, ta armus temasse ja ka naine temasse
Riigi keskosa taimkate on rikkalikum võrreldes lõunaosaga, mägedes koguni lopsakas. Tuntumad taimed siis : Kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos, estragonpuju Taimestik Mägedes kuni 2500m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt ka pistaatsia ja artsa. Kõrgemal mägedes on tamme- ja oskasmetsad, veel kõrgemal alpiniidud. Tuntumad puuliigid: pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harikik virsikupuu. Loomastik Kohatatud on üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57 - kahjustanud on sõda ja jahipidamine. Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad. Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.
paiknevast kodust näeb, et viigipuu toe otsas olev eesli koon on suunatud Firenze poole- ÕHK PUHAS. Kui aga Fiesole poole, siis on Gianni kodus. Nii said nad mitmeid kordi kohtuda, koos süüa ja ööd veeta. Kuid ükskord, kui nad pidi kohtuma, söök oli juba valmis Tessal, tuli Gianni...Tessa lasi spetsiaalselt uue roa valmistada. Ja nad sõid õhtust ja läksid voodisse. Tessa oli varemalt oma ümmardajale selle esimese roa andnud- kaks kukke jne.., et ta viiks need virsikupuu alla, kuid oli unustanud öelda, et ümmardaja Federigot ootama jääks Nii kõlasidki kolm koputust, mis oli ka üks nende märguannetest. Tessa teeskles, et magab. Kuid koputati veel, ja Gianni ajas naise üles. Naine ütles et: aa jah, see on mingi tont, kes viimasel ajal pidevalt ringi luusinud. Gianni oli kohkunud, ütles, et praegu ei tohiks kellelgagi midagi juthuda, kuna tema on oma palveid lugenud jne.
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu.
Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju
Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju
viljade erinevuse põhjal. Enelas; põisenelas, pihlenelas, sinienelas, pärgenelas, ebaenelas, õisenelas. Pihlakas, Õunapuu, Tuhkpuu, Viirpuu, Pirnipuu, Aroonia, Ebaküdoonia, Toompihlakas, Tuliastel, Astelpihlakas, Küdoonia. Vaarikas, Murakas, Kibuvits, Roos, Maran, Kerria, Ebakerria, Drüüas. Toomingas, Ploomipuu, Kirsipuu, Aprikoosipuu, Virsikupuu, Loorberkirsipuu. Taraenelas; Nipponi enelas. Harilik põisenelas; Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu; Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu. Valguselembesed, ei taha rasket mulda, Jaapani ebaküdoonia; liigniiskust ka ei taha,; Kasutatakse vilja- ja ilupõõsana. Lõhnav vaarikas, Nutka vaarikas, Kitsemurakas,
külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 oC: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 oC: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 oC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Äärmustemperatuuride mõju metsale: Eesti looduslikult kasvavad metsapuuliigid on enamasti külmakindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja
Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu • P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu • P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu • P. avium – Magus kirsipuu Perekond Prunus Mandlipuu õitseb Virsik õitseb Amuuri toomingas õitseb Perekond Prunus Mandlipuu viljad Virsiku viljad
- põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu.
II – keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlal liigid, taluvad temp. langust kuni -35C (harilik pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu). III – soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25C (har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök). IV – väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15C (ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid). V – troopikaliigid. Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Talvekindlus oleneb liigi omadustest, taime vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterežiimist ning mulla omadustest
mõned taimena) näit vaarikas, Perek pirnipuu Perek kirsipuud iseloomulikumad põldmurakas, (kasut söömiseks) Perek liigid. rabamurakas) Perek pihlakas aabrikoosipuu Perek kibuvits (kasut veini, Perek (kasut hekkidena, likööri tootmisel virsikupuu roosid ning farmaatsias, dekoratiiv- harilik pihlakas) taimedena, näit mets-kibuvits) Perek maasikas (kasut ravimtaimena,
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni –35 oC: h pihlakas, h toomingas, sanglepp, h tamm, h pärn, h vaher, h saar, h jalakas ja künnapuu, sarapuu, h elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad e. keskmise külmakindlusega liigid,taluvad temp. langust kuni –25 oC: h jugapuu, h robiinia, h valgepöök, h pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni –15 o C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, h pukspuu, küpressid. Eestis välistingimustes ei kasva. o V – külmapõlgavad e. troopikaliigid, taluvad temp. + 5…-5 C. Eestis välistingimustes ei suuda kasvada. 86. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 15. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilatsiooni.
roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) sorte, neist paljud on Eestis külmaõrnad. Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast. Euraasias ja Põhja-Ameerikas umbes 35 liiki. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirsiploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu).
pöök. puude varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, vahel puistus nimetatakse puude korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik taluvad temp. langust kuni -15 0 C: ranniksekvoia, diferentseerumiseks. põhjust: hukkub, seda valgusenõudlikum ta mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid erinevad. Ka ühe puu järglased on pärilikult kask, mänd, haab). külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast erinevate omadustega (geneetiliselt heterogeensed) Varjutaluvad - e
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni 35 o C: h pihlakas, h toomingas, sanglepp, h tamm, h pärn, h vaher, h saar, h jalakas ja künnapuu, sarapuu, h elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad e. keskmise külmakindlusega liigid,taluvad temp. langust kuni 25 oC: h jugapuu, h robiinia, h valgepöök, h pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni 15 oC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, h pukspuu, küpressid. Eestis välistingimustes ei kasva. V külmapõlgavad e. troopikaliigid, taluvad temp. + 5...-5 oC. Eestis välistingimustes ei suuda kasvada. 86. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid.
kraadi: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 kraadi: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 kraadi: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale: Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0 kraadi) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest
mõjule. Nende vallutuste tagajärjel sai Kreeka aiakunsti areng uut hoogu ja idamaist joont. Pärsiast toodi rikkalikult uusi taimi: palmid, oleandrid, roosid ja palju teisi lilli. Hiinast toodi sisse Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 21 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a virsikupuu. Lillekasvatust õpiti pärslastelt ja egiptlastelt. Kreeklased kasvatasid ise adooniseid, hüatsinte, krookusi, kannikesi. Aleksander oli suur aiandushuviline, hoolitses parkide eest oma vallutatud aladel. Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest. Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv Altis
annaabi.ee 
