Seemned on leitud Küproselt ja Jercho lähedalt.Looduslikult kasvanud viinapuudelt kasvavatest marjadest hakkati peagi mahla valmistama.Kuuma ilmaga läks mahl käärima ja avastati ,et see kõlbab juua. Saadud jook nimetati veiniks.Tänapäeval kõige laialdasemad kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast.Antiikajal hakkati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma,kuivaja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.Värvilt võivad olla mustad,punased,purpurjad,valged,rohelised või kollased.Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega.Kultivaride
Müügile saabuvad peamiselt pakituna 5-10 kg mahutavatesse kastidesse, kasvuhooneviinamarjad lisaks veel siidpaberisse või puitvilla mässitud kobaratena. Kobaraid ei lõigata lahti, kääride abil eemaldatakse vaid üksikuid riknenud marjad. Viinamarjad säilivad +1-4 kraadi temperatuuril ja 90-95% õhuniiskuses kuni 2 kuud. Poolvalminud viinamarjad järele ei valmi. Säilitamisel on vaja hoolikalt jälgida mädanike ja hallituste levikut. Viinamarjasordid Viinamarjasorte arvatakse maailmas olevat üle 5000. Kõik sordid jagatakse põhiliselt kahte suurde gruppi: lauaviinamarjad ja tööstusviinamarjad. Lauaviinamarju süüakse värskelt, nendega dekoreeritakse puuviljasalateid, juustulõike, liha- ja kalalõikeid, torte ja kooke. Enne tarvitamist vajavad hoolikalt leige veega pesemist, et eemaldada kemikaalide jääke. 7 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID Rohelised viinamarjad valged veinid
........................................................................................ 22 2 SISSEJUHATUS Referaadi sisuks on uurida Itaalia veine. Töös rääkitakse natuke Itaalia veinide ajaloost, tutvustatakse erinevaid veiniregioone, mida leidub Itaalias kakskümmend ja mis on kõik omamoodi erakordsed. Juttu tuleb veel sellest, milline peab olema veinide kvaliteet ja kuidas seda märgistatakse, milliseid viinamarjasorte kasutatakse erinevate veinide tootmisel ning kuidas toimub serveerimine. Millised temperatuuril peaksid veinid olema ja millistest klaasidest juua. 3 1. ITAALIA VEINIDE AJALUGU Esimesed teated veini tegemisest pärinevad 8000 aastat enne Kristust, muistse Pärsia aladelt. Sealt levis veini valmistamise kultuur Assüüriasse ning Babülooniasse, kust kaudu jõudis see omakorda Egiptusesse
• pärast laagerdumist paigutatakse pudelid spetsiaalsetesse liiguvad pudeli kaelaossa ja pudelipõhi tõuseb ülespoole. • Kui pärm on jõudnud kaelaossa, siis pudelisuud kastetakse jäätuvasse vedelikku • kork eemaldatakse ja külmutataud sete lendab pudeli sees oleva rõhu mõjul välja • pudelitesse lisatakse algveini ja suhkrut;: Blanc de Blancs-šampanja valmistamisel on kasutatud ainult valgeid viinamarjasorte. Blanc de Noirs- šampanja valmisamisel on kasutatud ainult punaseid viinamarjasorte. Vahuveine valmistatakse kolmel meetodil: • šampanjameetodil ehk traditsioonilisel meetodil (methode champenoise). Näiteks Hispaania vahuveinid cava´d, Prantsusmaa eri piirkondadest cremant´id jne. • Charmat – meetodil, mille puhul teine kääritamine toimub suurtes mahutankides. Peale kääritamist jook magustatakse ning villitakse surve all pudelitesse
· täidlased ja tugevad punased veinid 16 -18 kraadi · tangestatud veinid 12-14 kraadi Lahjad alkohoolsed joogid Punane vein: · Valmistatakse tumedatest siinamarjadest · Viinamarja koorte värv- ja parkained annavad käärides veinile kauni värvi ja erilise maitse. · Punased veinid ei sisalda tavaliselt suhkrut. Valge vein: · Valmistatakse peamiselt heledatest viinamarjadest · Mõnikord kasutatakse ka tumedaid viinamarjasorte. Rose vein : · Valmistatakse tumedatest viinamarjadest · Peale lühiajalist kääritamist eemaldatakse värvi andvad koored ja seemned · Värvilt helepunane, valge ja punase veini vahepealne · Tuntuim rose vein on MATEUS Vahuvein: · Vahuveinid on süsihappegaasiga küllastatud veibid · Tuntuim on sampuse nimeline vahuvein, mida toodetakse Prantsusmaal Shampagnen piirkonnas
Burgundias annab valgeid tippveine, millel on pikk arengupotensiaal ning mille aroomi lisandub pähklit, mandlit ja veidi ka iirist. Uues Maailmas laagerdatakse-kääritatakse Chardonnay'd tammevaadis, et saada võimalikult burgunderi-laadset veini. DNA-analüüsid näitavad, et mari on sugulane Pinot' perekonnaga, teised spekulatsioonid jälle väidavad, et mari pärineb Liibanoni aladelt. Chenin Blanc üks tähtsamaid Loire'i oru viinamarjasorte. Veinid on väga aromaatsed, hea happega ja puuviljased. Kui viinamarjad on korjatud hilissügisel, võib vein olla magus, elegantse happega ja väga pikaealine. Tähtsal kohal on mari Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid seal nimetatakse seda Steeniks. Seal annab kergeid, aromaatseid, rohuseid ja puuviljaseid veine. Kasvatatakse ka veel Californias, Uus- Meremaal, Argentinas ja Tsiilis, kus tuntakse Pinot Blanco nime all.
Omab kahte tehast:Limmasolis ja Paphoses. 6 KÜPROSE VEINIDE TUNTUS MAAILMAS Arvukad raportid ja ajaloolised dokumendid näitavad, et Küprose veinide maine ja kuulsus läbi aegade on ainulaadne.Kui Küprose veinivalmistamine oli erinevate saare vallutajate pärast väljasuremisohus, loodi projekt,mille eesmärgiks oli säilitada ja teha tuntuks maailmale iidse põlisrahvaste viinamarjasorte. See projekt sai alguse juba 80-ndatel. Tohutu vaev oli kaitsata Küprose viinamägesid saare vallutajate eest. KEO pidi põlisrahvaste viinamarjasordid ümberistutama. Üks väga tuntud sort neist oli Maratheftiko. KEO oli uhke,et tänu sellele projektile toodi see tuntud viinamarjasort tagasi elule. Eriti tuntud on Küprose veinid Inglismaal.Kõik turistid,kes on käinud Küproses tunnevad selle maa veine legendi järgi.
odav. Tõesti, Ungaris toimub jõuline areng ja mõnedki odavad veinid, nagu Chapel Hilli parimad näited või Hungarovini Egki Bikaver on läinud paremaks. Teisalt leidub meil veel piisavalt ebamäärase hinnaga ebamäärast jooki, mis Ungarule au ei tee. Kui oleksime Ungari veini eest nõus maksma 200 krooni, saaksime Villanyst niisuguse Pinot Noiri, mis maitseks nagu Burgundia neljasajane. Ungaris on kokku 22 veinipiirkonda ja hulganisti põnevaid kohalikke viinamarjasorte, mis meile veel tundmata. Täiuslikuma ülevaate saamiseks peaks huviline võtma reisi Ugnarisse. Terminid ja sordid: Aszù väärishallituse botrytise poolt rosinateks moondatud hiliskorjemarjad Tokajis, ja koos lisatava täpsusega 3-6 puttonyos Ungari kuulsaim vein Tokaj piirkonnast. Aszùeszencia ainult erakordselt headel aastatel valmistatav aszù, mis ületab oma suhkrusisalduselt puttonyose piirid.
Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Prantsusmaa KLASSIFIKATSIOON Vin de Table (VTD) lauavein Vin de Pays (VDP) maakonnavein Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) Prantsusmaa Alsace Piirkond, mis aegade jooksul on olnud kord Saksa, kord Prantsuse mõjusfääris. Majad ja kohanimed on saksapärased, inimesed räägivad prantsuse ja saksa keelt ning kohalikku dialekti. Enamik viinamarjasorte pärinevad Saksamaalt, kuid veinid on prantsuspäraselt karged ja kuivad. Burgundia Sealsete veinide puhul peab meeles pidama, et 95% ülatuses kasutatakse vaid
harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein · Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) (Toidutare 2012) 9 Kokkuvõte Prantsusmaa on kindlasti üks riik kuhu ma sooviksin minna, juba nende toitude pärast mida pakutakse, sest need tunduvad vägagi omapärased ning arvatavasti tehtud ka armastusest. Prantsuse köök on natukene erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna,
kuud alates selle villimisest pudelitesse enne puhastamisprotsessi Cava puhul on korgi erijooneks Veinide klassifikatsioon neljatipuline täht all suhkrusisalduse järgi: Cava valmistamiseks kasutatakse kuivad naturaalsed: 1l veini järgmisi viinamarjasorte: Macabeo kohta lisatud 0g suhkrut Xarello kuivad veinid: 1l veini kohta Parellada lisatud kuni 15g suhkrut Monatrell poolkuivad: 1l veini kohta Järk-järgult asendatakse lisatud 35-50g suhkrut viimane sort teiste liikidega, magusad: üle 50g suhkru 1l tavaliselt Chardonnay vastu, veini kohta mis on kinnitatud vahuveinide
mahlakaid punaveine. Campo de Borja kasv. Peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Cigales kasv. Tempranillot ja Garnachat, veinid on tihedad ja marjased La Mancha suurim Hisp ja Euroopa veinipiiirkond. Valmistatakse palju tavalisi valgeid lauaveine Aireni marjast. Leidub ka punaveine. Navarra veinid on ausad ja mahlaselt sirgjoonelised Penedes Hispaania vahuveini kants. Kasutatakse Prantsuse viinamarjasorte koos kohalike Tempranillo, Carinena ja Monastreliga. Tuntum kvaliteetse vahuveini valmistaja maailmas ja Hispaania cava on parim ja soodsaim alternatiiv sampanjale. Priorat üks vähene, kes valmistab parimat Garnacha ja prantsuse sortidest segatud punaveini Rias Baixas Lääne-Hisp, pärl on Albarinost valm. Kerge ja elava happega valge vein, enamik Hisp parimaid valgeid veine pärineb sealt Ribera del Duero valmib Hispaania kalleim vein Vega Sicilia, mis on valm. Tempranillo ja
Koristatakse suhkroog, ekstrakt purustatakse mahladeks, hautatakse maha kuni tekib siirup ja siirup kääritatakse kuni tekib äädikas. See on maheda maitsega nagu linnase äädikas. See ei ole magus, kuid see on tugevam kui destilleeritud äädikad.Kvaliteet on erinev ja värvus on tumekollasest kuni kuldpruunini. Šampanjaäädikas – Enamik šampanjaäädikaid on toodetud gaseerimata valgest veinist, mille valmistamiseks kasutatakse viinamarjasorte, nagu Chardonnay ja Pinot Noir, millest tavaliselt tehakse šampanjat. Šampanjaäädikaid valmistatakse samamoodi nagu veiniäädikaidki ning nende happesus on 5-6%. Parimad šampanjaäädikad on pehmemaitselised, mahedad ja õrnad. Need sobivad hästi kerge linnuliha või mereandide kastmeteteks ning suurepäraselt õrnade ürtide, puuviljade ja lilledega maitsestamiseks. Siidriäädikas – Teist destilleeritud valget äädikat, siidriäädikat, saab
toimivaks riigiks. 10 170 aastate paiku e.m.a. võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida janust roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad süstematiseerisid viinamarjasorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Tänu munkade kirjaoskusele laienes kloostrite kaudu veinivalmistamise kunst kogu Euroopasse. Ammustest aegadest saadik on kolonisaatorid endaga kaasa toonud viinamarjaistanduste rajamise. Viinamarjakasvatust kohtab nüüd kõikidel kontinentidel, v.a. Antarktikas. Antropoloogid on väitnud, et jooma hakkamine oli inimkonna ellujäämiseks tarvilik tingimus. nimelt on kääritatud joogid suhteliselt antiseptilised. Vesi oli sageli riknenud
kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained
hulka, mille aastatoodang on ca 50 milj. tonni. sellest läheb 85% veini valmistamiseks, 5% rosinateks ja 10% värskelt tarbimiseks. Maailma viinamarjatoodang ületab õunte, banaanide ja apelsinide kogutoodangu, seega on suurima ülderikaaluga. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Viinamarjasorte arvatakse maailmas olevat üle 5000. Kõik sordid jagatakse põhiliselt kahte suurde gruppi: lauaviinamarjad ja tööstusviinamarjad. Allpool peatutakse lühidalt vaid lauaviinamarjadel. nende hulgas on esikohal heleda värvusega suureviljalised sordid. Nende viljade värv on rohekas, kollane ja merevaigukollane. Näiteks kasvatatakse Itaalias eriti suurte kobaratega sorti `Grappoloni', Kreekas sorti `Rozaki' ning Türgis ja Küprosel sorti `Sultana'.
igavast Rancio stiilist vabaneda. Üldiselt valitseb Penedes'is Vahemere rannikualadele omane kliima, mis tähendab kuuma, niisket suve ja pehmet talve. Penedese omapära peitub aga mere ääres paiknevates mäenõlvades (kuni 850 m), mis jaotavad piirkonna väga erinevateks mikrokliima vöönditeks. Kataloonlased on seda mõistnud ning aastatega omandatud kogemuste ja oskuste toel hakanud kasvatama erinevaid viinamarjasorte just neile kõige sobivamates tingimustes. Viinamarjasortidest kasutatakse Penedesis nii kohalikke sorte - punastest Tempranillo, Garnacha, Monastrell ja valgetest Parellada, Macabeo ja Xarello- kui tuntud prantsuse sorte - punastest Cabernet Sauvignoni, Merlot, Pinot Noiri ja valgetest Chardonnayd, Muscati ja isegi Gewürtztramineri. Cava tehakse peamiselt Parellada, Macabeo ja Xarello viinamarjade baasil.
11. Minimaalset alkoholisisaldust pole määratud (v.a. Saksamaal ja Alsace´s). 12. Aastanumbri teema kattub kvaliteetveinidega. Nõuded Uue Maailma veinide valmistamisel 1. Terroir ei ole oluline. Sageli on põllud nii suured, et pinnas ja mikrokliima võivad mitmeid kordi vahelduda. Samuti on lubatud pinnast töödelda, teisaldada ja teisiti muuta. 2. Pudelisildil on alati ära toodud viinamarjasort(did), millest vein on valmistatud. Iga vein võib kuni 25% ulatuses sisaldada ka muid viinamarjasorte. 3. Ei ole määratud, mis värvi viinamarjadest kindlat värvi veini võib valmistada. 4. Saagikus ei ole piiratud. 5. Lisaks konkreetses piirkonnas kasvatatud viinamarjadele võib 15% ulatuses kasutada ka muudes piirkondades kasvatatud marju. Veine võib toota kus tahes konkreetse riigi piires ja pudeldada kus iganes üle maailma. 6. Korje, puhastamine ja varretustamine on üldjuhul mehhaaniline. 7
Grapa´d jagatakse: nooreks (giovane) aromaatseks (aromatica) väga vanaks ehk aromatiseeritud grappaks (aromatizzata) vanaks ehk laagerdunud (vencchia või invencchiata) Marc Prantsusmaa viinamarja destillaat, sisuliselt sama mis Itaalia grappa ja Hispaania arugo, mida vastavalt piirkonnale valmistatakse kohalikest viinamarjadest Marc d´Alsace, Marc de Lorraine, Marc de Chapange jne. Kasutatakse ka neid viinamarjasorte, millest valmistatakse vastava piirkonna kvaliteetveine. Marc ja grappa sobivad kõrge alkoholisisalduse poolest hästi digestiivideks ehk toidukorra lõpetajateks, kuna soodustavad seedimist. Jookidel aromaatne bukett ja veidi roosiõli meenutav aroom. Vermut Erinevate ürtide ja vürtsidega maitsestatud kangestatud vein. Saadaval nii kuiva, magusamad, rosed kui ka punast. Välja kasvanud Rooma ja Vana- Kreeka päevilt, mis kasutades ürte ja aniisi, et
tohutu akvedukt, mis vee aeda juhtis. Tänu veerohkusele ja terrassidele sai vett väga kõrgele purskama panna. Kõik see oli ainulaadne, kuid mis puutus taimedesse, siis oli aed üsna tavapäraselt kujundatud. Esimene terrass oli ristikujulise pergolaga jagatud neljaks osaks, need osad olid täidetud lillepeenardega ja üksikute viljapuudega, keskel paviljonid. Mõlemal pool lilleaeda olid labürindid. Keskosa laugjatel nõlvadel kasvatati eksklusiivseid viinamarjasorte. Paks mets järsakul koosnes hobukastanitest, mändidest, jalakatest ja loorberipuudest. Ka viljapuudel oli siin oma koht (Hellström 1997). Villa d'Este peatelge rõhutab ainult üks suur purskkaev, sellega ristuvaid telgi lõpetavad samuti purskkaevud ja skulptuurid. Eriti vägev risttelg - Saja Purskkaevu allee - on palistatud Koostanud: 52Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
annaabi.ee 
