Fourth level Fifth level Kellel on raske toime tulla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aga alati on neid kes virisevad Kui on hea ja soe toit ees Click to edit Master text styles Second level Third level Nüüd liigume tänavale Fourth level Fifth level Mis talv see on ilma lumeta??
Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist ? Lugupeetud kuulajad. Tihti virisevad õpilased ja ka täiskasvanud kooli korralduse vastu. Aga kuidas siis Eesti koolisüsteem teiste riikide omadega võrreldes tundub ? Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: algharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Laps peab minema kooli 7 aastasena ja õppimine mine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eesti on väga tihe kooli programm. Õpilastele antakse kodus rohkesti
Lugupeetud õpetaja ning klassikaaslased! Nagu on öelnud Lennart Meri, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Inimesed alati virisevad, keegi ei ole millegagi rahul, aga mis meil praegusel hetkel nii sitt on? Mis on meie tuleviku väetis? Meil on MASU, seagripp levib, ... Eks MASU ole tingitud inimeste endi vigadest hakati elama üle oma võimaluste. See tähendab liialt laenama ja olukord muutus aina halvemaks, kui ei suudetud enam oma võlgu tasuda. Seda veel ülemaailmselt. Aga mina usun, et kui me sellest MASU-st, TÄPE-st, PUPU-st ja muust jamast
sulgemiseni ja viibki. Ilma tta on isegi krgharidusega noored, tvimelised inimesed, kuna ei ole piisaval tkohti nende poolt pitud erialadele. Paljud krgharidusega inimesed ttavad kas koristajana, nudepesijana vi muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ra elada. Tean ka inimesi, kes on ttanud krgetel ametikohtadel ja nd, olles ttu, ei ole nus ttama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ra hellitatud ja virisevad vga paljude ja pisikeste asjade le. Minuarust on ttusbroos piisavalt tkohti, mida ttud saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest on minu arvamus. Tpuudus vheneks siis kui kik oma uhkuse maha suruksid ja vtaksid vastu selle, mida neile pakutakse. Tpuuduse tttu on ka palju kodutuid. Siit saab alguse juba teine sotsiaalprobleem kuna enamik neist pole joodikud vaid elu hammasrataste vahele jnud eakamad ja mned ka
lastele erinevaid võimalusi, mitte võrdseid. Aga väljaspool koole ja kodusid , on minu arust kõigil võrdsed võimalused , igal inimesel on õigus oma arvamusele, hääletada, valida enda arust õige riigipea . peab olema vaid 18 ehk täisealine. Ka mina olen saamas kuu aja pärast 18, ning mul avaneb võimalus minna hääletama ja seda ma ka teen, kuna paljud inimesed jätavad selle tegematta ja pärast ise virisevad valitu üle. Iga hääl on oluline ja iga inimene kes tahab, et oleks hea elu peaks minema ja andma oma hääle. Mulle endale meeldib demokraatia kuna siis on inimesel võimalus teha nii mõndagi, ennast arendada, vabalt reisida , tutvuda uute ideedega. Kõigil on võimalus teha oma firma , mida kunagi ei olnud üldse võimalik lihtsalt ise teha. Nüüd peab olema lihtsalt tahet ja pealehakkamist. Demokraatiat peetakse ka riigi alustalaks aga õeldakse seda, et kui vundament on tugev
Kas tema käitus siis õigesti ? Tema ei olnud ebainimlik teist inimest maha lastes vms? Samas on loota, et surmanuhtluse hirm õpetab teisi inimesi. Et nad ei satu nii kergelt kuritegelikku maailma, teades mis neid ees ootab. Kuid praeguse karistusseadustiku kohaselt ei pea keegi kartma. Inimene tapab kellegi ära saab seal paar aastakest vanglakaristust ja siis veel paar aastat tingimisi ja ongi kõik. Ja siis veel virisevad vangla toidu ja elamistingimuste üle. Ja kui on väga osavad advokaadid siis on kurjateijal ka võimalus süüst pääseda, alguses kautsjoni vastu vabastamine, ja siis juba kohtuprotsessid , kus kaitsja leiab piisavalt vastuargumente , et süüalust kaitsta ja nii ta pääsebki. Samas saab mõne looma tapmise puhul suurma karistuse, kui inimelu võtmise eest. Mina leina, et siinkohal on väike viga juba Eesti karistus- ja kohtusüsteemis. Kus on siin loogika?
Ma olen eestlane ja seda üsna suure uhkusega, sest ma armastan oma kodumaad, see on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga ,,Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi". Minu põlvkond võib seda küll laulda, aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse. Eesti inimesed virisevad alalõpmata, vahet pidamata, kogu aeg. Keegi ei jaksa ära kuulata. Praegused pensinoärid tahavad tagasi oma nõukogude aega, kui nad elasid hästi tööpuudusest polnud haisugi, raha oli rohkem, poes oli kõik odavam ja üldse oli elu palju lihtsam. Kõige tähtsamal kohal on muidugi raha. Kõik eestlased tahavad rikkad olla ja isegi kui nad materiaalselt on rikkad, siis neile ikka ei piisa ning nad hakkavad hädaldama. Neil
Loo mõte on selles, et inimesed saavad ise oma elu muuta selliseks, milles saaks olla piisavalt rahul. Näiteks tegeleda meeldivate hobidega, valida sobivaim töö või lihtsalt kolida. Võimalusi on palju ning tuleb mõelda ja üritada leida oma tee maailmas. Samas just liiga suure valiku tõttu ei saa nii mõnigi inimene aru, mis on elus tähtsaks ja mida tuleks väärtustada. Palju on ka inimesi, kes kardavad muutusi, on rahutud ega võta midagi ette. Paljud inimesed virisevad lõputult igapäevaste pisiprobleemide üle märkamata, et nad on terved, neil on suurepärane perekond, korralik töö ja head sõbrad. Rahulolu viib positiivsuseni ning positiivsus viib elu paremuse poole, kuni õnneni. Kui sina oled heas tujus ja naeratad, muutuvad ka teised sinu ümber paremateks inimesteks. Minu meelest peaksid tänapäevased materjaalsed inimesed märkama rohkem pisiasju oma elus. Näiteks olema õnnelikud ja naeratama
reguleerida ning siis kogemuste järgi aina vilunumaks saades tulevad ka makaronid paremini välja. Võrreldes teiste inimestega ei erine pealtnäha pimedate elu just suuresti ka nemad elavad pereelu ning armastavad. Kuid kui detailidesse laskuda, on nende elu meie eluga sootuks erinev ja võõras.. Seega, austusest nende vastu tahan veel öelda, et me võiksime meid ümbritsevat rohkem tähele panna ja tähtsustada. Inimesed, kel kõik tegelikult korras ja olemas on, virisevad kordi rohkem kui need, kellel kõik hästi pole. Inimesed, kes on pidanud üle elama perioodi, kus nägijatest pimedateks saavad, on põhjast välja tulemiseks väga palju vaeva näinud, kuid ometigi elavad edasi täisväärtuslikku elu ning on õnnelikud. Ja nagu minule mulje jäi, siis kohati isegi rõõmsamalt kui terved inimesed.
piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ära elada. Tean ka inimesi, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel ja nüüd, olles töötu, ei ole nõus töötama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ära hellitatud ja virisevad väga paljude ja pisikeste asjade üle. Näiteks võin tuua ennast. Töötan hetkel kahekohapeal, ja tänu ainult iseendale, kuna olen otsinud ja vaadanud töökohti ja julgelt küsima läinud. Minuarust on töötusbüroos piisavalt töökohti, mida töötud saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest -- on minu arvamus. Tööpuudus väheneks siis kui kõik oma uhkuse maha suruksid ja võtaksid vastu selle, mida neile pakutakse.
vastu sõidab veoauto Otsus: Mööda sõita ei saa ja tuleb oodata veoauto möödumist Tegutsemine: pidurdan sujuvalt ja jälgin peeglist tagasõitjaid Tähelepanu nõrgenemisel ilmnevad tähelepanuvead. Tähelepanu hajutavad tugevad tundeelamused ( rõõm ,kurbus, ärritus, kannata- Matus), elav vestlus ning huvitav saade raadiost. Tugevasti juhib tähelepanu kõrvale mobiiltelefoniga rääkimine, sigareti süütamine või ka virisevad lapsed tagaistmel ( samuti müravad lapsed). Juhi pingeseisundit, mis võib tugevalt vähendada tähelepanuvõimet, põhjustavad: · väga tihe liiklus, Juhi tähelepanu vähendavad ka · teiste juhtide poolt liikluseeskirjade rikkumine, · vingugaas autos, · sagedased liiklusummikud · jutuajamine sõitjatega, · väsimus
· Halb- hind on liiga kõrge kvaliteedi suhtes. · Hea- selle teenuse eest on makstud head hinda (õiget hinda) · Liiga väike- et hind oli väike selle kvaliteedi eest. Kui on odav hind, kuid kvaliteet on hea, siis võetakse teisi teenuseid juurde. Kui hinna ja kvaliteedi suhe on paigas (optimaalne), siis inimene ei kiida ega ka laida (küsib kohe, kuidas midagi teha). Kui hind on kallis selle teenuse koha, siis nad kurdavad ja kaebavad väga palju. (virisevad) Hinna kvaliteet on suhteliselt hästi mõõdetav. Christjan Grönröös- Rootsi tuntuimad turundusteoreetik (guru) Tema jagas majutusteenuse tehniliseks kvaliteediks ja funktsionaalseks kvaliteediks. Tehniline- sissepääsuarv, patjade, tekkide jne arv (esemeline, riistvaraline; asjad, mida saab näha, katsuda) Funktsionaalne- kuidas seda teenust kasutatakse, vastavus ootusele, kuidas teenust osutatakse. Kõik inimlik ja sõnades kirjeldamatu /prognoosimatu.
toitaineid. Nii on ka riigiga, mille tüviks on riik, oksteks riigikogu saadikud, juureks president ja lehtedeks oleme meie, riigi kodanikud. Kui riigipead ei suhtle kodanikega jääb ketis lüli vahelt ära ja süsteem, mis aitab riigi majandusel ja rahval õitseda, muutub hädiseks ning jätab riigi sõltuma teiste riikide abist kui ka laseb bürokraatial lokata. Rahvas ja saadikud peavad tegema pidevat koostööd ning arenema ühtselt. Kui inimestel kaob huvi poliitika vastu ja ainult virisevad, et elu on niivõrd kehv, ei muutu riigis midagi. Riigi kõrgeim võimuorgan olemegi meie, rahvas, ning loobudes oma häälest ning sõnavabadusest, loobume võitlemast parema heaolu eest. Oksa saagimine vallandab ahelreaktsiooni: saag kulub, on vaja uus osta; istumisalust oksa saagides on suur tõenäosus, et selle läbi saagimisel saab ka inimene haiget, kes sellel istub ja ka puu kannatab. Selline tegevus ei tee kellelegi head. Samamoodi ka elus kus kõik kannatavad
Ärge öelge iial, et ta eksib. 3) Kui olete eksinud, siis tunnistage seda. Öelge enda kohta kõik need halvastavad sõnad, mida arvate teist isikut mõtlevat, öelge nad enne, kui teine mahti saab. 4) Tee inimese mõistuse juurde - alustage sõbralikult. Kui kellegi süda pakitseb leppimatusest ja pahameelest sinu vastu, siis ei saa võita teda oma nõusse mitte mingeid loogikareegleid kasutades. Tõrelevad vanemad, despootlikud peremehed ja abielumehed ning virisevad abielunaised peaksid kord aru saama, et inimesed ei taha oma veendumusest loobuda. Neid ei saa sundida oma arvamust muutma. Aga neid võib ehk juhtida teistele arvamustele, kui oleme lahked ja sõbralikud. 5) Sokratese saladus - püüdke saada vestluskaaslaselt otsekohe jaa-tavat vastust. Professor Overstreet «Kuidas mõjustada inimeste käitumist». 6) Abivahel kaebuste lahendamisel - laske teistel inimestel rohkem kõnelda.
Meie grupi eesmärk on kaasõpilasi aidata. Olgu nende probleem milline tahes, kas õpiraskused, depressioon, stress, psüühilised probleemid või mis iganes - me toetame neid ja püüame anda endast parima, et leida probleemile lahendust. Loodame saavutada, et lõpptulemus oleks positiivne. Kui meie, noored, aitaksime üksteist, ei tekiks koolist väljalangevusi, haridustase oleks kõrgem ning loodetavasti oleks tulevikus garanteeritud ka parem töökoht. Peamiselt virisevad tänapäeva noored inimesed selle üle, et väga raske on saada "jalgu alla" ning elada iseseisvat elu, kuid tegelikult on põhjus mujal. Kui inimene on laisk, ei viitsi pingutada ja võibolla ei tahagi pingutada, siis ongi raske. Väga palju on pakkumisi ja võimalusi, kuid inimesed ei oska neist kinni haarata. Praegu oleme me veel noored, kuid varsti oleme meiegi emad ja isad, hiljem ka vanaemad ja vanaisad. Kui me praegu ehitame endale tugeva pinna alla, siis on meil tulevikus lihtsam
vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on
Aga mida me siis teeksime, kui ühel päeval ise üksikule saarele satuksime, kus oleksime ilma toidu, peavarju, relvade, tööriistade ja üldse milletagi, kus me ei teaks, mis meid seal saarel ees ootab. Võibolla olekski kasulik mõneks ajaks kusagile inimtühjale saarele sattuda, kus ainsateks kaaslasteks on loomad, ehk õpiksime siis hindama seda, mis meil juba on. Selle üle tasub sügavalt järele mõelda. Ma soovitan kuumalt neile, kes liialt virisevad lugeda läbi romaan ,,Robinson Grusoe" ja panna ennast peategelase asemele ning mõelda, kas nende elu ikka on nii kehv kui nad seda arvavad olema. Mina jõudsin järeldusele, et tuleb olla tänulik selle eest, mis sul juba on, sest alati või su elu veel hullemaks minna. 6 Kasutatud kirjandus Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe" Tallinn ,,Eesti Raamat" 1984 Eneke Nr 1 Lk 138 Tallinn ,,Valgus" 1982 7
Küllap ka seepärast on tööga rahulolematuid õpetajaid kõige rohkem esimest aastat töö- tavate seas. Vastavalt sellele, kuidas omandatakse kogemusi ja saavutatakse edu, kasvab armastus õpetajatöö vastu. Igal elukutsel on puudusi ja iga elukutse esindajate seas on inimesi, kes nendest puudustest räägivad. Rääkida aga puudustest, ilma et väljendataks ta- het või lootustki neist jagu saada, on asjatu virisemine. Tavaliselt virisevad need, kes ise kõige vähem teevad. Ilmselt püüavad nad oma tegematajätmisi selgitada «objektiivsete» põhjustega. Kes ise pingsalt töötab, sel pole aega ega tahtmistki puudustest rääkida enne, kui tal on ettepanek nende kõrvaldamiseks. Iga inimene peab olema oma kutseala patrioot. Ta peab sellel kutsealal nägema kõigepealt voorusi ja nendest ka rääkima, õpetajakutse patrioot näeb, kuidas tema õpilased arenevad tööinimesteks, ta on uhke meie kasvatuse üllaste
Neid köidab religioon ja elukutsena valivad alateadlikult ametid, kus saab hoolitseda teiste eest. Need, kes on natuke depressiivsed, neil on mõistmisvõime ja nad ei ole egoistlikud, valmis loobuma, tagasihoidlikud. Tahab kõigile meeldida. Agressiivsus : Keskmisest madalam enesehinnang, ei saa lubada endale seda, et kellegi peale vihastavad. Neil on agressiivsus hingepõhja kuhjunud, mis võib mürgitada elu neil. Nad ei oska vajadusel karmid olla. Virisevad ja hädaldavad. Kui kuidagi ei väljendu viha, siis võib enda vastu suunata selle. Tekkepõhjused : emad ei taha lastest lahti lasta ja toimetuleku alged kaovad. Tihti vanemad ise depressiivsed, ei taha armastust kaotada. Lõpuks ei ole oma soove ja on passiivsed. Kasvavad suureks ja siis avastavad, et ei olegi nii kerge. Süütundest ärahellitamine. Lapsed arvavad, et nad ei vääri armastust, kui vanemad ei saa hakkama. Nõutakse liiga palju, ei arvestata lastega
ka poliitiliselt. Poliitilise maastiku kujundamisel ning korrastamisel on osalenud paljud, kuid ei kellegi roll üksikisikuna ole olnud määravam kui presidendil. Teiselt poolt oleme siiski alles poolel teel, meie Rubico on ületamata ja tagasilöökide ning venimajäämise oht endiselt arvestatav," hindab Soosaar ja jätkab: "Loomulikult tegi nõukogude võim kõik, et eestlaste hulgas omariikluse ideed mõnitada ning hävitada. Iseennast ja teisi petavad need, kes virisevad praegu, et toona ei olnud võimalik ennast harida iseseisvalt mõtlema ning demokraatia põhimõtteid hindama, harjutada kas või reziimiga valeturakat tagudes tulevikupartiisid välja mängima. Mina, kinnitas Lennart Meri enda kohta, olen Eesti Vabariigi poliitikuks ette valmistunud oma viiskümmend aastat vähemasti. Rootsi endine peaminister Carl Bildt andis Meri tegevusele hinnangu tema "Presidendikõnede" järelsõnana ilmunud essees "Eestimaa eestkõneleja". Selles tõdeb ta
nime, peavad nad loomulikult olema: Kui ta teab nende nimesid, kasutab ta neid (väike, kuid oluline asi). – kontrollinud etteantud töö nõudmisi/ülesandeid/tegevusi iseseisvalt „Bilal, Nazim, Craig, Dean, (...) tagasi sisse (...) kohe, tänan.“ Loomulikult nad virisevad. „Džiis – vahetund on ju!“ – kontrollinud neid klassikaaslaselt või tööpartnerilt „Ma tean, et on vahetund,“ nõustub õpetaja osaliselt. Ta kordab juhist: „Tagasi sisse, poisid (...), • Kui nad on oma nime üles märkinud, võivad nad jätkata muu etteantud tööga (või teiste ma ei hoia teid kaua kinni.“
annaabi.ee 
