Allesjäänud oksad on hea talveks katta aiamullaga (Kivistik, 2014). Teisel kasvuaastal toimub viinapuu võra kujundamine ja taimede toestamine. Sel ajal kasvavad viinapuule tugevad võrsed, mis hakkavad vilja kandma kolmandal aastal. Vanemaid viinapuid lõigatakse sügisel enne katmist, võimalikult hilja (Kivistik, 2014). 3 VIINAPUUDE KASVATAMINE POTTIDES Viinapuid saab kasvatada ka pottides näiteks kasvuhoones, talveaias, rõdul, terrassil ja isegi toas, kui seal on piisavalt valgust. Pottides kasvatamiseks valitakse kõige nõrgema kasvuga sordid. Sügisel, pärast lehtede varisemist ja sügisest lõikust viiakse potid keldrisse talvituma. Soodne temperatuur talvitumiseks on 05 kraadi C. Kui kelder on kuiv, siis tuleks taimi aeg- ajalt kasta (Kivistik & Kivistik, 1996).
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos
Itaalia kõrval ühe oma peamise kodumaa.Teisel sajandil oli viinapuu kasvatus levinud ka Lõuna- Saksamaale.12 sajandil rändas viinapuu Euroopast Ameerikasse, kus teda hakkas ohtlikul määral kahjustamaviinapuu-lehetäi.Ameerikast tulid ka mõned viinapuule ohtlikud seenhaigused. Lõuna-Euroopa on tänaseni üks maailma viinapuukasvatuse keskus.Euroopa annab praegu 2/3 maailma viinamarjasaagist, kuigi viinapuud kasvatatakse maailma kogu parasvöötmes ja subtroopikas. Viinapuude perekonda kuulub umbes 70 liiki,tähtsamaid on-Harilik viinapuu, Amuuri viinapuu, Ameeriks viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu ja Harilik metsviinapuu,mida tutvustan teile lähemalt. Harilik viinapuu on iidne kultuurtaim,mille looduslik kodumaa pole täpselt teada, kuigi peetakse tõenäoliseks tema pärinemist Vahemere idaosast ja Ees-Aasiast. Olemas on nii kolme kuni viiehõlmaliste lehtedega Iiaan, mille väänduv tüvi võib kasvada 10-20 m pikkuseks. Harilik
Veneetisa ja Verona linnu ümbritsev Veneto maakond on üks peamisi veinipiirkondi. Hetkel kogu maailmas eriti populaarseid Valpolicella, Soave, Bardolino ja Amarone veine valmistatakse just Veneto vainimajades. Veneto veinitootjad valmistavad ka lõviosa eriti populaarsest itaalia veinist Pinot Grigo. Veneto viinamarjaistanduste mõõdukalt soe kliima võimaldab valmistada vürtsika maitsega veinisorte. Kuna enamik kuulsate istanduste veine valmistatakse saake segades, siis etketile viinapuude sorte ie märgita. Kuulsaim Veneto veinivalmistajate vein on Amarone della Valpolicella DOC. See on unikaalne käsitsi nopitud Valpolicella istanduses kasvatatud Corvina, Rondinella, Sangiovese ja Molinara sortide saagist. Tavalise maitsega veinist erineb viimatimainitu selle poolest, et nopitud saaki kuivatatakse õhutatud ruumis riiulitel kuni 4 kuud. Krimpsus viinamarjadest mahlal on eriti konsentreeritud aroom. Veini laagerdatakse vaatides koguni 2,5 aastat, kuid
19. sajandil hinnati Saksa valgeid veine samaväärselt Bordeaux' tipptegijatega. Kuid selle ilusa aja rikkusid suured sõjad ja hilisem Liebfraumilchi buum. Viinamarjad sattusid tänasele Saksa pinnale Rooma impeeriumi aegu, mil roomlased sõjaväele linnakuid rajades ka söödava ja joodava peale mõtlesid. See kõik toimus esimese aastatuhande algul. Kuna Saksamaa asub liigagi põhjas, siis on kliima soojenemised kas hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust. Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks. Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%) Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid (Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein). Levinud on esimesed ja viimased.
Istutamine Istutamisel peetakse ilmakaarte suhtes silmas kaht vastandlikku eesmärki. Esimene on parim nurk päikesekiirte suhtes. Üldiselt peetakse kõige paremaks, kui päike paistab südapäeval 90- kraadise nurga alt. Ent kasulikum on istutada taimed mäeküljega risti kui ülalt alla, sest ülalt alla suunduvad read soodustavad erosiooni. Euroopas istutatakse viinapuud traditsiooniliselt lähestikku, mõnikord koguni 10000 taime hektarile. Teooria järgi suurendab see viinapuude stressi, vähendab saagikust ja parandab nõnda marjade kvaliteeti. Tegelikult kasutatakse paljudes piirkondades märksa hõredamat istutust, eriti seal, kus koristus- ja hooldustööd tehakse mehhaniseeritult. Võra kärpimine ja kujundamine Okste kärpimise ja väljalõikamise abil otsustab viinamarjakasvataja, kui produktiivne on viinapuu järgmisel hooajal, pakkudes võimalusi suuremaks või väiksemaks tulususeks. Võra
võib lugeda: ,,Vauquer'maja Perekondlikpansion mõlemastsoostisikuile ja teistele. Öö tulekul asendatakse võreuks kinnisega. Aiake, mille laius võrdub maja esikülje pikkusega, surub end tänavapoolse müüri ning naabermaja piirimüüri vahele. Naabermajalt langeb mantlina alla luuderohi, mis varjab teda täielikult ning mille Pariisi kohta nii maaliline mõju köidab möödaminejate pilke. Mõlemad müürid peituvad viljapuude rea ning viinapuude taha, mille kidur ning tolmune vili moodustab proua Vauquer' iga-aastaste kartuste objekti.Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ning üle võõbatud selle kollase värviga, mis annab nii jõleda iseloomu peaaegu kõigile Pariisi majadele. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbakardinad, millest ükski ei ole tõmmatud üles ühtlaselt. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega.
majapidamismasinate tootmine) , Lek ( ravimite ja keemiatoodete valmistamine) jne. Töökohtade arv tööstussektoris on viimaste aastatega kahanenud, sest üha enam inimesi soovib töötada kaubanduses, turismis ja muudel teenindusaladel. Põllundus Põllundus põhineb sel enamasti perekonnaettevõtlusel. Põhitooteks on nisu, oder ja muu teravili. Kasvatatakse ka suhkrupeeti, kartulit, lutserni ja ka üsna suurtes kogustes pirne ja õunu. Suur osa maast viinapuude all, millel on põllumajanduses suur osa. Suur osatähtsus on veinitootmisel. Palju on ka heinamaid ja talud tegelevad karjakasvatusega.Toodetakse piima,liha ja mune. Reeglina on majandid üsna väikesed, kuid samas leidub neid väga arvukalt. SKT p el kohta 27 095 $ iive -0,1% sündimus 0,9% suremus 1,1% Imikute suremus 0.4 % kirjaoskajaid 99,7% Transport Sloveeniat läbivad tähtsad liiklussooned.Mis ühendavad mitut Euroopa riiki Lähis-Idaga
ning söödavad. Talub kuni 40 kraadilist pakast. Valgusnõudlikum kui harilik metsviinapuu. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 3) Vitis vinifera -harilik viinapuu Harilik viinapuu ei kõlba meie tingimustes kasutamiseks haljastuses ning väärib siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka
valmistasid seda ( orjade tööjõudu kasutades) suurtes kogustes. Antiikmaailmas joodud vein erines nendest, mida juuakse praegu. Siis eelistati magusamat veini. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem ja vaini segati tihti teiste ainetega, näiteks mee, vürtside ning mõnikord koguni mereveega. Rooma keisririik ja selle hästi korraldatud trantspordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka viinapuude levikut. Juba enne roomlaste tulekut olid kreeka kaupmehed toonud viinapuud Lõuna- Prantsusmaale, kuid pax Romana viis need kogu Prantsusmaale ja Hispaaniasse ning võis ergutada metsviinapuude kasutamist Saksamaal. Meie ajaarvamise 3. sajandi lõpuks valmistati veini paljudes paikades, mida praegu peetakse traditsioonilisteks viinamarjapiirkondadeks: Bordeaux´s, Burgundias, Moseli orus ja Jersis. Sealt hakati veiniga varustama Roomat ennat.
Nad aitavad intensiivistada ka mõttetegevust. Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis. Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad,
mesed korrata, et vein valmistatakse veiniaias. See tähendab, et viinapuu ter visest ja marjas sisalduvast maitsejõust tuleneb ka veini enese vägi. Hea veini saamiseks peab mari olema terve, kor davad nad. Jaanuaris lõigatakse viinapuid. Mi da vähem on viinapuul kobaraid, se da suurem on marja maitsekontsent ratsioon. Vaate desinfitseeritakse vääveldioksiidilahusega. Veebruaris viinapuude lõikamine lõpe tatakse. Valitakse pookeoksad ja need ladustatakse liivakastidesse. Puhastatud vaatidesse villitakse vein selginema. Märtsis ärkab veinitaim talveunest. Maa küntakse sügavalt läbi, et taim saaks õhku. Tärkav kobar 1. juunil Venetos. Väärishallitusega Sémilloni viinamari Kobara lõikamine.
Kõige levinum on harilik viinapuu (Vitis vinifera), mis on iidne kultuurtaim. Temast on aretatud tuhandeid sorte; mõnda neist saab kasvatada ka Eestis. Kasvukoht Kasvukoht peab olema võimalikult päikseline ja tuulte eest kaitstud. Sobib hoonete lõuna (ka kagu ja edela) poole vaatava seina äär. Istutatakse vaid 20 cm kaugusele seinast. Räästavesi ei tohi peale tilkuda! Muld peab olema viljakas, kohev. Ei tohi olla nätske või soine. Viinapuude vahekauguseks jäetakse tavaliselt 1,5 m. Sortidest võiks valida alljärgnevate hulgast. Viinapuulehed Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. 5 VIINAMARI Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad
Clemensi (12641314) ihuarst Arnaud de Villeneuve destillatsiooniprotsessi käiku esmakordselt kirjeldas. Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis'deks kutsuti. Ebamaiste jõudude sekkumiseta oleksid Cognaci ümbruse elanikud, kes kannavad uhkusega hüüdnime cagouillard tigu, oma soolakaevanduste, viinapuude ning tigudega võibolla tänini idüllilises rahus ja tundmatuses elanud. Legendi kohaselt sai Chadeville'i maahärra Chevalier de la Croix Marron unenäos juhatust saatanalt eneselt, kes õpetanud, kuidas joogi hing teistkordse destilleerimisega välja meelitada ning pudelisse ajada. Järeleproovimisel osutunud kõik sulatõeks ja nii hakatudki Cognacis brouillisd edaspidi kaks korda destillerima. Fakt on, et esimesena kõigi omataoliste
marjadest, mis on tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Veinide hälliks peetakse muistset Rooma impeeriumi, kus tegeleti sihipäraselt veinide tootmise, kasvatuse kui sordiaretusega. Kesaegsete avastusretkede ning koloniseerimise käigus rändas veinikunst Uude Maailma. Veinide ajalugu Rooma keisririik ja selle hästi arenenud transpordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka viinapuude levikut. 3. sajandi lõpuks m.a.j valmistati veini paljudes paikades, mida peetakse tänasel päeval traditsioonilisteks viinamarjapiirkondadeks. Murrang toimus ka veini transportimisel. 2. sajandil pKr ilmus Prantsusmaal kasutusele uus vedelikumahuti, mille olid leiutanud keldid - puutünnid. Sinnamaani hoiti ja transporditi veini kitsastes savianumates - amforates. Varakeskaja möödudes hakkas vahepeal kokkukuivanud veinikaubandus uuesti kasvama. Põhjuseks kiriku
..Ja mis üllatus! Otsemaid sähvatas ebamaine valgus, ja Zeusi peast kargas välja tarkusejumalanna Pallas Athena. Ta polnud mingi vastsündinud lapsuke. Vaid nägus sinislimne neiu, ehitus tarkuse, julguse ja jõuga. Seljas oli tal pikk rüü ja peas särav kiiver. Vasakul õlal rippus Athenal raske kilp ja paremas käes hoidis ta pikka oda.1 Joonis 3 Pallas Athena Üldse oli igal inimese majanduslikul tegevusharul oma kaitsejumal: põllundust kaitses Demeter, viinapuude kasvatust Dionysos, kangurutööd Athena, kaubandust Hermes, jahindust Artemis. Peale nende üld- kreeka jumalate olid igal Kreeka maakonnal veel oma kohalikud jumalad, kes elasid metsas, lätetes, aasadel ja mägedes. Niisugust paljude jumalate austamist nimetatakse polüteismiks (paljujumaluseks). Kreeklased pidasid oma jumalaid surematuteks ja kõikvõimsaiks. Siiski polnud ka jumalad vabad muredest, sest nende nagu inimestegi üle valitses vältimatu saatus. Kreeklased
108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Vergiliuse põlluharimispoeemi ,,Georgica" (29 eKr) ülesehitus (didaktiline eepos): kaks suunda: taimedelt loomadele või mikrokosmoselt makrokosmosele. Poeem koosneb neljast laulust, igaühes 500 heksameetrit. I raamat põlluharimine (palved põllundusjumalatele ja Augustusele; töö õilistamine ,,labor omnia vincit." (töö võidab kõik). II raamat puude (eriti viinapuude ja oliivide) kasvatamine; kevade ja põllumehe ülistamine III rmt loomakasvatus; ekskurss armastuse kõikvõimsusest ,,omnia vincit amor." IV rmt mesilaste pidamine; lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest (mesilased on vanarooma vooruste esindajad: hoolsus ja töökus, ohvrisurm isamaa eest, austus valitsejale. Teose eesmärgiks oli toetada imperaator Augustust põllumajanduspoliitika
Clemensi (12641314) ihuarst Arnaud de Villeneuve destillatsiooniprotsessi käiku esmakordselt kirjeldas. Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis'deks kutsuti. Ebamaiste jõudude sekkumiseta oleksid Cognaci ümbruse elanikud, kes kannavad uhkusega hüüdnime cagouillard tigu, oma soolakaevanduste, viinapuude ning tigudega võibolla tänini idüllilises rahus ja tundmatuses elanud. Legendi kohaselt sai Chadeville'i maahärra Chevalier de la Croix Marron unenäos juhatust saatanalt eneselt, kes õpetanud, kuidas joogi hing teistkordse destilleerimisega välja meelitada ning pudelisse ajada. Järeleproovimisel osutunud kõik sulatõeks ja nii hakatudki Cognacis brouillisd edaspidi kaks korda destillerima. Fakt on, et esimesena kõigi omataoliste
Kõike seda saab seletada vaaraode botaanilise hobiga. Tulles koju sõjaliselt ekspeditsioonilt, tõid nad alati kaasa uusi taimeliike, asetasid need püttidesse ning püüdsid neid aklimatiseerida. Aadlite haudasid on seinamaalingutel sageli kujutatud aedadena, mida omanik nautis elu jooksul ja mis pidi talle rõõmu pakkuma ka surmajärgses elus. Nt Egiptuse esimese naisvaarao Hatsepsuti haud. See illustreerib veemahutite kasutamist kalade jaoks, vee niisutavat ja jahutavat mõju. Viinapuude võrestikud, granaatõunad ja datlipalmid on dekoratiivsed motiivid, mis annavad edasi elu naudinguid ja elatusvahendeid suletud ruumi piires. Lillede, lootosetiikide ja metspartide kujutised annavad edasi huvi kodumaise ja imporditud floora ning fauna vastu. TAIMMATERJALIST. Kohalike taimede kõrval kasvatati aedades ka introdutseeritud taimi nagu palmid, lootos (tegelikult sinine ja valge vesiliilia - Nymphea caerulea), viinapuu, dummpalm
annaabi.ee 
