· Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. · Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Viikingite laevad.... · Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. · Laevad olid kerged ja liikusid väga kiiresti. · Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. · Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. · Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. · Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingid asustasid: Islandi Gröönimaa Põhja-Ameerika- Vinland
iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas
Viikingid Kelly Kala 10c Kes on viikingid? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja- Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Mehed kandsid pikka särki ja püks...
.................................................. 1410 -................................................................................. 1478 -................................................................................. 1480 -................................................................................. Kontrolltöö nr. 3 Suured leiutised ja avastused 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 33 34 musket 35 trükikoda 36 viikingilaev 37 normannid 38 karavell 39 indiaanlased 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! 40 Miks tegi püssirohu kasutuselevõtmine lõpu rüütlivägedele? 41 Miks olid trükitud raamatud odavamad, kui käsitsi kirjutatud raamatud? 42 Miks tahtsid eurooplased leida mereteed Indiasse? 43 Miks kujunes eurooplaste jõudmine Ameerikasse indiaanlastele õnnetuseks? 3. Tõmba ring ümber õigele vastusele!
Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea
araablased, kes ise olid selle avastanud India sadamatest.. 15. sajandil hakkasid portugallased bussooli täiustama ja nimetasid selle kompassiks. Bussool ja kompass võimaldasid määrata suunda kurssi- kuid mitte välja arvutada oma asukohta ookeanil. 5 Viikingid Viikingid olid osavad meremehed ja laevaehitajad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli madal süvis, nii et neid sai kergesti kaldale ajada. Kaubalaevad ehk knorrid olid lühemad ja laiemad ning neid kasutati suurte lastide vedamiseks. Nad kasutasid tee leidmiseks seadeldist, mille keskel olev teravik mõõtis päikese kõrgust.
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi. Viikingite laeva osa Viikingite uisud Viiking Viikingite voodi Retkede toimumise kohad ja viikingilaev Kasutatud kirjandus 1. www.miksike.ee/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm 2. www.miksike.ee/referaadid/viikingid.htm 3. hot.ee/sethos/materjalid/VIIKING.rtf
Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. http://www.cdli.ca/CITE/v_navigations.htm Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju,
Ühine arusaam oli, et riigivapp peab olema lihtne ja eestlaslik. Ajutine Valitsus andis 1918. aasta detsembris haridusministeeriumile ülesande välja töötada vapikavand. Konkurssidele esitati kõikvõimalikke Eestit ja eestlastega seotud motiividega vapikavaneid: loomadest ja lindudest olid esindatud karu ja luik, taimedest rukkilill, viljapead, rukkivihud, kuused; inimestest muinassõdalane ja kreekapärased heerosed; ei puudunud ka mesilased ja muud putukad; asjadest olid esindatud viikingilaev, ankur, ader ja sirp. Kokku laekus 138 tööd, mis avalikul näitusel välja pandi ja mille seast Vabariigi Valitsus valis välja seitse ning esitas need Riigikogule. 1923. aastal arutas Riigikogu riigitunnuse küsimust. Arutelu oli tormiline, kuid üksmeelele ei jõutud. Oktoobris lükkas Riigikogu tagasi kõik esitatud kavandid ning palus üldkomisjonil välja töötada uus kavand. Detsembris pöördus üldkomisjon Eesti
Kes olid Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingid olid ka osavad laevaehitajad. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Viikingid merede valitsejad Viikingid olid osavad ja julged meresõitjad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Kui vähegi võimalik, purjetasid viikingid ranniku nägemisulatuses ning päevavalgel. Avamerd ületades kasutati navigeerimiseks päikest ja tähti. Õige tee leidmiseks pandi teraselt tähele ka tuulte suunda, merelinde, lainete iseloomu. Paremini säilinud viikingilaevad on leitud rikaste viikingipealike matustest,
nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved)
Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? 12,5% värssidest tuletatud eesti rahvalauludest 80-90% eepose motiividest folkloorist, sellest 75% eesti folkloorist Kalevipoeg regilauludes laulutüübis ,,Suisa suud" vägivaldne ligitikkuja
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
