Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, sek...
töö on plagiaat, või mitte. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta. Mistahes teost saab pidada plagiaadiks vaid juhul kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks: esineb äratuntav sarnasus antud teose ja mõne varasema teose vahel. Teiseks: teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega. Kolmandaks: teose autor ei ole viitamisega, tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist. Digitaalse kirjaoskuse juurde käib ka oskus viidata. Viitamine on imelihtne. Viitamise puhul märgime mistahes töös, kust kohast me oleme materjali võtnud. Paljud noored kasutavad palju interneti lehti, kuhu laevad näiteks enda pilte ja videosid. Kui keegi on teinud näiteks pahandust ja seda üles ei tunnistata, võib õpetaja selles teada saada näiteks selle
Tema põhiteos on 13nest raamatust koosnev "Elemendid", mis kujutab endast kogu Vana-Kreeka matemaatika suursaavutusi. Teos sisaldab geomeetria kõige varasema loogiliselt range ülesehituse. Selle 13nest raamatustt I VI on pühendatud planimeetriale, VII IX aritmeetikale, X ühismõõdututele suurustele, XI XIII stereomeetriale. Eukleidese poolt kasutatud teoreemide tõestamisviis on püsinud tänaseni. Iga tõestus algab eelduse ja väite esitamisega. Seejärel antakse tõestus koos viitamisega neile varem tõestatud lausetele või aksioomidele, millele rajaneb väite õigeks tunnistamine. Iga tõestus lõpeb sõnadega mida oligi tarvis tõestada. Eukleidesel oli võetud laused, mis oli aluseks ja millele rajanes kogu tema suurteos. Põhilaused jagas Eukleides kolme kategooriasse: definitsioonid, aksioomid ja postulaadid. Postulaadid. Nõutakse: 1. ...et igast punktist iga punktini võib tõmmata sirge. 2. ...et igat piiratud sirget võiks piiramatult jätkata. 3. ..
22 · Veebimaterjalide kasutamisel tuleb märkida kõigepealt veebilehe nimi ja seejärel selle veebilehe aadress, nii, et sovi korral saab selle lehe uuesti üles leida. Kui on teada, siis võiks lisada ka veebilehe autorid. Näide: Eesti selgroogsed, http://www.sunsite.ee/loomad/, koostatud Tartu Ülikooli Bioloogia didaktika lektoraadis NB! Viitamisel on oluline see, et tekstis olevaid lauseid saaks uuesti üles otsida allikmaterjalidest, seepärast ole viitamisega korrektne! · Töö kirjutamine 1. Töö sisu peab vastama töö teemale. Selleks pead kõigepealt arusaama, milline on sinu töö teema, mida selle all mõeldakse. Juhul, kui sul on sellega raskusi, siis küsi õpetajalt. 2. Loe paar korda läbi leitud materjal. Kui soovid, siis võid teha hariliku pliiatsiga märkmeid ja joonida sinu arvates olulised laused alla. Ära hakka kohe kõike ümber kirjutama. 3. Kirjuta valmis mustand. Seo omavahel erinevates materjalides olnud faktid. Ära
kirjandusest. Tsiteerimisel esitatakse tsitaat sõnasõnaliselt vastavuses autori tekstiga. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (/..../). Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile, mis paigutatakse ümarsulgudesse (autori perenimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number, mis eraldatakse aastast kooloniga). Näiteks: (Kiik 1991:35). Ka muu kirjandusest võetu viidatakse taoliselt. Eeltoodud kujul on tegemist lause viitamisega, punkt on lõpus. Kui viide on kujul . (Kiik 1991:35), siis on tegemist pikema viitega, punkt on pandud lõigu lõppu, enne sulge. Soovitav on oma teksti ja võõra vahele jätte tühi rida. Kasutatud kirjanduse kohta esitatakse loetelu tähestikulises järjekorras. Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: - autori perekonnanimi, koma, eesnime esitäht (mitme autori puhul on nimede vahel koma) ja punkt
Esmene aasta korrataksegi kõik reeglid üle ning siis peaks tekkima ka arusaam, et ametlik ning kontrollitud tekst peab olema korrektses eesti keeles ning grammatikavigadele sinna kohta pole. Siis siinkohal võtsingi teiseks märksõnaks täpsuse. Kui lehele lisatud informatsiooni all on kirjas loomise kuupäev või üles lisamise kuupäev, siis on pool usaldust juba olemas. Kui need aga puuduvad, siis ei saa me kindlad olla, mis ajal see kirjutatud on? Sama lugu on ka viitamisega. Kui viidatud lingid ei tööta, siis ei saa me kontrollida, kas lehelt on üldse materjali kasutatud või kui on, kas see on siis õige ning kasutatav. Tänapäevases infoühiskonnas tuleb olla objektiivne ning näha märke. Reklaam on kõikjal ning tuleb aru saada, kas tegemist ongi reklaamilehega või mitte. Kõige tähtsam osa ongi sisu. Sisu ümber peab olema ka korrektne ülesehitus, mis sisaldab edas tiitellehte, sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ning kasutatud allikate osa
Samuti otsustab Jüri anda enda elamust kaks tuba Tiinale elamiseks, kes on üliõpilane. Kokkuleppe kohaselt kohustub Tiina koristama Jüri elamut kolm korda nädalas ja tooma talle kord nädalas kauplusest toidukraami. Kuna Jüril oli olemas korralik arvuti ,siis lepiti kokku ,et Jüri annab selle Tiinale ja Tiina tasub Jürile kokkulepitud summa viie kuu jooksul võrdsetes osades. Selgita milliste lepingutega on kõikidel juhtudel tegemist ja oma selgitust põhjenda vastava õigusaktile viitamisega? VASTUS: 1. Üürileping (VÕS § 271) - Jüri annab Maiale oma õunaaia. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. 2. Käsundusleping (VÕS § 619) - Jüri annab enda elamust kaks tuba Tiinale elamiseks. Tiina kohustub Jüri elamut koristama kolm korda nädalas ja tooma talle kord nädalas kauplusest toidukraami. 3. Müügileping (VÕS § 208) - Jüri annab arvuti Tiinale ja Tiina tasub Jürile kokkulepitud summa viie kuu jooksul.
Referaat on kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstidest, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Esialgne tekst lüheneb. Stiil ja sõnavara on asjalik. Kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number
paremini tundma õppida! 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõttes kirjutatakse lühidalt töö sisust. Autori poolsest tagasisidest annab aimu eelnev peatükk. Lisaksin veel, et ka viitamised näib olevat ,,kauge maa". Ehk saaks mingis tunnis neid läbi teha, harjutada. Mis järjekorras kasutatud andmeallikaid sisestada. Küsimus tekkis ka ingliskeelsete materjalide tõlke korral viitamisega. Kuidas seda teha kui ma ei tõlgi sõna-sõnalt. Et kokkuvõte kujunduselt silmale parem jälgida oleks, lisan käepärast suvalist teksti. Selle tekstilõigu kopeerimiseks on vaja lohistada hiirega täpselt üle teksti nii, et alustad lohistamist lõigu lõpust, vajutades seal hiire vasaku nupu nimetissõrmega alla ja nii nuppu all hoides liikuda lõigu alguse suunas. Kui oled jõudnud lõigu algusesse välja, siis lased hiire nupu lahti.
Õigusõpetus IX Igaks tunniks tuleb ül lahendada, koos selgituste ja viitamisega seadusele. Töölepingu seadus §26 Töölepingu kohustuslikud tingimsued ja andmed Peale kohustuslike võivad pooeld leipngusee võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg
,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219). Juhul, kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis tehakse seda nurksulgudes [ ]. Näide koos joonealuse viitamisega. ,,Saksamaa taasühinemise kümnendal aastapäeval peetud kõnes väitis kantsler Gerhard Schröder:" Meil [sakslastel] on põhjust uhkust tunda nende taastustööde üle, mida viimastel aastatel on ida-saksa liidumaades ette võetud ning korda saadetud... . Meie riik on taas tugevaks saanud." 1 1 Joachim lange, ,,Schröder kommentiert die Entwicklung in Osten", Frankfurter Allgemeine Zeitung, 11.oktoober 2000, lk.3)
Näiteks ,,Liiklusliin", ,,Alguse asi". Mängud aitava lastel areneda, sest tänapäeval vanematel on tihti nii vähe vaba aega, ja nad ei jõua kõike oma lastele seletada. Interneti kasutamine, eriti e-posti kasutamine on abiks sellest küljest, et infot saab lugeda alati ja just siis kui selleks on piisavalt aega. Kui see info hankimine toimub reaalajas, siis ka suhtluspartneril peab ka piisavalt aega selleks olema. Selle pärast tavaliselt info vahetamine toimub mitme tunni viitamisega. 9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eetika.ee/194461 http://www.eetika.ee/194462 http://www.eetika.ee/194463 http://www.eetika.ee/219914 http://www.eetika.ee/663631 http://www.eetika.ee/787520 http://www.eetika.ee/arvutieetika http://www.microsoft.com/eesti/businessportal/themes/maximize/emailmanners.mspx http://www.ut.ee/361738 Indrek Meos. Antiikfilosoofia. Koolibri. 2000 10
· Object module (2) · Linkmiseks piisavalt täielik objektprogramm või ta osa. Objektmooduleid väljastavad harilikult assemblereid ja kompilaatorid. Lähtekood · Source code * lähtekood · Kood väljendatuna kujul, mis sobib sisendandmetekse assemblerile, kompilaatorile või mule translaatorile. Süsteemsed teegid · System library * süsteemiteek · Andmetöötlustsüsteemis residentne tarkvarateek, mille poole saab pöörduda ta kasutamiseks või mida saab viitamisega lülitada teistesse programmidesse. Linkimine · Mõned OS-id lubavad vaid staatilist linkimist (static linking), teised aga ka dünaamilist (dynamic linking) · Staatiline linkur ühendab kõik kasutatud teegid ühte käivitatavasse moodulisse · Dünaamiline linkur eri teegid luuakse/jäetakse eri laademoodulistesse. Mälu eraldamine · Programmidele mälu eraldamist jaotatakse: Staatiline o Programmi kompileerimisel Dünaamiline
Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin, häbi Moraalifilo ülesandeks formuleerida ja kaitsta printsiipe-väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid; uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Võivad sattuda vastuollu (Pea lubadust! Aita hädasolijat!) Moraaliprintsiipe iseloomustab preskriptiivsus (väljendatakse kui käske),
Olevikku ja minevikku ei tohi kasutada segiläbi. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE Refereerimine tähendab teise autori teksti, seisukohtade oma sõnadega ning konspekteerivas vormis esitamist. Refereeringut võib kommenteerida või pakkuda välja omapoolseid seisukohti. Peab olema selge, kus on refereeritav osa, kus uurimuse koostaja seisukohad. Ulatuslik refereering nõuab autori nime märkimist ja lõpeb kasutatud kirjandusele viitamisega (autor, aasta, lehekülje number). Sobivaks määratluseks võib pidada sotsioloog Robert Mertoni käsitlust, kes määratles gruppi kui kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, samas tunnetades oma kuuluvust sellesse ning ka teised inimesed peavad neid sellesse kuuluvateks (Merton 1957:26). Ühelauselise refereeringu puhul piisab autori nimest ja aastaarvust enne punkti (lehekülje numbrit pole vaja), K.Muru on märkinud, et tavapärast kujundiehitust tõrjub K
interpreteeritakse seda omade reeglite kohaselt ja tõestatakse just täpselt seda, mida tarvis. Dialoog osutub seejuures täiesti võimatuks, sest tegelikult räägitakse üksteisest mööda. Samuti on probleemiks algandmete selektiivsus ja küsitavus - tihti kasutatakse millegi tõestamiseks või näitlikustamiseks just ateistlikus paradigmas varem kasutusel olnud fakti, sellele käsitlusele omakorda viidatakse järgmises ateistlikus teoses jne. Sel moel kaob seos tegelikkusega iga järgneva viitamisega üha rohkem. Nii tulebki välja (vähemalt vulgaar)ateistliku kirjanduse apologeetiline roll - ateistlik kirjandus oli suunatud suuremalt jaolt ateistide endi veenmisele oma vaadete õigsuses. Olukorda võib kirjeldada ka kui vastastikust autismi, kus nii religioon kui ka ateism on omaenda tegevuses kapseldunud. Arusaadavalt viis selline situatsioon stagneerumiseni. On siiski üksikuid andmeid selle kohta, et dialoogi kirikuga üritati, ent valdavalt oli tegu eraalgatuse, mitte ametliku
vormistamise nõudeid Tartu Emajõe Koolis. Juhendi esimeses peatükis kirjeldatakse õpilasuurimuse olemust ning uurimuse kirjutamisele eelnevaid töölõike. Juhendi teises peatükis on loetletud nõuded õpilasuurimuse ülesehitusele ja konkreetsetele osadele. Kolmandas peatükis kirjeldatakse praktilise töö olemust. Neljandas peatükis on välja toodud nõuded praktilisele tööle ja selle ülesehitusele. Viiendas peatükis vaadeldakse töö vormistamise ning viitamisega seonduvat. Viimastes peatükkides antakse soovitusi töö kaitsmiseks ja tuuakse välja uurimustöö ja praktilise töö hindamisjuhend. 4 1. ÕPILASUURIMUSE KOOSTAMINE 1.1. Õpilasuuriumuse olemus Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö, mis järgib teaduslikule tööle esitatavaid nõudeid ja vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele
Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus- põhimõtete ehk nn kaitseklausli temaatika, mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut seisukohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtetele viitamisega otseselt piirangu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele ning kuna põhiseaduse järelevalvet teostab viimases astmes Riigikohus, siis peab Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos nendega seotud Eesti õiguse sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile. Teise seisukoha järgi peavad liikmesriikide kohtud lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest kui ka kaudsest) põhiseaduslikkuse järelevalvest
väliskeskkonna mõju tegelikult saavutatud tulemusele ja selle erinevus otsuse ettevalmistamisel prognoositust. Alternatiivide realiseerimise planeeritust halvemate (negatiivsete) tulemuste puhul puutakse sageli kogu suu töö nõrga tulemuslikkuse eest veeretada väliskeskkonna (juhitamatute) tegurite negatiivsele mõjule, st ettenägematule ebaõnnele. Sageli puutakse sellise väliskeskkonnast tuleneva ,,ebaõnnele" viitamisega varjata otsuse vastuvõtmisel (alternatiivide elluviimise tulemuste prognoosimisel) tehtud vigu. Otsuse elluviimise järel tuleb väliskeskkonna mõju analuusiga anda selged vastused järgmistele kusimustele: 1) kui palju erinesid väliskeskkonna tegurite tegelikud väärtused tegevusvariandi elluviimisel nende tegurite prognoositud väärtustest otsuse vastuvõtmisel?
kasinalt), minaisik on moraalilugejast jumalakartlik talupoeg, kes kritiseerib priiskavaid linnaelanikke, kroonik, kes märgib ajalooliste faktidena üles daatumeid. Tartut kujutatakse arenenud õitsva linnana, kus on tähtsad institutsioonid. Stroofid 1–10 on Tartus kõike külluslikult. Stroofides 10–20 toimub linna vallutamine (eri faasides), mis kulmineerub traagilistele asjadele viitamisega, nt poomine ja küüditamine. Stroof 24 on enesehaletsemine, masendus hävitamistööst, nostalgia kunagiste ilusate aegade järele. Lõpus on õpetussõnad protestantlikus, ilmalikus ja ajaloolises võtmes: Tartus üle elatu olgu eeskujuks, kuidas mujal mitte käituda. Kuidas vaenlast nimetatakse, kujutatakse? Mis epiteete kasutatakse? Ülihirmus, verepeni öeldakse linnatungivate vene vägede kohta. Kui emotsionaalne on linnakujutus? Kuivõrd on õnnestunud Hansul kirja panna Tartu hävimine
pean...“) või kooli reegleid kopeerima (ma olen tõesti näinud mõningaid koole, kus siiamaani Selles mõttes kasutati kinnipidamist kui esmast tagajärge ning vabandus/hüvitamine toimis „teisese sellist „reeglite kirjutamist“ praktiseeritakse!). Kui me kohaldame kirjutamist tagajärjena, peak- tagajärjena“. sime vähemalt suunama ja keskendama õpilast oma käitumisest kirjutama. Mõnedes koolides algab iga kinnipidamissessioon põgusa viitamisega õiguste/kohustuste koodeksile (alates Mõnedes koolides viib kinnipidamist kolleegide suunamise põhjal läbi kogenud personal. lk 40) järelvalvet teostava õpetaja poolt, et luua kontekst sellele, miks õpilase käitumine on
annaabi.ee 
