kuulmisluulud, mis ei lasnud tal enam kirjutada. Schubert: Austria helilooja Pani aluse romantismile muusikas Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. „Üleminekuperioodiks“ Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818-1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ning ooperižanris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusesse. Tihtipeale päästsid Schuberti näljasurmast tema sõbrad. Tuntuimad soololaulud on „Metshaldjas“ (1815), „Forell“ (1817),
Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades.Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks.Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri kmeister Eduard Wähner. Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi. Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis:
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku elu, kirjutades üles mälestusi Heino Ellerist, tema perekonnast ja õpilastest Hariduskäik 1907. a. lõpetas Tartu Reaalkooli
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle instituuti(nüüd Sibeliuse akadeemia). Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo"
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär.
· Peres oli 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Haridustee · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis (1886). · Hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist (1892-1897). · Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik · 1903-1907 Tallinnas Teataja toimetuses · Vaatleja toimetus · Sõnumite toimetus · Vabaajakirjanik (1920-...) · Tõlketöö (näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde, Dostojevski) Isiklik elu · Kirjanikunime Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastal.
Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Elulugu Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Üheks sealsetest pedagoogiks oli Antonio Salieri, kes õpetas itaaliaklassitsismiajastu muusika vaimus. See oli aga Schuberti iseloomule vastukäiv ning tema ja Salieri vahelised suhted ei olnud kuigivõrd head. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt
Franz Schubert 1797-1828 LAPSEPÕLV Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus
01.2013 kell 19.00 . Heliloojaks oli Johann Strauss (1825-1899), kes oli Euroopas ka väga tuntud ja austatud helilooja . J.Strauss noorem kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis olid enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades . Isa oli vastu , et pojad tema jälgedesastuksid alustas noor Johann kõigepealt karjääri pangaametnikuna. Ema , kes salaja toetas poja ambitsioone ning julgustas teda võtma viiulitunde ühelt oma isa orkestri liikmelt. Hiljem õppis Johann jr teooriat Joseph Drechslerilt. 1844 tegi ta debüüdi oma väikse orkestriga ning tõusis peagi isast kõrgemaks konkurediks. Peale seda isa ja poja suhted halvenesid. Peale isa surma jätkas Johann Strausside perekonna traditsioonide levitamist nii Viinis kui kaugemal. J.Strauss kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat. Teda tunti kui valsikuningat- selle tiitli päris ta isalt.
a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed
Kuj. kultuuri allakäiku."Kohtupäev"- peetakse tema parimaks koguks.Arbujaid isel:Aja kriitiline hoiak,mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist.Klassikalise luulevormi eeli- stamine.Luule-ja kunstitõeväärtuse rõhutamine(betti Alver).B.Alver- tõlkis luule- teoseid(Jevgeni Onegin).1936-ilmus luulekogu "Tolm ja tuli";luuletus "Ekstaas". Ta oli Talvikuga abielus.A.H.Tammsaare-kodutalujärgi võttis endale kirjaniku nime.(Põhja-Tammsaare).Andis viiulitunde,et H.Treffneri erakoolis saaks käija. Pärast asus töötama ajaleht Teatajasse(1903).Haigestus tuberkuloosi,parane- miseks soovitati elama minna Kaukaasiasse(Kliimavahetus).C.Käthe Weltman pani abielukuulutuse lehte-pärast seda abiellusid."Mäetagused noored".Realism asendub impressionismiga.Kõrgperiood-"Juudit";"Kõrboja peremees".Epopöa "Tõde ja õigus"-arenguromaan,tegelased arenevad,nagu Eesti ühiskond.Põhi- küsimus on :Kus on tõde?G.Helbemäe 1913-74-peetakse J.Krossi
Esimesed 3 sümfooniat olid klassikalised ja romantlised, 4-6 aga viitavad juba uuele ajastule.Alates 4 sümfooniast , mille loomisaeg langeb kokku I maailmasõjaga, muutub helilooja väljenduslaad intensiivsemaks ning muutub negatiivsemaks.Kirjutas ka 2 ooperit ,,Saul ja Taavet" ja ,,Maskeraad".Samuti kirjutas ka imekauni kandaadi ,,Kevad Fynis".Kirjutas ka instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Jean Sibelius · 10 aastaselt mängis juba klaverit, 15-selt hakkas võtma viiulitunde · 1885.aastal astus ta Helsingi muusikainstituuti · 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis · 1898 hakkas tema teoseid kirjastama Breitkopf & Härtel, millega saavutas rahvusvahelise tuntuse. · 1904. aastal kolis taoma perega Ainolasse · 1908 opereeriti tal kõrikasvaja, millega muutus looming endassesüvenumaks · 1915.aastal tähistas Soome kultuuri üldsus suurejooneliselt tema 50. Juubelit. · 1917 alates Sibelius reisis Euroopas ja Ameerikas.
Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga * Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926), kus ta kuulis palju "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller lääne heliloojate uudisloomingut. Viinis kohtus ta kuulsa austria õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle"
Lindeman ,,Maa" · Knut Hamsun ,,Viktooria" · JohnGalsworthy ,,Valge ahv" · T.H.Lawrence ,,Seitse tarkusesammast" 10 Kokkuvõte Eesti suurim kirjanik-klassik,kes oli pärit 12 lapselisest taluperest,kuid suur õpihimu viis ta väikeste vaheaegadega koolide lõpetamiseni.Õppinud Tartu Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust,mis jäi tervislikel põhjustel pooleli.Õppimise ajal andsi elatise saamiseks viiulitunde ja kirjutas ajalehtedele artikleid.Romaanid on pikkade lausetega.Romaanide tegevust katkestavad sageli tegelaste mõtisklused ja monoloogid.Tammsaaret huvitab inimese tegevus ,käitumine ja hingeelu.Jutustuslaad on rahulik. 11 Pildid A.H.Tammsaare A.H.Tammsaare portree,kunstnik: E.Okas 12 Kasutatud kirjandus 1. Raamat ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 2. http://www.linnamuuseum
Rahvusooper Estonia orkester AUTORID JA AJASTU Johann Strauss II sündis Viinis, 25. oktoobril 1825 ning oli kuulus Austria helilooja, dirigent, viiuldaja. Ta on kirjutanud üle 500 valsi, polka, marsi ja galopi. Ta oli Johann Strauss I vanim poeg ning Strausside pere kuulsaim liige. Teda tunti kui valsikuningat. Joahnn Strauss noorem oli imelaps juba kuue aastasena kirjutas ta oma esimese valsi. Isa oli tema muusikakarjääri vastu, sellele vaatamata võttis noor Johann Strauss salaja viiulitunde ning kui isa 1842. aastal perekonna maha jättis, pühendus ta ema toetusel täielikult muusikale. 1844. aastal asutas ta oma orkestri, kellega esitas nii enda kui ka isa teoseid. Nii sai temast isa suurim rivaal ning publiku poolehoid hakkas peagi poja poole kalduma. Pärast Strauss-seeniori surma 1849. aastal ühendas poeg nii enda kui isa orkestrid. Selle suure orkestriga andis J.Strauss kontserte Saksamaal, Poolas, Venemaal jm. 1872. aastal sai teoks J.Straussi Ameerika-reis
muusika. Oma muusikaga on ta kujunenud norralaste üheks rahvuslikkuse sümboliks. Kuulame: "Liblikas", "Halling" sarjast "Norra talupoja tantsud" ning soololaulu "Sind armastan" JEAN SIBELIUS (1865 1957) Soome helilooja. Sündis Hämeenlinnas. 10-aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ning ka tema esimesed kompositsioonkatsetused on pärit samast ajast. 15- aastaselt hakkas ta võtma viiulitunde. Musitseeris tihti koos oma õe ja vennaga. 1876-1885 õppis ta Hämeenlinna lütseumis. 1885. aastal alustas ta juuraõpinguid Helsingi ülikoolis ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti, kus ta pühendus viiuli- ja kompositsiooniõpingutele. 1889-1891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892. aastal debüteeris ta dirigendina. Samast aastast algas ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. 1898. aastal
,,Viimne eurooplane". Tuntumad näidendid: ,,Domiliseeritud perekonnaisa"- komöödia; ,,Mikumärdi"- külakomöödia; ,,Sinimandria"- fantaasianäidend; ,,Lipud tornis"- rahvuslik näidend. 9. Anton Hansed Tammsaare- 1878-1940. Oli pärit suurelapselisest perekonnast, kus ei olnud raha priisata. Tänu majanduslikule olukorrale ja haigustele lõpeas ta vallakooli 18.a ja seetõttu jätkas Hugo Treffneri erakoolis, mille õppemaksu tasumiseks andis viiulitunde. Peale kooli lõpeamist töötas Tallinnas ajakirjanikuna ja siis suundus Tartu Ülikooli õigus teadust õppima. Tema eluteed on pideval kiusandu erinevad haigused nt 1911. a haigestus tuberkuloosi, millest paranemine võttis palju aega. Looming: Kirjutab nii novelle, romaane kui näidendeid.Ta tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust. 1907. aastal läheneb ta looming Noor-eestile. Ta kirjutab nüüd
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40.
Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. Tartu oma ülikooli ja võrdlemisi intelligentse keskkonnaga mõjus soodustavalt eesti haritlaskonna esimese põlvkonna vaimsele arengule. Seal moodustati mitmesuguseid seltse, kus kujunesid välja ka Koorti kunstihuvid. Õpinguaastail Tartus on tema kunstiharrastused aga veel küllaltki ebamäärased. Koort luuletas, võttis viiulitunde M. Metsanurga juures, kelle kaudu tutvus tulevase viiulikunstniku ja revolutsionääri Ed. Sõrmusega. Vabal ajal külastas Koort Saksa Käsitöölise Seltsi joonistuskursusi, mis asutati kaheksakümnendate algul kohalikele käsitöölistele vajaliku joonistusoskuse andmiseks. Seal õpiti tundma kujutavat geomeetriat, perspektiivi ja joonistamist. Pärast seda, kui 1883. aastal kutsutakse õpetajateks skulptor F. Villebois ja maalikunstnik R. Mühlen, laienes õppetegevus tunduvalt
03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12- aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Sümfoonilised teosed: 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi- ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu
Vaid suure vaevaga õnnestu nende emal manguda mehelt välja luba poistele klaverimängu õpetada. Nõusolekus saamisel osutus määravaks proua Straussi väide, et klaverimänguoskuseta noormehed ei pälvi seltskonnas haritud inimeste mainet. Varsti rabas Johann sõpru ja tuttavaid nii oma mänguoskuse kui ka klveril improviseerimisega. Isa unistused purunesid. Liiatigi selgus "piinamisega ülekuulamine" tulemusena, et Johann on juba ammu salaja viiulitunde võtnud. Veel enam, tema õpetajaks osutus Straussi seeniori orkestri parimaid viiuldajaid Franz Amon. Noor Johann tasus nende tundide eest õpetajapalgaga, mida ta teenis, andes omakorda muusikatunde nende rätsepast naabri peres. Mõne aja pärast kaotas isa Johann südame ühele oma arvukatest austajannadest, noorukesele kübarategijale Emilie Trampuschile, ja jättis perekonna maha. Ootamatul oli
03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920. 13.Eduard Tubin(18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905
Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks puunikerdus. Puutus kokku vene uuema kunstiga (M: Vrubel). See mõjutas otsust minna edasi õppima Pariisi. Tee Pariisi kulges läbi Soome, pikemalt peatus Ahvenamaal. Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a
Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks puunikerdus. Puutus kokku vene uuema kunstiga (M: Vrubel). See mõjutas otsust minna edasi õppima Pariisi. Tee Pariisi kulges läbi Soome, pikemalt peatus Ahvenamaal. Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a
kihelkonnakoolis (Riismaa 2002:87). 1.2. Noorukiiga Anton Hansen Tammsaare oli riikliku gümnaasiumi astumiseks liiga vana, pidin ta keskhariduse saamiseks minema Hugo Treffneri erakooli Tartus (Riisma 2002:87). Hogu Treffneri eragümnaasiumi on nimetatud üheks ainulaadsemaks õppeasutuseks üle terve Tsaari-Venemaa. Anton Hansen teenis õpperaha puudujääva osa tasa tööga-valvuriametiga, koolialgklassides tundide andmisega (Kalda 1997:39). Tammsaare andis ka viiulitunde. Samal ajal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed jutustused (Riisma 2002:87). A.H. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, sealhulgas vene kirjanduse tundmise , mida ta omast huvist veelgi laiendas. Teiselt poolt tugines Tammsaare realismi käsitlus teaduslikule maailmavaadetele. Ka selles mõttes sai ta gümnaasiumi aastate Tartult mõndagi 3 arendavat
03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas.
annaabi.ee 
