Pärnumaa kuteshariduskeskus Madis Trossmann Villu Tamme Tihemetsa 2012 Villu Tamme Sündis 2. novemberil 1963. aastal Õppis 42. keskkoolis ja aasta ka II tehnikakoolis Bändid TÜRAnn (1980-81) Velikije Luki (1982- 87) J.M.K.E. (1986- ) http://www.youtube.com/ Luulekogud ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal "Sorlimeki plät" ilmus 1998. aastal tuvi oli tihane SÕJAVÄGI KOHUSTAB On karastunud lahinguis me kuulsusrikkad Ka internatsionaalne kohus tahab tegemist väed On parim kaitse rünnak nii ütles keegi vist Me kuulsusrikas sõdur hoiab automaati käes Pane valmis mõõk ja rist
Slide 1 Slide 2 Villu Tamme sündis 2. novembril 1963. aastal. Õppis ta 42. keskkoolis ja aasta ka teises tehnikakoolis. Slide 3 Esimene bänd on kooliajast ja selle nimi oli ,,TÜRAnn". Esimest korda esinesid nad aastal 1980. Ühel sõpruskohtumisel Leedu ja Läti koolidega. Nad esitasid kolm lugu, siis tiriti nad lavalt alla. Stiiliks oli loomulikult punk. 1982-87 oli Tamme Velikije Lukis. 1986-2012 on ta JMKEs. Villu Tamme ise ütleb, et JMKE on tegelikult rohkem Soome kui Eesti bänd, seal on palju esinetud ja ka plaadifirma on Soomest. Slide 4 Villu Tammet tuntakse rohkem punkari, kitarristi ja meediategelasena vähem aga luuletajana. Rohkem on ta küll kirjutanud laulusõnu, kui luuletusi, kuid siiski on tal ilmunud luulekogud: "Tuvi oli tihane" mis ilmus 1992, see sisaldas laulutekste Velikije Luki ja J.M.K.E. Repertuaarist. "Sorlimeki plät" ilmus aastal 1998.
olid nad alatihti pahandustes. Punkar paistis teiste seast silma oma riietuse ja ka soenguga. Punk oli tihedalt seotud anarhismiga ja anarhism oligi see mis punki edasi viis. Punkarid viljelesid punk-rocki ning see oli nende eneseväljendusviis. Muusika oli pungi juures väga oluline. Punk-rock tõstab esile põlgust ühiskonnas kehtestatud normide vastu. Punk haaras kaasa oma lihtsuse, tempokuse ning otseste tekstidega. Suurimaks eeskujuks oli kindlasti Sex Pistols. Paljud bändid imiteerisid neid, kuid enamasti oli nende hääbumine kiire. Enamasti pärinesid selle aja punk-bändid Tallinnast. ( Blackplait & Boomfield 2009 ) Siinkohal toon välja Üllar Saaremäe arvamuse pungist, mulle antud intervjuus : ,,Punk on minu jaoks eelkõige vastuseis ühiskonna mandumisele. Reaktsioon. Nimetus ,,punk" tuleb inglise keelsest shlängist ja tähendab muuhulgas ka näiteks ,,saast, mis ujub veepinnal".
J.M.K.E Algus J.M.K.E sünnipäevaks loetakse 18.jaanuar 1986.a. Bändi koosseis tollal ajal oli : Mati Pors (laul), Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Kuni 1989 a. mängisid nad edasi triona , koosseisus : Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Hiljem hakkas Villu ise laulma . Aeg- ajalt oli talle abiks Tõnu Trubetsky ja Munk (Velikije Luki) külalissolistidena. 1987. aastal, sai J.M.K.E. ametliku esinemisloa ehk tarifikatsiooni. Seoses perestroika-maaniaga esines bänd laialt üle Eesti ja ka NSVL-s, tõustes sellega Nõukogude Eesti ajakirjanduse tähelepanu keskmesse. Aastad 1989 1990 Need aastad olid J.M.K.E jaoks kuulsus aastad. Villu Tamme jäi silma Joose Berglundi nimelisele soomlasele, kes asutas isikliku plaadifirma ja stantsis J.M.K.E. "Tere perestroika" vinüüli. See singel viis J.M.K.E. esimese Eesti bändina välisriigi edetabeli
sedagi tavaliselt vaid oma linnas ja üheainsa kontserdiga, et siis taas jäädavalt kaduda. Kuna Tallinn oli ENSV kõige suurem ja vahest ka kõige mittehomogeensem linn, siis tegutses enamus punkareid seal ning ka suurem osa punkbände oli pärit sealt. Bändid moodustusid enamasti ühe kooli poistest - nii tegutses Tallinna 20. Keskkoolis aastail 1981-82 grupp nimega S. V. (Süütu Vanaema), 10 KK-st kasvasid välja bändid Sex Telegramm (1979), Generator M (1980-82) ja kindlasti teisedki. Ülejäänud tuntumad tolleaegsed bändid olid Cheese (1979), Punk T (1979), hilisema Vennaskonna kitarristi Allan Vainola moodustatud Ajutine Valitsus (1980), siiani stuudiobändina tegutsev Irwin Art Project (1980), Eesti esimene naistebänd Saudi Araabia (1980), Kopli Otell (juhiks praegune näitleja Ivo Uukkivi, hüüdnimega Munk), Uus Kanalisatsioon
Clash said inspiratsiooniks paljudele Suurbritannia punk-ansamblitele. Enne aasta lõppu tekkis Inglismaal palju uusi punk-ansambleid, näiteks The Damned, The Vibrators, The Slits, X-Ray Spex, Siouxsie & the Banshees, Eater, The Subversives (hiljem UK Subs), The Adverts, London, Chelsea (hiljem Generation X), Subway Sect, Stinky Toys, Buzzcocks, Tom Robinson Band ja Eddie & the Hot Rods. Pungilainega läksid kaasa ka mitmed varem tegutsenud bändid, näiteks The Stranglers ja The Jam. . Ka Sex Pistols ei hiilanud oma mängutasemega, kuid nad tulid esile õigel ajal: siis, kui oli tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid
Eesti Punk Eesti punk on punk Eestis, osa rahvusvahelisest punkist. See sai alguse1970.aastate lõpus. Ent mõni mees oli punkar juba enne seda, nagu näiteks Aleksander Müller (1947), Irwin Art, Mikk Pilv või Richard Nool . Inimesed, kes punki juurde sattusid, võtsid selle ideed omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, siis kandsid maavalla punkarid endas mässu riiki valitsevate poliitikute vastu. Punkarite hulgast võis leida tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid, näiteks Hillar Mardo, hüüdnimega Rumbold. Inimeste puhul, kes siis punkariteks hakkasid, oli tegemist ühe põlvkonnaga. Enamuses olid nad sünniaastatega 1960-1965 aga ka vanemad ja nooremad. Peamised mässuvaimu kandjad Eesti NSV-s olidki punkarid. Kuna nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, kaasnes sellega hulganisti probleeme. Aga noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse kas siis
Intervjuu Allan Vainolaga. 33 Kulli, Jaanus. 2005. Propeller, nähtus, mida ei saa eirata. SL Õhtuleht, 29. aprill: http://www.ohtuleht.ee/173530 (15.01.2013). 34 Intervjuu Allan Vainolaga. 10 noorterahutusi käisid Tallinna koolides julgeolekuorganid, kes tuvastasid sündmuse käigus tehtud fotode põhjal mässus osalejaid, et neid üle kuulata ning karistada.35 Propelleri poolt tekkinud aktiivsusepuhangut märkas ka ansambli Velikije Luki solist Ivo „Munk“ Uukkivi, mainides pungi mõjule jõudmisest järgmist: „Eestis oli esimene laine 80- ndal vist, siis kui Propeller möllas ja see mäss alguse sai sealt ETV ja Propelleri vaheliselt jalgpallimatšilt.“36 Just 1980. aastal hakkasid tuntust koguma esimesed tõelised punkbändid, näiteks alustas 1980. aasta lõpus/1981. aasta alguses 1980. aastate esimese poole üks populaarsemaid punkbände, Hendrik Sal-Salleri juhitud Generator M, kes suutis lühikese
Punk Eestis Eestis tähendas punkliikumine 80ndate lõpus vaimset vastupanu toonasele nõukogude ideoloogiale. Ajad on muutunud, aga mälestused ja laulud jäänud. Üks meeldejäävamaid selle aastatuhande pungisündmusi on olnud 2008. aastal Rakveres toimunud punk-laulupidu. Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses po- liitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas muusikastiilis ja riietuses , võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele. Inglismaal oli selleks parempoolne monarhia, Eesti NSVs aga rahvuslikku kestvust ja keskkonda ähvardav kommunistlik reziim. Eesti lahtilöömine Nõukogude Liidust tõi endaga kaasa ennekõike suured poliitilised ja majanduslikud muutused. Need puudutasid ka kultuuri, kuid kultuur oli samal ajal liikunud omasoodu, olles mõnikord muutusi lausa ennetanud sõnastades ja näidates üh
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „H
Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist. Kirjandusse tuli Trubetsky aastal 1989 luulekoguga "Pogo", m
............................................. 6 3.1. 2000................................................................................................................................................................................................................ 6 3.2.2002................................................................................................................................................................................................................. 6 4.eesti Punk bändid.............................................................................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.......................................................................
· Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006) 8 · Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Lastenäidendid ja muusikalilibretod · Saabastega kass · Krants kuuse all · Juku · Tuhkatriinu · Hunt ja seitse kitsetalle · Põhjaneitsi · Nukitsamees · Imelaps Ilmunud luulekogud · Kummalised kiivitajad kurtsid(1966) · Käsi on valge ja süda on must. Luulet 1963-2002 (2002) · Kõige ilusam ema(2002) Tuntud laulusõnad · Oma laulu ei leia ma üles · Päikese lapsed 9 · Las jääda ikski mets · Nagu merelaine (1993-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad) · Muretut meelt ja südametuld (1994-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad)
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4 TIIT KALLUSTE...............................
Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist (1891-1900) Under töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses. 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga. Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Marie Under suri 25.09.1980. aastal Stockholmis. Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: Sonetid (1917), Eelõitseng (1918), Sinine puri (1918), Verivalla (1920), Pärisosa (1923), Hääl varjust (1927), Rõõm ühest ilusast päevast (1928), Õnnevarjutus (1929), Lageda taeva all (1930), Kivi südamelt (1935), Mureliku suuga (1942), Sädemed tuhas (1954), Ääremail (1963). Visioon (1963) Veel viimse õhtukiire liblik õlal, nüüd koidukargust ootab meelekoht. Ta ikka olnud iseenda oht. - Nüüd vaikus jäätub kõigel ebakõlal. Et oma huuled enne puhtaks kastab,
Ta kirjeldab seda nii: ,,Lõõgastuse, mille kalastav insener spinninguga kätte saab või komponeeriv arst klaverist välja toksib, saavutan lihtsalt sel moel, et panen koormavaks kippuva pooleli töö ajutiselt kõrvale ja võtan tiivustust pakkuva pooleli töö ette." Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta on avaldanud luulekogud ,,Söerikastaja"(1958), ,,Kivist viiulid"(1964), ,,Lauljad laevavööridel"(1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju"(1969), poeemi ,,Tuule-Juku"(1963)ja valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine.
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilmus luuletaja esimene trükit
Jõhvi linn Informaatika ja biomeetria esitlus Villu Mikk PS 2.rühm Villu Mikk 1 Üldandmed Ida-Virumaa maakonnakeskus Pindala 7,6km² 13023 elanikku 50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele Peakirikuks oli praegune Jõhvi Mihkli kirik (vanasti Jõhvi Kindluskirik) 15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"............................................... Sissejuhatus. Mina tegin
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus......................................................................................................5
"Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962) "Pilli-Tiidu" (näidend, "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, lavastati Vanemuises 1974, 1983) esmatrükk valimikus "Kindakiri. " (poeem, eesti ja vene keeles, 1986) "Lastenäidendeid", 1977) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Teosed q Luulekogud: "Maantee tuuled" (1938) "Rannapääsuke" (1963) "Kevadised koplid" (1966) "Kuukressid" (valikkogu, 1969) "Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Õhtul rannas Tasa tuli õhtu merelt randa, Oli päev kui raske koorem kanda. järel kerged kalalõhnad. Üle õla öeldud sõna
MIHKEL RAUD. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981). Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat" (ETV). Ta ol
Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne.
Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistl
Kuigi Runnel on juba tükk aega tagasi suureks saanud, nii vanuselises kui kirjanduslikus mõttes, pole temast suuremat täiskasvanulikkust nii, nagu seda tänapäeval mõistetakse. Tema luuletused on lastele sama lihtne aru saada kui täiskasvanutele. Suurt elutarkust laulik jagama ei tõtta, aga väidab end teadvat, miks on taevas tähed ja miks on maa peal rohi. Intellektuaalitsemist siit ei leia, küll aga tavalist talupojalikku nutikust. Raamatus on kõik seni ilmunud laste luulekogud ,,Miks ja miks", ,,Mere ääres, metsa taga", ,,Mõtelda on mõnus", ,,Taadi tütar", mida on täiendatud hiljem kirjutatud värssidega või nende teisenditega. Raamat ,,Suureks saamine"sisaldab nii siin-seal ilmunud luuletusi, kui ka esmakordselt ilmuvaid. Minule meeldis kõige rohkem luuletus ,,Vari", kuna see iseloomustab minu arvates kõige paremini raamatu pealkirja ,,Suureks saamine". See kuidas väikesed inimesed avastavad asju, mis suurtele tundub tavaline
juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt. Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928. aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul".
C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart mitmes venekeelses koolis ning Eesti
tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam
..............................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:...............................................................................................................5 Tuntud laulusõnad:..................................................................................................................6 Tähtsus........................................................................................................................................ 6 Preemiad.............................................................................................
iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil toimus küüditamine), milles ta tunneb kaasa kodumaale karmi saatuse tõttu ja meenutab küüditamist. Ka Rootsis ilmusid temalt eestikeelsed luulekogud. August Gailit 1861-1960 Sündis Valgamaal, isa poolt on temas ka läti verd. Õppis Tartu Ülikoolis, töötas ajakirjanikuna. Oli abielus, tema hea sober oli Visnapuu. 1944 emigreerus Rootsi ja elas seal kuni surmani koos perega. Kuulsaks sai Gailit oma novellidega. 1917 ilmus kogu "Saatana karussell". Tema novellides on palju fantastilisi,katastroofilisi sündmusi (nt fosfortõbi,saatan seikleb).
Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeolek
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
