Hapnik reageerib paljude liht-ja liitainetega. Ühinemise tulemusena moodustuvad oksiidid. Oksiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide leidub nii õhus kui maapõues. Tähtsamad oksiidid on CO, CO2 , SO2 , CaO, Fe2O3. Nendest CO, CO2 ja SO2 on õhus leiduvad oksiidid, Fe2O3 leidub maapõues. CO süsinikoksiid ehk vingugaas on väga mürgine ja tekib mittetäielikul põlemisel. See moodustub, kui hapnikku on vähe. Näiteks kui ahjusiiber sulgeda liiga vara. Selle tagajärjel võib inimene surra. Ebakorras mootoriga auto ei põleta kütust täielikult ja õhku eraldub süsinikoksiid, mis saastab loodust. CO2 - süsinikdioksiid ehk süsihappegaas kuulub heitgaaside hulka. Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära
1. CO EHK VINGUGAASI ISELOOMUSTUS CO ehk süsinikoksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m³, keemistemperatuur 191,5 °C ja sulamistemperatuur 204 °C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Täielikul põlemisel tekib süsihappegaas: C + O = CO (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel s.t hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas) Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad
CO ehk vingugaas CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II)oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa. Täielikul põlemisel tekib CO2 : C + O2 = CO2 (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas)
Ise läks ta tol hommikul tööle. Lapsed olid siis 4-6-aastased. Kuna mu ema oli väga tundlik igasugustele lõhnadele, siis üks hetk ta ütleski vanaemale, et tal pea valutab mingist ebameeldivast lõhnast. Vanaema algul ei uskunud, kuna ta ei tundnud mingit lõhna. Kuid siis hakkas ka väiksemal lapsel pea ringi käima. Õnneks leidis vanaema ruttu üles probleemi, mis seda kõike tekitas. See oligi liialt ruttu kinni pandud ahjusiiber. Teine kord, kui juhtus ka kriitiline moment, kuid mitte samasugune, oli siis, kui vanaema andis mu emale hernekommi süüa ja ise läks samal ajal korraks kööki. Mu ema pani hernekommi endale ninna ning see jäi sinna kinni. Ema üritas ise seda näpuga välja nokkida, kuid ajas just sügavamale seda. Õnneks asus kiirabimaja seal lähedal ja kiirabi oli umbes 10 minutiga kohal. Vanaema ei julgenud enam kunagi anda lastele hernekomme. Või kui julges, siis alati oli ta
Ei põle ega võimalda põlemist, seetõttu kasutatakse seda tulekustutites. Hapnikuvaeguses moodustub orgaaniliste ühendite ja kütuste põlemisel süsinikoksiid ehk vingugaas. Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib alati koos vingugaasiga ka teisi saadusi. Seepärast öeldakse, et ruumis on vingu. Vingu lõhna põhjustavad aga teised põlemissaadused. Vingugaas eraldub ruumi siis, kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on täielikult põlenud. Kui ahju või kamina siiber on avatud, eralduvad süsihappegaas ja vingugaas korstna kaudu. 7 Kasutatud kirjandus 1. ENE nr. 3, 1988. Tallinn Kirjastus ,,Valgus", lk. 310 2. Hergi Karik, 1991. ,,Hämmastavad ained", ,,Valgus", lk. 63 84 3. Hergi Karik, 2003. ,,Keemia" , Kirjastus ,,Ilo" 4. Lembit Tamm, Heiki Timotheus, 9. klassi keemia õpik II osa 5
Vingugaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaas tekib igasugusel põlemisel, kui põlemistsoonis puudub puhast õhku, tekib oht vingumürgistuseks. CO 5 ei ole võimalik kuulda, näha ega haista, ärkvel olevad inimesed võivad tunda nõrkus, õhupuudust, peavalu, kuid magavad inimesed mitte. Igapäevaelus mürgistus võib saabuda, kui on ohtlikult liiga vara kinni pandud ahjusiiber, garaazis töötav automootor, valesti reguleeritud gaasipliit või halva tõmbega gaasiboiler ning ka tulekahjud siseruumides on vingugaasi allikad. Mürgine gaas võib uimastada või uinutada inimest ning võtta temalt võimaluse põlengust põgeneda. (Jürgenson, 2010). Vingugaas jõuab organismi sissehingamise kaudu ja hemoglobiin seob seda hapniku asemel. Vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on 200 korda suurem, kui hapnikul ning kandub gaas kiiremini vere kaudu kudedesse laiali
annaabi.ee 
