", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) ,
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli
Minu meeldivaim muusikaelamus möödunud suvest Minu meeldejäävaim muusikaelamus möödunud suvest oli Kaire Vilgaste esinemine Victoria laeval. Kaire lauluhääl on imeilus ja mulle väga meeldis show, kus ta esines. Ma kuulsin ja nägin Kairet mitu korda laeval esinemas, siis kui ma laeval praktikal olin aga kõige meeldejäävaim oli see kord kui me perega Rootsi kruiisil käisime. Sellel korral vaatasime me show-d esireast ja see oli super hea, Kaire Vilgats oli surepärane aga ka ülejäänud tantsijate grupiesitus oli imetlusväärne. Etendused olid rootsi ja eesti poole sõites erinevad mis tegi kruiisi veel nauditavamaks. Rootsisse jõudes käisime me perega teletornis, mitmedes muuseumides ja mõnes poes. Teletornist oli hämmastav vaade tervele Stockholmi linnale, see nägi väga kaunis välja. Muuseumidest oli kõige põnevam tehnikamuuseum, kus oli ,,NASA The Human Adventure" näitus
lõpetanud moedisaini eriala Milanos ja aastal 2009 kursuse parimana stilistika ja fotograafia eriala London College of Fashion's, mis on üks suurimaid ja tuntumaid kunstikõrgkoole maailmas. Esimese diplomeeritud stilistina Eestis on ta koostööd teinud paljude muusikutega. Ta on lavastanud, filminud ja monteerinud kaks videot artistile Evestus, mis jõudis ka Baltimaade ja Skandinaavia MTV ekraanile ning mõlemad hääletati Eesti muusikavideote TOP 100 esikümnesse. Muusikajuht Kaire Vilgats Ta on sündinud 1976.aastal ning on eesti laulja ja näitleja. Lapsena mängis ta muusikakoolis akordionimängu, kuid hiljem alustas õpinguid soololauljana. Pärast keskkooli lõpetamist läks Vilgats Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli õppima pop-jazz laulu. Alates aastast 2008 on ta Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikaline juht. Näidelnud on Kaire neljas erinevas Eesti teatris- Nuku- ja Noorsooteatris, Draamateatris, Linnahallis ja Vanemuises
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra,
Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi.
Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontser...
"Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema : "Jazz muusika" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ. a. Jazz ehk jazzmuusika on muusikastiil mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikidesa Aafrika ja Eurooparahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja Usa neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõla...
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja
· 1971 Tony auhinna parima Original Score Rothschildid ,,Viiuldaja Katusel" Etendused Eestis «Viiuldaja katusel» on esmakordselt Eestis lavale toodud, 1989. aastal Estonias Georg Malviuse lavastajakäe all ning Jüri Krjukoviga peaosas. 2003 aastal lavastaja Vahur Kelleri esimene katsetus selles zanris Vanemuise teatris. Peategelast Tevjet mängis Hannes Kaljujärv, ning tema naist Goldet muusikalinäitleja Kaire Vilgats 2010 aastal lavastas muusikali Vene Kultuurikeskuses Tiit Tralla. Osalesid G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper ,,Estonia" lauljad.
võõras ei olnud. Kohati kurb kuid üsnagi kaasahaarav. Osades: kultuuriminister Fantoom Priit Kiigemägi Chalice Flora Christine Daeé Nele-Liis Vaiksoo Hanna-Liina Võsa Fleure Gerard Carriere Meribel Müürsepp Tõnis Mägi Florence krahv de Chandon Tanja Mihhailova Mikk Saar noor Erik La Carlotta Heldur Harry Põlda Kaire Vilgats ooperidiiva Alain Cholet Anneli Pilpak Andrus Vaarik Peale osatäitjate tegid kaasa inspektor Ledoux veel suur muusikakoor, tantsijad Egon Nuter ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Jean-Claude Peeter Veltmann
mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle sobis talle selles muusikalis oma roll väga hästi. Andrus Vaarikut tõstan esile negatiivsema poole pealt, ma küll ei kahtle tema näitlemisoskustes,võib isegi öelda ,et ta on üks mu
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju.
Kontsertetendus ,,Valge gospel" Kolm aastat järjest on korraldatud suurejoonelist kontsertetendust ,,Valga gospel" , kus lauldakse gospel-, jõulu- ja pop-laule nii eesti kui ka inglise keeles. Laule ja liigutusi esitavad laulukoor WAF koos Eestis tuntud artistidega . Sellel aastal võtsid sellest osa: Eda Ines Etti, Uku Suviste, Kaire Vilgats, Maiken, Susan Lilleväli, Lauri Pihlap, Rolf Junior, Bert Pringi, Ott Lepland, Taavi Immato, Marian Saar, Norman Salumäe. Dirigendiks oli Anneli Pilpak. Laule esitati laiv bändi saatel. Kontserdi tunnuslauseks on ,, Valge gospel toob sõbrad kokku". Kontsertetendus algas võimsa ja raske gospellauluga divano. Kohe kui lauljad suu avasid ja laulma hakkasid siis nautisin seda kontserti kuni lõpuni. Igal aastal müüakse kohad
Kontsert toimus 18.-dal aprillil 2012. Kontserdil kõlasid Whitney Houstoni lauldud kuulsamad laulud Eesti oma andekate lauljate esituses. Lauldi selliseid hitte nagu ,,I Will Always Love You", ,,I Have Nothing", ,,I Wanna Dance With Somebody", ,,Greatest Love of All", ,,How Will I Know" ja paljud teised. Eesti lauljad kes seal üles astusid olid andekad ja kogenud lauljad, tõsi küll, et mõni oli küllaltki noor. Laulsid: Dave Benton, Birgit Õigemeel, Kristjan Kasearu, Rosanna Lints, Kaire Vilgats ja Kare Kauks. Esines ka väiksema rolliga Kare Kauksi tütar. Lisaks oli ansambel mida juhtis Raul Vaigla ja WAF koor. Antud sarja kontsert toimus veel Tallinnas Nokia Kontserdimajas 14.04. ja järgmine toimub Pärnu Kontserdimajas 04.05. Pileteid oli pileteid oli 10 Eurost alates kuni 18 euroni. Kuna aga mina ostsin pileti mitte eelmüügist siis minu pileti maksumuseks oli 12 eurot. Mulle endale meeldis muusikalise poole pealt kõige rohkem Rosanna Lintsi laudud laulud ja
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks
Veregrupidieedi põhimõte on lihtne - tee kindlaks oma veregrupp ja järgi sellele sobivat dieediplaani. Tulemusena kaotad kaalus, vähendad krooniliste haiguste riski ja aeglustad keha vananemisprotsessi. Veregrupidieedi leiutaja Peter D'Adamo arvates sõltub organismi seisund reaktsioonidest, mis toimuvad sinu veregrupi ja tarbitud toitainete vahel. Kui sööd oma veregrupile sobimatut toitu, pistad rinda tagajärgedega. 0 - veregrupiga inimesed peaksid sööma palju liha, kala, aed- ja puuvilju. Piirata tuleks teraviljatoodete ja kaunviljade tarbimist. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima nisu, maisi, ube, läätsesid, kapsast, roos- ja lillkapsast, lehtsinepit. Head teevad pruunvetikas, mereannid, sool, maks, punasekiuline liha, leht- ja spargelkapsas, spinat. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on B-grupi vitamiinid, K-vitamiin, kaltsium, jood, magusjuur, pruunvetikas. Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroo...
Kontserdiretsensioon Kuressaare Gümnaasimi aulas, 1. oktoobril 2015. aastal kell 12.00 toimus kontsert, kus astusid ülesse Eesti muusika- ja teatriakadeemia Swing-orkester. Lisaks mängis klaveril Johan Randvere ning Karl-Johan Kullerkupp löökpillidel. Orkestrit juhendas kammermuusik Toomas Vavilov. Kontsert oli üllatavalt tore ja huvitav. Mulle isiklikult meeldis seda väga vaadata ja kuulata ning kui võimalus tekib, siis külastaks korra veelgi taolist kontserti. Meile räägiti muusikapäevast üldiselt, mida see endast kujutab ning toodi erinevaid muusika näiteid. Silma jäi see, et publikuga osati hästi suhelda. Eriti meeldis, et pianist, Johan Randvere, rääkis emotsioonide rikkalt nii, et rahval oli tõepoolest huvitav kuulata ja jälgida tegevust, mis lava ees toimus. Meile räägiti, et ükskõik millisesse muusikakooli sisse ei astutaks, siis asi, mida tulevased muusikud peavad kindlalt tundma, on rü...
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri.
pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladus. Sophie on abiellumas Sky-ga. Lavastaja on Ain Mäeots, kes on sündinud 25.detsembril 1971. Ta on väga tuntud ja minu jaoks üks parimatest lavastajatest. Tema lavastused Vanemuises on ,,Helisev muusika", ,,Detektiiv Lotte", ,,Beatrice" ja ,,Mamma Mia". Osades olid Ele Millistfer, Birgit Sarrap, Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman, Tanel Jonas, Priit Strandberg, Merle Palmiste, Kaire Vilgats. Sophied mängis Birgit Sarrap,Skyd mängis Priit Strandberg ning isakandidaadid olid Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman ja Tanel Jonas. Lavastuses teevad kaasa bänd, koor ja tantsurühm. Muusikazanrid on popmuusika, diskomuusika, pop rock, mis põhineb 70ndate aastate Rootsi kultusbändi ABBA hittidel. Lood, mis kõlasid olid ,,Super Trouper", "Lay All Your Love on Me", "Dancing Queen", "Knowing Me, Knowing You", "Take a Chance on Me", "Thank You for the Music", "Money,
Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ning kaasahaarav. Naljakaid ja kummalisi momente oli ,,Fame'is" tõepoolest ohtralt. Lava tagumises osas olev dekoratsioon ning saali ja pealtvaatajate keskele ehitatud lisalava annab mängule ruumilisust ja tantsijatele ruumi. Suurejooneliste tantsunumbrite seas nägin ka nüüdisballetti (Danne Dahlini ja Irina Kikkase lummav pas de deux) mis oli tõepoolest hingemattev.. Osatäitjad: Õpetajad: Miss Sherman Kaire Vilgats Miss Bell Ülle Lichtfeldt Mr. Myers Hannes Kaljujärv Mr. Sheinkopf Andrus Vaarik Õpilased: Carmen Diaz JZ Belle Iris Kelly Irina Kikkas Mabel Washington Susan Lilleväli Tyrone Jackson Danne Dahlin (Rootsist) Schlomo Metzenbaum Andero Ermel Grace Lamb ("Lambchops") Maiken Schmidt Goodman King ("Goody") Endro Roosimäe Nick Piazza Sten Karpov või Rolf Roosalu Serena Katz NeleLiis Vaiksoo Joe (Jose) Vegas Kaido Põldma Teistes õpilaste rollides:
Tsellokvarteti C-JAM kontsert Külastasin tsellokvarteti C-JAM kontserti 12. novembril. Muusikud esinesid Kuninga tänava põhikoolis. C-JAM on kontserte andud üle terve Eesti ning üles astunud näiteks Tallinna kammermuusikafestivalil, Hingemuusika ja Meistrite akadeemias, Toompea muusikasalongis ja Mõisaromantika sarjas ning Seitsme linna festivalil. Koostööd on teinud C-jam ka erinevate solistidega kelle hulka kuulvad Luisa Värk, Kaire Vilgats Bonzo & Tõun, Rebecca Kontus, Evelin Pang. Tsellokvartetti C-JAM kuuluvad neli muusikut: Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus, Andreas Lend.poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. See koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004. aastast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline muusikaharidus. Ansambli seaded on ainulaadsed ja omapärased, ning neid saab kuulda
Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et Troy ja Gabriella ei saaks muusikalis peaosa ning ei leiaks teineteist. Muusikali lavastajaks on Andres Dvinjaninov, muusikajuhiks on Kaire Vilgats ning laulusõnade tõlkijaks Kelli Uustani. Peaosalist Troy Boltonit mängib "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland või Kristjan Kasearu. Naispeaosas teeb oma esineja debüüdi Mari Ronimois. Teistes osades Teele Viira, Marilyn Jurman, Getter Jaani, Silver Laas, Karel Tallermaa, Taavi Tõnisson, Andres Roosileht jpt. Laval on üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sh Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid.
musical" ehk ,,Keskoolimuusikal". Muusikal toimus päevasel ajal ja pileti hinnaks oli 220 Eesti krooni. Muusikal hakkas kell 14.00 ning kestis koos pausiga kaks ja pool tundi. Kogu saal oli rahvast täis ja kõik kohad olid välja müüdud. Etendusel vist mingit väga erilist eesmärki polnudki, põhiline oli lihtsalt rahvale korralik elamus anda ning samas näidata ka, milleks meie noored esinejad võimelised on. Muusikali lavastaja oli Andres Dvinjaninov ja muusikajuht Kaire Vilgats. Peaosalist Troyd mängis ,,Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ja naispeaosalist Gabrielat mängis Mari Ronimois. Tuntumatest nägudest osalesid muusikalis veel Marilyn Jurman, Silver Laas,Getter Jaani, Andres Roosileht ja Tarmo Männard. Muusikali teemaks oli, et talve vaheajal koos olnud Troy ja Gabriela kohtasid üksteist juhuslikult koolis. Nimelt oli Gabriela kolinud teise linna ja õppima läinud samasse kooli, kus õppis ka Troy
jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok. Tantsu- ja laulutendus oli kronoloogiliselt jaotatud osadeks, milles Jürgen Rooste
Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks töödeks on muusikalised komöödiad ,,Suudle mind, Kate" (Kiss Me, Kate) , ,,Can-Can" ja teised. Tema muusikat iseloomustavad keerulised sõnakombinatsioonid, nutikad riimid ja huvitavat vormid, mida oli tunda ka nähtud muusikalis. Peaosi täitsid Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeld, Ines Aru, Bert Pringi ja Peeter Jakobi. Mainimist vajaksid veel ka Silver Laas (ansambli Slide 50 solist), Marta Vaarik ning Dagmar Oja, kes ei ole just konkreetselt muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas
Phillips Oland, Alan Roy Scott, Liz Vidal, Philip Cody, Harold Payne, Allan Dennis Rich. Kogu see projekt kestis 2 aastat ja sellesse oli kokku kaasatud ligi 100 inimest. Meie saime seda tulemust kogeda Nordea kontserdimajas kontserdina, mis ühtlasi oli Eesti Autorite Ühingu 25 aastapäeva auks pühendatud. Kõiki neid 18 laulu esitasid erinevad Eesti tuntud muusikud: Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Sofia Rubina, Karl-Erik Taukar, Susanna Aleksandra, Koit Toome, Elina Hokkanen, Kaire Vilgats, Ott Lepland, Laura Põldvere. Taustaks mängis neile Lutz Krajenski koos oma kollektiiviga Lutz Krajenski Big Bandiga. Kõik nad on väga tuntud ja suurepärased Eesti muusikud, kes said selle ülesandega suurepäraselt hakkama. Mina usun, et neil oli ka väga huvitav ja ainukordne sellises projektis osaleda. Minule meeldis see kontsert väga, see oli nii teistmoodi ja nii eriline. Seda kõike oli lavalt tunda. See kontsert oli väga huvitavalt üles ehitatud. Mulle meeldis ka see, et seal
Traditsiooniks saanud kontserdi korraldajaks on Valdur Laid, Elioni juhatuse esimees. Kontserti korraldatakse juba 10.ndat aastat ning emasid rõõmustaval ilusal emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja Mait Malmstein, kes kutsusid kohe alguses publikut kaasa elama, hõigates sõnad:"Elagu emad!" Peale tervitussõnu astusid uuesti lavale Meero
vaatuse veniminie ja helikvaliteedi puudulikkus ,ka tantsunumbreid oleks võinud rohkem olla.Kuid muusikaliselt vaatevinklist oli tegu hea muusikaliga,see polnud küll ,,Grease" mis oli vapustav igast küljest,nii vokaalselt jui ka koreograafiliselt, aga ega kõik muusikalid ei saagi seda olla! Helilooja ja laulusõnade autor Cole Porter · Lavastaja Andrus Vaarik · Koreograaf Kristin Pukka · Kostüümikunstnik Gerly Tinn · Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt
"Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21
The staff decorated the restaurant with ornaments inspired by Palestinian heritage to encourage customers to come. One percent of Gaza's residents suffer from partial or total deaf-muteness. Vaegkuulja ei vaja tööandjalt erikohtlemist MTÜ Integratsiooni Ühiskondliku Algatuskeskuse ja Eesti kur tide liiduga koost ööd tegeva Rimi Eesti kauplustes töötab ligemale poolsada puudega inimest. Ly Kukk (vasakul) ja Triin Vilgats kuuluvad Rimi Pärnu kollektiivi. Foto: Ants Liigus Pärnu Rimis töötavad kolm kuulmispuudega naist ei ole kauplusekülastajate silme eest peidetud lattu lappi lükkama või terasid sõkaldest eraldama, vaid kõik nad töötavad võrdsena võrdsete seas müügisaalis. Ly Kukk kannab hoolt selle eest, et puu- ja juurviljade osakonnas oleksid kastid ja riiulid alati värske kaubaga varustatud
Ronimois ja Liivika Hanstin. Poisse mängisid Markus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu ja Riho Rosberg. Muusikat tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle draama kirjutas, peeti seda väga skandaalseks, sest see kõneles seksist ja enesetapust. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Seega oli ka kogu kujundus üsna lihtne. Kasutati vanaaegseid toole ja tahvleid, et kujutada kooli. Samas oli seal ka huvitavaid lahendusi. Näiteks voodiks oli puust alus, mis tõsteti lõpuks õhku, et kogu rahvas ikka näeks, mis seal tehakse.
Libreto David Simpatico Laulud Matthew Gerrard ja Robbie Nevil; Ray Cham; Grag Cham ja Andrew Seeley; Randy Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Louiselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle Põhineb Disney kanali originaalfilmil, autor Peter Barsocchini Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal.
Tunnetusüksus Lauri Saatpalu, Henry O Plaadistama hakkas Laks tuntud poplaulja Hedvig Hanson Uus ajastu ja uus sajand O 2001 Eurovisiooni võitjad O Popmuusika edukamad: Tavel Padar ja Dave Ines, 2 Qiuck Start, Benton lauluga Genialistid, Lea Liitma, (,,Everybodi’’) Vaiko Epli, Liisi Koikson, O Jazz-muusika traditsioone Hanna-Liina Võsa, Kaire kannab edukalt festival Vilgats, Nele-Liis Jazz-kaar Vaiksoo, Bert Pringi jt O Folkmuusikas jätkavad O Uus tulnukad: Helin-M ari ansamblid Eesti Keeled, Arder, jazz-pianist Jürmo Jäääär, Dagö, Metsatöll, Eespere, saksofonist Siim solistid Jaan Tätte, Tõnu Aimla jt Raadik, Jaak Johanson, O Tähtsamad klubimuusika Maian Kärmas, Anu Taul stiilid trance, hiphop jpt LÕPP
,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud
esindab tema ülejäänud looming siiski renessanssi väga väärtuslikku osa. Ta oli asjatu väljapaistvaim helilooja.Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluaja Madalmaade koolkonna helilooja, silmapaistvaimaid polüfoonikuid. Ligi 30 missat, 50 motetti ja 70 sansooni. Elo-Nora Vilgats 5.klass Karksi-Nuia Muusikakool Sünd ja noorpõlv Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi valdustes, arvatavasti kas Hainautis (tänapäeva Belgia) või kohe üle piiri tänapäeva Prantsusmaal (oma elu jooksul oli teda mitu korda klassifitseeritud prantslaseks)
ootab ees uus elu vabas ja jõukas maailmas - Elleni ja Chrisiga Ameerika Ühendriikides. "Miss Saigoni" lavastas Tallinna linnahallis aastal 2002 rootsi lavastaja Georg Malvius, kunstnik oli Ellen Cairns ja dirigent Erki Pehk. Peaosades astusid üles Meribel Müürsepp või Nele-Liis Vaiksoo (Kim), Koit Toome või Mikk Saar (Chris), Marko Matvere või Sepo Seeman (insener), Lauri Liiv või Erik Meremaa (John), Kaire Vilgats või Ele Raik (baaritüdruk Gigi) ning Maarja-Liis Ilus või Janika Sillamaa (Ellen). Muusikal ei pälvinud arvustustes just ülistavaid hinnanguid - heideti ette näiteks "parim enne" möödumist ("Postimees"). Sellegipoolest oli lavastus menukas, linnahallis mängiti seda ligi 20 korda. Aasta pärast Eesti lavastust tuli muusikal lavale ka Helsingi Linnateatris, kus osalesid samades rollides Koit Toome ja Lauri Liiv, neile lisaks koorilauljatena veel ka Evelin Samuel
Juubeliks ilmus Rock Hotelist väike raamatukene milles on intervjuud osalistega, pressis avaldatud nupukesi ja palju pildimateriali. Raamatu kokkupanija on Mihkel Truman. Elwood muusik andis välja kolmikplaadi Rock Hoteli tuntumate lugudega läbi aastate. Juubelituuri kontserdid toimusid 14 -20. oktoobril 2008. Koos Rock Hotelliga olid laval veel bändi truud abilised: Ülari Kirsipuu, Anneli Kadakas ja Margus Jürisson ning külalised: Henrik Sal-Saller, Kaire Vilgats, Dagmar Oja. 7 ROCK HOTELLI KOOSSEIS Läbi aegade Rock Hotellis mänginud ja asendanud pillimehed: Andres Põldroo kitarr Ülari Kirsipuu sax & kitarr Jaan Rajala trompet Tarmo Marken trompet Henrik Nagla bariton sax Sulev Sommer tenor sax Väino Põllu tromboon Olav Ehala klahvpillid Aleksander Vilipere löökriistad Jaan Karp löökriistad Mart Pauklin kitarr Uno Lättemägi kitarr Valmar Väljaots akordion Vello Toomemets viiul
Punase Risti üheks tähtsaimaks ülesandeks on sõjategevuse või looduskatastroofid läbi kannatada saanud elanikkonna toetamine ja abistamine. Eesti Punane Rist on korraldanud humanitaarabi nii sõjakolletesse kui põgenikelaagritesse.11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. AKADEEMIA 2005 NR 2 LK 305-324 2. EESTI ARST 1994 KIRJASTUS PERIOODIKA LK 326-328 3. ESMAABI JA TERVISHID /DR B.Voogas 1938 4. EESTI PUNANE RIST 90 Kalev Vilgats 2000 5. http://www.tartudp.org.ee/index.php?id=4 6. http://www.redcross.ee/et/news.html 7 . http://www.tems.ee/history.htm 11 http://www.redcross.ee/et/news.html 18
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
