proosaluuletuse "Meri" ● Rohked kujundid ● Riim ● Luuletus on igatsev, ● Minevikuvorm ● Meri - vabadus ● Tuul – vabadus, tuul viib kõik halva ära ● „Kaisuta, vaba ning vihane torm , kaisuta mind!“ – igatsus mere, vabaduse ja nooruse järgi ● Soov saada mere osaks Ju lapsena ihkasin merd ääretut mina. Ma tahtsin näha ta lainete valgeid harju ja lainetel liuglevat viirese varju Ja nüüd ometi näen ma sind, oh ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju mõõtmatu meri! ning kaugel kõikuvat üksikut purje. Kui avar, kui suur, kuis helendad Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda sa! kui magava hiiglase raudrüüs rinda Kuis vabadust hoovab sust vastu ja kuulata laineid, mis veerevad randa otsata!
,,Külatraagik" Jüri Tuulik , Tegevus toimub Abruka saarel (asub Riia lahes Saaremaa läänerannikul). Tegelased: Nässu peremehe koer Vana peremees, kes on kalamees neil on kaks tütart, üks elab Kuressaares ja teine Tallinnas Abikaasa peremehe naine Lülivanem Veeda Rannavaht Aadam, tal on koer nimega Muki Karla endine rannavaht (surnud), tal on poeg Juuljus, kellel on koer Palli Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada. Kogu jutu läbivad tegelased ongi Nässu ja Vana (tema peremees). Vana Abikaasa on selline suhteliselt rahulik naine, teeb kõike ja jõuab kõike, aga kui vaja midagi öelda, siis ikka ütleb ka.
suurepärasel kuurordil Gungerburg. Esimest korda külastas luuletaja Toila mereranda, mis asus Estlandi provintsis kirdeosas 1912. aastal. 1921 aasta novembris suri Toilas luuletaja ema. Sealsamas Toilas kohtus Severjanin oma tulevase abikaasaga. Tollel õhtul, puusepa tütar Felissa Kruut esines Eesti luuletaja Fridebert Tuglase luuletusega ,, Meri": Ju lapsena ihkasin merd ääretult mina. Ma tahtsin näha ta lainete valgeid harju ja lainetel liuguvat viirese varju ja valu sees õõtsuvaid kajakakarju ning kaugel kõikuvat üksikut purje... Nõiutud noore lugeja talendiga, osalev tolles õhtus Severjanin läks teda õnnitlema, aga mõne aja pärast kohtasid Toila elanikud oma kaasmaalast Felissi Oru pargis tuntud luuletaja saatel. 21 detsembril 1921 aastal, Igor Lotarev ja Felissa Kruut abiellusid Tartu kirikus. Suvehooajal muutus Toila lausa Eesti kultuuri pealinnaks. Siin elas sageli ka tuntud kirjanik
seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Räägib eestlaste ainujumalast Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemune, Ilmarine, Lämmeküne,Viboane, Koit ja Hämarik. Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg,Endel ja Juta. Hiiud:nõid oma vaimudega:metsa-,vee-,maa-ja õhuvaimud.Põrgu:kurat oma käsilastega. C.Westermayri ''Waina-Möinen,Orpheus der Finnen'' ja G.H. Merkeli raamatule ''Die Vorzeit Lieflands'' 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Faehlmann esialgu avaldas oma muistendis Vanemuise eesti peajumalana. Kreutzwaldi eeposest ''Kalevipoeg'' oli Vanemuine nimi esitatud küll 3 korda aga sellest piisas, et nimi jääks rahvale meelde. Peale eepose väljaannet Tartus nimetati lauluseltsi Vanemuiseks. Hiljem Tallinnasse oli ehitatud Vanemuine, kes pani koorilipu otsa lillepärja.1920ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Vanemuisest
Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Suurem osa varaseid eesti mütoloogia kirjapanekuid pärineb kroonika kirjutajatelt, juhuslike vaatajate ja rändurite sulest. Läti Henriku Liivimaa kroonika(13.saj) "saarlaste suur jumal keda kutsuti Tharapitaks"; Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073- 76) " ei usu kristlaste jumalat", "austavad nad draakoneid ja linde" 20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst) mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui "suurt jumalat" Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori, mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud.
esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu (hiiemetsa), aga ka teisi looduslikke pühapaiku nagu kivid, jõed, ojad, allikad ja põlispuud. Hiiest, ajaloolisest looduslikust pühapaigast kõnelemiseks on vaja seda kuidagi määratleda ja ta olemust selgitada. Eesti etnoloogiateaduse suurmehe Ants Viirese koostatud "Eesti rahvakultuuri leksikon" seletab hiie mõistet järgnevalt: "Hiis on pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal
Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar Hiiud: nõid oma kolma lapsega; metsa‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad, maa‐alused, hännad, jms). Põrgu: kurat oma käsilastega 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset. Faehlman mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka
kohta. - Novgorodi 13. sajandist pärit tohtkirja pikseloits. - Hamburgi kiriku piiskopi teodes mainitud Aestland (eesti) kus kirjeldatakse kristlike tavasid eiravaid inimesi, kes kummardavad draakoneid ja ja linde, kes ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi draakonile. -Liivi kroonikates mainitakse Virumaa ja muhulaste jumalat Tharapitat. Paganlikud jumalad, pikne. 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Taara (Tarapita) nimi saab alguse muistsete eestlase sõjahüüdest Thor Avita!, millega kutsutakse appi Thori. Sellele tõlgendusele on aja jooksul lisandunud mitmeid teisi. Siiski on levinud kokkulepe, et Taara nimi pärineb Thorist. On aga ka neid, kes väidavad, et Taara on algne nimi ning ei ole kellestki teisest jumalusest kujunenud. Taara on tuletis Tharapitast. 19
Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Suurem osa varaseid eesti mütoloogia kirjapanekuid pärineb kroonika kirjutajatelt, juhuslike vaatajate ja rändurite sulest. Läti Henriku Liivimaa kroonika(13.saj) “saarlaste suur jumal keda kutsuti Tharapitaks”; Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073- 76) “ ei usu kristlaste jumalat”, “austavad nad draakoneid ja linde” 20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui “suurt jumalat” Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori(my boy Thor, God of Thunder), mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud
6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke). Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu. Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi lähtelaensõnaks. Paljude varasematel sajanditel käibel olnud sõnavariantide (pluum jt.) kõrval võiks tähelepanu juhtida ka setude vene laenule liivapuu (vene sliva) või jutustavale saxa mah mari. Ploomipuu väärtused ja puudused Meetaim
tegelasi. #kalevala #liar #teguonrahvasuustpärit tegeleaste ja lugudega, mille ta üles korjas #liar "butgood work" Algusest peale väitis Faehlmann, et tema lood Vanemuisest jt. pärinevad rahvasuust, mis võimaldas tal ühelt poolt romantismi laadis vabalt fabuleerida, teiselt poolt aga anda oma müüdiloomingule eestilik ilme. See tähendas ühtlasi analoogia printsiibist loobumist. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? K. J. Peterson oma Gananderi "Mythologia Fennica" saksakeelse tõlkega osutas ta, et eesti rahvaluules leidub jälgi laulujumalast, kelle nimi pole säilinud, aga kelle lähedaseks vasteks on soome WAINE- MOINEN, tegelikult oli see nimi juba varem Merkeli teosest tuttav - Faehlmann esitas oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise
soovis ennustust, aga see kutsus kuradid kotta ja teadmamees kangestus, sest kuradid rabasid teda. Teadmamees rääkis, kuidas meie jumalad on mustad, tiivulised, elavad sügavikkudes, kuhu lähevad ka surnud. Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076) Aestlandi(Eesti?) saar, mille elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele ohverdatakse ostetud inimesi 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Henriku kroonikates mainitakse korduvalt saarlaste suurt jumalat Tharapitat. 17.sajandi kroonikud Hiärne ja Kelch tõlgitsesid seda eestlaste sõjahüüdena, millega kutsuti appi Skandinaavia äiksejumalat Thori: thor avita! Elav mõttevahetus 19.saj estofiilide seas viis selleni, et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest kindlaid jälgi
Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse,
hooldada või reguleerida aknasulust. 5. TASUB TEADA • Kõige esimene aknamaterjal oli seapõie nahk. • Esimeste aknaklaasideni jõudes siluti suitsuava ümbritsev sisesein kirvega siledaks, nii et sinna sai klaasitüki kinnitada. Tihti koosnes see klaas mitmest väiksemast tükist, klaas oli ju kallis ja suitsutarre kõlbas ka sakste häärberi katkine klaasitükk. • Ants Viirese andmeil (vt “Eesti rahvakultuuri leksikon”) hakati klaasi taluelamute akende ette panema Saaremaal XVIII sajandi teisel poolel ja mandril XIX sajandi algupoolel. • Vanad klaasaknad olid väikesed, kahe-kolme palgikorra kõrgused, nelja soonraamis ruuduga. XIX sajandi teisel poolel hakati kambritele panema ka kõrgemaid kuue ruudu, kittraamide, piitade ja pealispuuga aknaid.
Uurimuse esimeses osas keskendun üldisemalt käsitöö ja rahvamustrite tähtsuse ja tähenduse muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka käsitöömeistrite raamatutest, näiteks Rosaali Karjami «Elumõnu». Tänapäeva tähenduste teada saamiseks viisin läbi küsitluse Connect Interneti uuringuteenuse abil. Küsitlusele vastamiseks oli aega 3.aprillist 9.aprillini ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43, vastajate keskmiseks vanuseks tuli 20 aastat. Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed. Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena
sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati suur nn rahvuslik jõulupuu alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Juba 19. sajandi lõpul on suuri kuuski olnud Sveitsis ja ka Skandinaavias. 1920. aastatel olnud Rootsis seltsimajade, raekoja või raudteejaama ees elekriküünaldega ehitud suured kuused. Eesti esimene suur väljakukuusk püstitati Ants Viirese andmeil 1928. aastal Tallinnas ärimeeste eestvõtmisel ja jättis esialgu rahva üsna külmaks. Väidetavalt hakatud selle tõttu seal uuesti jõulupuuga katsetama alles 1930. aastate keskel. Tartu kuusk püstitati 1929 ja pälvis suure tähelepanu, võimalik, et ka kuuse juures toimunud kontsertide tõttu. Toona põlesid elektriküünlad üksnes jõulupühadel ja vana-aastaõhtul. 1936. aastal
osaks suur rahvusvaheline tähelepanu, üritas Faehlmann koguni kohmakal moel distantseeruda, et luua n.-ö. tõupuhtamat eesti mütoloogiat, mis ühtlasi kinnitaks eestlaste kõrgemat kultuurilist arengutaset enne ristiusustamist. Faehlmann ühe käega laenas Soomest, aga teise käega püüdis seda varjata ning eesti mütoloogiat soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste Thorist lahti vanade eestlaste Taara. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine sündis laenatud ja luuletatud materjalist ning saksa keeles. Eesti rahvas kuulis „oma” laulujumalast esimest korda ajalehest: 1858. aastal kirjutas Vanemuisest jt. ebajumalatest Tallorahwa Postimees (nr. 37) ja 1866. aastal avaldas Perno Postimees (nr.3, 24, 25) ümberjutustuse Faehlmanni müütidest.Vanemuise nimi kõlas ka „Kalevipojas”, kuid isegi selle nn
Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast
Kooliajaloo küsimused. Suunad 1) venestuspoliitika järjekindel õigustamine 2) liberaalne suund Kirjeldused eestlastest. Valdavalt on kirjeldused positiivsed. Balti kubermangudes elavaid rahvaid tutvustati Venemaal populaarsetes väljaannetes. 15 VII Eesti rahvusromantilise ajalookirjutuse teke Eestlaste tsükliline ajalootaju Selle kohta annab kusjuures väga hea ülevaate Ants Viirese artikkel Tunast. Et kalendris oli kõik kogu aeg ühtemoodi, kõik kordus aastast aastasse, ainsaks lineaarseks osaks mõned suured õnnetused-vapustused: palju aega möödas Põhjasõjast, katkust, millal vägi Brandenburgi läks jne. Selline esitusviis kalendritele omane kuni 19. sajandi teise pooleni. Piiblist sai ka muidugi ajalugu, aga põhiliselt siiski ju muistse Lähis-Ida oma, mis esitatud küllaltki mütoloogilisel kujul
Vastandina akadeemilises koolkonnas kohustuslik formalism. Mentaalne vabanemine sai osaks ka vangilaagrist naasvatele omaaegsetele sõpruskond kunstitudengitele, kes 1956 aastast jätkas kõrvuti tegutsemist ja eneseotsinguid. 1960. Sügisel tartu VIII Keskkoolis toimunud Ülo Soosteri vaimse juhtimise all korraldatus näitus Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Valrus Okase, Lembit Saartsi, Lüüdia Vallimäe-Margi ja Heldur Viirese osavõtul esitas ilmekalt erinevaid suundi stiilis ja vormis. Tartlastele on eriti iseloomulik kapseldumine oma tegevustesse, mida võibki kirjeldada kui metafüüsilise ruumi, oma individualism, unenäolise veidruse, romantismi ja äärelinna ajatu atmosfääriga. Joonis..... Kaja Kärner Lõuna Eesti maastik Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20
Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad teosed on veel Piret Viirese „Eesti punkluule“2, Lauri Sommeri „Haaknõela vari“3 ning Tõnu Trubetsky „Haaknõela külm helk“4). Paraku on küsitav nii nimetatud kirjutise objektiivsus, kõikehõlmavus kui ka faktivalim. Tuleb arvesse võtta, et autor ise oli üks punkliikumise osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on isiklike mälestuste koondamise monopoolselt enda kätte võtnud, soodustab see kirjelduse muutumist isikukeskseks ning subjektiivseks
annaabi.ee 
