Olnud seal üle kahe aasta, maalis ta üle 200 maali. Van Gogh kolis Arles'i, kus lootis end ravida alkoholismist ja suitsuköhast. Linnas olles lootis ta rajada utopistliku kunstikoloonia. Sada aastat hiljem meenutas van Goghi 113- aastane Jeanne Calmet, kes 13-aastasena oli töötanud oma onu kangapoes, kust Vincent kangast osta tahtis. Ta kirjeldas kunstnikku kui räpast, halvasti riietatud ja ebameeldivat ning väga koledat, ülbet, ebaviisakat ja haiget meest. Kui Gaugain nõustus Arlesi külastada, maalis van Gogh suures ootuses päevalilli, kuna ka Gaugain tegi seda. Kuna ta oli hiljuti ostnud Kollase Maja, siis seda möbleerides ostis ta 5 kaks voodit lootes, et Gaugain jääb tema juurde. Peale mitmeid kutseid Gaugain saabus ta Arlesi 23. oktoobril. Detsembris külastasid nad Montpellieri kunstigaleriisid, kus nende läbisaamine muutus halvemaks. Kui van Gogh oli Gaugaini suur austaja, siis Gaugain oli ülbe
Ekspressiivse kunsti rajaja. Pidas end impressionistiks, kuid oli selles tegelikult pettunud. Ta ei tahtnud maalida seda mida näeb, vaid väljendada värvidega tundeid. Ta oli tundlik, vastuvõtlik. Põdes epilepsiavormi, tugevad haigushood. Viidi hullumajja, ei ravitud terveks. ( Lõikas oma kõrva maha, saatis oma armastatule). Põgeneb hullumajast ja maalib edasi, huvitavalt. Usub et värvid suudavad väljendada tuneid ja IDEID. ,,Päevalilled" ja ,,Tähine öö". ¤ Paul Gaugain- van Goghi sõber, egoist, otsekohene, börsimaakler. Ta on heal elujärjel, kuidas kunsti kogudes jätab ta pere ja raha ning astub Pariisi kunstiellu. Pettub impressionismis (,, See on silmad ilma ajudeta"). Sõbruneb sümbolistidega. Tema meelest tuleb luua uut ja suurepärasemat ning kunst peab olema hingestatud. Elu lõpuni elab Haitil, maalides kohalikke kaunitare, õpib tundma ürgset loodust. Maalidel pole varje, need on tasapinnalisemad, tähtsad kontuurid, figuurid on silueti taolised
meeleolu MYRON ,,Discobulus" e. ,,Kettaheitja" Rooma rahvusmuuseum PABLO PICASSO ,,Marie-Thérèse" ; ,,Laps tuviga" ; ,,Guernica" ; ,,Avignoni neiud" ; ,,Naine lehvikuga" ; ,,Autoportree" ; ,,Paul arlekiinina" ; ,,Portree Olgast tugitoolis" Pariisis Marais kvartalis parim muuseum PAUL CÉZANNE ,,La montagne Sainte-Victoire" ; ,,Sinine vaas" ; natüürmort (vaikelu) oli lemmik. PAUL GAUGAIN ,,Naine puuviljaga" ; Barbaased lood" ; ,,Vairumati" ; hülgas kõik ning pühendus maalikunstile. oli autodidakt (iseõppija) PAUL SIGNAC ,,Roheline Puri - Veneetsia" ; ,,Paadid St.Tropez sadamas" PISSARRO ,,Montmartre'i bulvar" ; linnavaated RAFFAEL ,,Sixtuse Madonna" (Sixtus III järgi) ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" ; ,,Dresdeni Madonna" ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" REMBRANDT ,,Kadunud poja tagasitulek" RENOIR ,,Tütarlaps lehvikuga"
Taheti väljendada rahva ajalugu, rahvaluulet, mütoloogiat. Kuulsad: Sonck (Sampo kaitsmine); Gallen-Kallela (Kullervo needmine); Roerich ( kuulus rühmitusse Mir iskusstva, Meretagused külalised); Munch (Elutants). Kujutati: põhjamaa looduse omapära, müütide kangelasi jne. Postimpressionistid I: kunstnikud, kes on mingil etapil järginud impressionismi põhimõtteid. 1)Van Goch: ekspressiivse suuna rajaja; Tähisöö; Päevalilled. 2) Gaugain: kunst peab endas kandma olulist hingelist sõnumit, midagi vaimset, müstilist ja salapärast. Seda salapära lootis Gaugain leida primitiivsest ja eksootilisest kultuurist. Lõi süntetistliku stiili. Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik,
ka inimene erinev sõltuvalt olukorrast millesse ta on sattunud. Seepärast ei tulene Paul Cezanne kunsti eripära mitte tema nägemisprobleemist, vaid sellest kuidas maailm talle ennast väljendab, sealjuures ei tee maailm seda ühekülgselt, Cezanne'st sõltumatult, vaid Cezanne kunsti mõjutavad ka tema lapsepõlves läbielatud sündmused ja hetke emotsioonid. Sellisena toimib maalikunst üldiselt. Hea näide võiks olla Paul Gaugain, kelle kunst muutus oluliselt pärast lahkumist Prantsusmaalt ja asumist elama Hawaile koos tema värvikasutusega muutus seal ka tema elukorraldus ja maailmavaade üldiselt, ta hakkas kujutamisel kasutama eredaid värve, kusjuures muutus ka tööde kompositsiooniline ülesehitus. Ihulisuse käsitlus sisaldab endas füüsilise ja psühholoogilise aspekti ühendamist, tajukogemuse seisukohalt on oluline Merleau-
Portreedes pidas oluliseks anda endasi emotsiooni ja iseloomu. Ta kujutas erinevaid emotsioone ja füüsilisi omadusi peamiselt värvide abil. 1)“At eternity's gate” 2)“peasant woman against a background of wheat” Paul Gaugain Tema stiil oli pinnaline, tugevaste jõuliste kontuuridega.Oma teoseid stiliseeris ja kasutas dekoratiivsust. Oskas hästi värve kasutada. Kasutas sümboleid, eriti oma hilisemas loomingus. Soovis,et ta maalid lummaks vaatajaid välimuselt, mitte maali sisu poolest. ”Visioon pärast Sermion´i” Maurice Denis (1870-1943) Prantsuse maalikunstnik ja graafik, nabiide (Les Nabis) rühmitise asutajaid ja peateoreetik
annaabi.ee 
