ilmumiskoht, kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv. Refereerimine ja tsiteerimine on... teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavalt allikatele. Viitamine Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab olema kogu töö vältel ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud. Lisad ...paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Esitatakse andmed ja materjal, mis põhiosas pole tekstiga haakuv. Igale lisale tuleb tekstis viidata. Lisad tuleb nummerdada. Kaitsmine Uurimistöö esitatakse juhendajale vähemalt 3 nädalat enne kaitsmist. Pärast retsensioonide lisandumist tööle annab juhendaja loa esitada töö kaitsmisele.
trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Eestis levinud tava järgi peavad kõik kasutatud allikad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Sel juhul pannakse loendile pealkirjad Kasutatud kirjandus. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimustöö ulatuses olema ühtne. Trükis ilmunud allikast pärinevale näitele järgneb sulgudes viide. Kui kogu materjal pärineb ühest teosest, siis esitatakse selle teose andmed sissejuhatuses ja sulgudes on vaid leheküljenumber (numbrid)
neile ka viidata. loetelust · Joonised (s.h. diagrammid, skeemid, Æ OK kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne) · Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata 2 8. Viitamine · Igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile · Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud MS Word · Tekstis viidatakse kas samal leheküljel Joonealuseks viitamiseks: joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes Insert Æ Footnote... Æ OK Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne 9
siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Bioloogia referaatides viidatakse teksti sees sulgudes: * märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta - näit.: (Vahtre 1994). * kui allikal on kaks autorit, siis pannakse viitesse mõlemad, eraldades nende nimed kas koma või märgi & abil (van Joolingen, de Jong, 1993) või (Whimbey&Lochhead, 1986) * kui autoreid on rohkem kui kaks, siis märgitakse üks autor ja märge et al., või jt. (Woodward et al., 1988) või (Peterson jt., 1987)
lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). LISADE VORMISTAMINE Lisad nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1) pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti
seisukoha. KASUTATUD - peatükk, kus on iga kasutatud allika (vt näidis 3). MATERJALID kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis on kirjed reastatud ja nummerdatud. Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud, lõigu lõppu pannakse ümarsulgudesse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud materjalide loetelus. LISAD - vähemtähtsad pildid, joonised, skeemid, Lisad on nummerdatud, näit. Lisa 1, Lisa 2, ...
lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. 3.1. Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina.
lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. 3.1. Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina.
töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. Kasutatud materjalid ja viitamine Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor
Viitamisjärjekord tähendab seda, et esimesel kohal on kasutatud kirjanduse loetelus allikas, millele on kõigepealt viidatud, teisel kohal on allikas, millele on teisena viidatud jne. Viitamisel kirjutatakse lause või lõigu lõppu sulgudesse viitamisjärjekorra number. Näiteks, kui sinu kasutatud lause pärineb viitamisjärjekorras viiendast raamatust kirjutad lause lõppu (5) Kõik kasutatud kirjanduse loetelus esitatud materjalid peavad esinema viidetes. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühtne. 8 2.2. Raamat Autor(id), ilmumise aasta, pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese trüki puhul pole vajalik, ilmumise koht, kirjastus, soovitatavalt lehekülgede arv Näide: Lindgren, A. 1994. Madlike ja Jaanikingu põnn. Tallinn: Eesti Raamat. Pihlak, L. Tõnisson, A. 2002 Geograafia põhikoolile. Algkursus. I osa. Tallinn: Koolibri 2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest
· Võimaldab infovahetust Kodaniku Infotehnoloogia Portaaliga (KIT). 7 Postipoisis on võimalik määrata kasutajale erinevaid õigusi ehk rolle. Postipoisi kasutaja võib olla, kas: Vaatleja, Kasutaja või Administraator. Vaatleja õigused: Vaatleja saab dokumente ainult lugeda, ta ei saa neid registreerida ega edastada. Vaatlejale saavad kasutajad dokumente edastada vaid teadmiseks. Vaadata dokumentide andmeid ja avada viidetes toodud faile Kasutaja õigused: Kasutaja saab töötada dokumentidega, neid registreerida, edastada, kooskõlastada ja algatada/osaleda protsessides. Administraatori õigused: Administraator häälestab Postipoisi vastavalt asutuse struktuurile /funktsioonidele, asjaajamiskorrale ja dokumentide loetelule. Dokumendi registreerija ja administraator saavad anda avalike ning asutusesiseseks kasutamiseks (AK ja AKEA) mõeldud dokumentide puhul
Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 5.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number,
uurimistulemuste esitamine oma nime all. Internetist võetud tekstide kokkukleepimine on samuti plagiaat. Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohtade, arvandmete, jooniste jms puhul peab olema viidatud, millisest allikast need on. Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud. Töö lõpus esitatakse kasutatud allikate loetelu. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja vastupidi. Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis on esitatud nurksulgudes, nt [3] - number tähistab kasutatud kirjanduse loetelus 3. kohal paiknevat infoallikat. Viitamine koosneb kahest osast: 1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7]. 2) Töö lõpus olevatest kasutatud allikatest, kus kõigi allikate viitekirjed on esitatud viitamisjärjekorras.
seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses.
Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal läh- tuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses.
.. (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat), EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul. Kaudviitamine (viitamine teosele teise autori teose kaudu) on taunitav. Viitamine teose ilmumisaastale Teose ilmumisaasta kirjutatakse viites autori nime järele. Nime ja aastaarvu vahele koma ei panda, nt (Allik 2003). Kui viidetes kasutatakse sama autori mitut ühel ja samal aastal ilmunud allikat, lisatakse aastaarvule a, b, c jne. Nt (Allik 2003a; Allik 2003b; Allik 2003c). Viitamine Interneti-tekstile Interneti-tekstile viitamise sobivaim viis on viitamine autori kaudu, nt (Neeme). Anonüümsele tekstile viitamisel märgitakse sulgudesse märksõna (Achilleus) või märksõnad (Eesti Keele Instituut). Viidatud allikad esitatakse tähestikjärjestuses kasutatud allikate (kirjanduse) loetelus.
o Tsitaadi algusest , keskelt või lõpust ära jäätud sõnade asemele pannaks mõttepunktid (...); o Tsitaat pannakse jutumärkidesse; o Tsitaadile lisa viide, kust sa selle said. Viitamine: o Töös esitatud andmetele, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb viidata allikatele (näidatakse koht, kust andmed on pärit); o Viitamissüsteem peab ulatuses olema ühtne joon all või teksti sees sulgudes; o Kõik kasutatud allikad peavad olema viidetes; 19 o Arvutikasuatajal on lihtsam viidata Ms Wordis menüüs ,,Insert" leidma käskluse ,,Foor note" abil; o Viitamise eesmärk on kindlustada andmete ja väidete kontrollivuse ja eristatavuse, millised seisukohad on töö auturi omad, millised kuuluvad teistele. Näide: Kõik algas rütmist, mis on sõnades ja lausetes sees. (Langemets 1998:75)
* Tuleb kaasata alternatiivseid strateegiaid. * Tõlgendus areneb läbi nii visuaalse kui diskursiivse analüüsi. * Analüüsi tulemuseks on mingisugune kõrgtasemel süntees ja tõlgendus. * Analüüs pole kunagi ammendav ja lõplik. (lk 132-133) Püüd läbi kontseptuaalse / teoreetilise raamistiku oma andmetest sotti saada on kasulik analüütiline strateegia. On tähtis, et neid raamistikke tunnustatakse ja selgitatakse detailselt viidetes. Olemasolevate raamistike kasutamine analüüsimisel võib aidata siduda uuringutulemusi väljakujunenud uuringuga. Tõlgendamise protsess muudab hädavajalikuks ,,andmete taha mineku", et luuda ideid, mis võivad olla väärtuslikud ja rakendatavad laiemates kontekstides. Selline üldistamise faas on uurimuse kvaliteedi oluline näitaja. Teha tuleb uurimuse ülekantavuse ulatuse aus hindamine. Tõlgendus peab põhinema olemasoleval
- Peale laiendatud kava koostamist Kirjanduse pohjalikum labitootamine ja analuusimine toimub peale kava koostamist. Loetud materjalide pohjal on soovitatav koostada luhikokkuvotted, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta eriti huvipakkuvaid motteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi ja koik teised viidetes noutavad andmed. See lihtsustab viidatavate allikate loetelu koostamist ja tekstisisest viitamist ning hoiab hiljem aega kokku. 24) Üliõpilastöö keelekasutus peab olema… - Rangelt teaduslik Keelekasutus peaks olema rangelt teaduslik. Hoiduda tuleks paljusonalisusest, valtida sonakordusi. Konspektistiili ja slangi kasutamine, ajakirjanduslikud,
Teine on essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist (Two Treatises of Government: In the Former, The False Principles and Foundation of Sir Robert Filmer, And His Followers, are Detected and Overthrown. The Latter is an Essay Concerning The True Original, Extent, and End of Civil Government). Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 2 Siin ja edaspidi järgitakse kaldkirja puhul autori kasutust, v.a pärisnimedes, tsitaatides ja viidetes Piiblile. Viimasel juhul, nagu ka piiblisalmide tõlgetes, kasutatakse Eesti Piibliseltsi poolt 2000. aastal väljaantud Piiblit. 3 "Esimeses traktaadis" arvustas Locke Robert Filmeri (15881653) 1680. aastal ilmunud raamatu Patriarcha, or the Natural Power of Kings väiteid, mille järgi Aadam sai maailma kuningaks kohe pärast seda, kui Jumal oli ta loonud, mistõttu kuningavõimtuleneb Jumalast ja kõikmaailma valitsejad
Soome: St. Michel Print, 1991 12. Pratchett, T. Härrasrahvas. Tallinn: Varrak, 2003. Lk 58 13. Shakespeare, W. Kogutud teosed seitsmes köites III köide. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 14. Tolkien, J.R.R. Sõrmuste isand: 3. osa Kuninga tagasitulek. Tallinn: Tiritamm, 1996. Lk 394 KASUTATUD INTERNETILEHEKÜLJED 1. AD&D haldjatest: http://www.mjyoung.net/dungeon/char/race003.html 11 Antud teose kohta käivates viidetes on autoriks märgitud Brereton, sest viidatakse tema kirjutatud eessõnale. 38 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 2. Cottingley haldjatest : http://www.chriswillis.freeserve.co.uk/cottfair.htm 3. Keightley, T. The Fairy Mythology, Illustrative Of The Romance And Superstition Of Various Countries
lähenemisel, mida läbi riikide eesmärgid kujunevad kodumaiste survete ja interaktsioonide abil -on olemas valitsustevaheline tõlgendus riikide vahelistest suhetest, mis toob välja valitsuste võtmerolli riikide vahelistes suhetes. Liberaalse valitsustevahelisuse kriitikaks on see, et tegemist on küllaltki komrpomissitu raamistikuga. Kuid eraldi on veel välja toodud neli kriitikat: -Moravcsik, liberaalse valitsustevahelisuse teooria autor, on liiga valiv oma empiirilistes viidetes, kui püüab demonstreerida oma raamistiku valiidsust EL kontekstis -liberaalne valitsustevahelisus keskendub liiga palju formaalsele ja viimastele astmetele otsustetegemisel ning pöörab liiga vähe tähelepanu mitteformaalsele integratsioonile ning piirangutele, mida selline integratsioon toob kaasa formaalsele otsustetegemisele -liiga vähe tähelepanu pööratakse riigi „mustale kastile“, täpsemalt valitsuse erinevate osade disagregeerimisele
eid Suvaline mittekorduv t¨aisarv (rida lk. 75). id Kanji unicode identifikaator, juhul kui m¨ark pole unicode kodeeringus kirjeldatud, siis vastava muu kirjeldusskeemi m¨argivektor (rida B lk. 76). sid Koosneb m¨argivektorist ja t¨ahistusest ("."[0-1][0-1]* ("."[0-1]* )*), mis u¨htlasi kirjeldab toodud t¨ahenduste u ¨hte v~oimalikku j¨arjestust (rida C, EH). Viidetes (rida D, lk 77) kasutatud .X t¨ahistab vastava m¨argi t¨ahenduse identifikaatorit SID. Kuna esitatud n¨aide k¨asitles vaid u ¨hte m¨arki, siis on k~oik viited ebak~olalised. Vaatleks toodud m¨argin¨aite p~ohjal morfoloogilist indekseerimist. Mor- foloogiliste seoste p~ohjal v~oib u ¨les ehitada j¨argmise skeemi. Joonisel kuju- 13 4 ( )7
annaabi.ee 
