Kasulik on enne lihase venitust lihast pingutada 56 sek, seejärel toimub 56 sek vältel sujuv venitus ning veel hoi takse 56 sek maksimaalset venitust. Maksimaalse venituse asendit võidakse efektiivselt hoida 1530 sek. Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel. Harjutuste valik on küllaltki lai painutused, sirutused, kallutused, pöörded, hooharjutused, vetruvad liigutused. Osavus (koordinatsioon) Osavusharjutuste arsenal on väga suur. Üldistatult on nad suunatud: · oskusele hinnata ja reguleerida liigutuste ratsionaalsust ja pinget ajas ning ruumis · tasakaaluvõime arendamisele · rütmitunde täiustamisele · võimele orienteeruda ruumis · võimele lihaseid tahtlikult lõdvestada · oskusele muuta liigutuste struktuuri vastavalt vajadustele liigutusliku improvisatsioonivõime arendamiseks.
Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis.
Tulipunane huulepulk erutab meest kindlasti, kuid oma mrgi tervele tema nole jtmine tuletab talle meelde tema pealetkkivat tdi ilmselt ei olnud sa taolise mulje jtmise peal vljas. Spetsialistid soovitavad psiva huulevrvi saavutamiseks erinevaid kihte ksteise peale kanda. Kasuta kigepealt huulemarkerit, selle peale kanna sama tooni huulevrv ning lisa veel ks kiht huulemarkeriga. Laisa tdruku lokid Unusta ra hobusesaba, mida trennis kannad. Pole midagi seksikamat kui suured ja vetruvad lokid. Nuanne: mine magama mrgade juustega. Jrgmisel peval kasuta kergelt koolutajat ja ongi korras. Lollikindel kombinatsioon: mrja efektiga nahk ja seksikad kontsad Mehed on elnud, et naised, kellel on krged kontsad ja kehakuju rhutav seksikas kleit, on vastupandamatud. Kui plaanid nidata natuke (vi palju?) oma jalgu, pa valgust ja mehe pilku sdeleva ja niisutava ihupiimaga. Seksikas, natuke lohakas soeng Tehes omale krunni, tmba mned juuksesalgud sealt vlja, et tekiks pehmem ja
Tosool antifriis A- 40 ( -40 C ) A -60 ( -60 C ) Vesi vihmavesi, jõevesi, lumevesi 2. Auto esisild Nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Pilet 8. 1. Õlitussüsteem Hõõrdumise vähendamiseks ning hoiab pinnad puhtana ja jahutab neid. Mootori kõiki laagreid õlitatakse kanalitest surve abil, kaugele jäävatele osadele tehakse paiskõlitust. 2. Vedrud ja amortisaatorid Kasutatakse selleks, et leevendada ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Vetruvad osad on las leerd-, leht- või väändvedrud. Pilet 9. 1. Mootori õlid Valatakse mootori sisse. On vaja selleks, et vältida hõõrduvate detailide otsest kokkupuudet, peale selle peab oli vältima korrosiooni, tihendama kolbi ja silindrit ega tohi mootoris süttida. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Auto rattad Koosneb veljest, rehvist ( maantee, sisekumm, sisekummita mantel), ilukilp. Mantel koosneb sarrusest niidid sees. Kinnituspoldid. Pilet 10. 1
· käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk · võrse karvane, tumepruun (mitte nii tume kui mustal kuusel) · okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga · käbi piklik, munajas, purpurjas ja tume · soomused lahtised, natuke vetruvad, soomuse serv pehme, saagjas ja kumer · haljastuses kasut. piiratud ruumide haljastuses · kitsas, kompaktne võra, dekoratiivne Picea pungens - torkav kuusk (hõbekuusk) · võrse paljas, helepruun (kollakas) · pungad läigivad · okkad väga tihedalt · okas neljatahuline, palju õhulõhesid · okkad jäigad, terava tipuga, hallikas-sinised, kuid võivad olla ka rohelised · käbide soomused lainjad, ebaühtlaselt saagjad, elastsed
vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid. Kui üks ratas tõuseb või vajub teekonarustel, siis teine kaldub koos sillaga kaasa. Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul eraldi teliku külge, mis on ühendatud vahetult auto kerega. Autode vedrustus Auto vedrustuse hulka kuuluvad vetruvad, suunavad ja summutavad osad. Vetruvad osad on kas keerd-, leht- või väändvedrud. Vetruvate osade hulka kuuluvad ka õhkpadjad. Need leevendavad ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Kui auto sõidab läbi augu või üle konaruse, hakkab kere vedrudel õõtsuma. Korduvate tõugete korral võiks õõtsumine suureneda kuni vedrude läbilöökide ja isegi purunemiseni. Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise.
mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel
Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstabikad,amortisaatorid.
Dekoratiivkoerad Keskspits Keskpits on suhteliselt väike, tugev, vastupidav, liikuv ja energiline. Tal on püstised teravatipulised kõrvad ja rebasekoon. Seljal on tal lopsaka karvaga rõngas saba. Tema hambad on väikesed, valged ning lõikehambad peavad olema ühel joonel. Tal on mittestandardne värvus, suured laigud. Tema mokad ja silmalaud on pigmendita. Tal on roosa ninapeegel. Tema liigutused on vabad, kerged, kiired, hoogsad, otsejoonelised ja vetruvad. Keskspitsi pea on kiilukujuline ja proportsionaalne koera kasvuga. Ta silmad on keskmise suurusega, ovaalsed, mitte pungis, teineteisest mitte väga kaugel, tumedad ja läikivad. Silmaääred mustad, pruunidel koertel pruunid. Nad on elava temperamendiga, mõõdukalt erutuvad, energilised, liikuvad, emotsionaalsed ja valvsad. Kääbusspits Kääbusspits on väga väike, kompaktne, energiline, elegantne ja liikuv. Tal on väga pikk kohev püstine karvkate
Lõuna-Aafrika külmade piirkondade Sauvignonid, ka Loire'i oru poolkuiv Rosé d'Anjou. Küpse valgehallitusega kitsejuustu juurde sobib tammeta Chardonnay, Pinot Grigio, Bourgogne'i Aligoté, Chenin Blanc Loire'ist või Lõuna-Aafrika Chenin. Kitsejuustusalatitega sobib rosé Provence'ist Vahemere äärest. Punastest Valpolicella. (Ibid) 2.2.5 Poolkõvad pressitud juustud (näiteks Emmental, Gruyère, Gouda) Need on küll teatud kõvadusastmega, kuid oma tekstuurilt vetruvad ja elastsed. Enamik neist leiab kasutust juustufondüü koostises koos valge veiniga. Kõigi nende juustude ühiseks nimetajaks on magus-hapukas alatoon. Lisaks pähkline, õline võisus ja ürdisus. Kõrvale sobivad sarnaste maitseomadustega veinid. (Ibid) 2.2.6 Kõvad pressitud juustud (näiteks Cheddar, Parmesan, Pecorino, Manchego) Kõvad juustud on teravama ja intensiivsema maitsega ega jäta suhu kleepuvat rasvakihti.
Nende prismataolised püsttriibud hajutavad valgust kummalegi. poole kõrvale ning rõhttriibud allapoole. Keskel asuv vöödiline ruut või läätsetaoline sõõr on vajalik selleks, et sõiduteele ei tekiks hõõgniidi kujutist. Paljudel hajutitel on õigeks paigutuseks ülaosas märge «BEPX» või nool. Euroopa laternal on hajuti osatähtsus palju väiksem kui ameerika valgusjaotusega laternal. Kaksikniidiga hõõglampi hoiab pesas plastpide. Sellel on voolu juhtimiseks vetruvad klemmid. Hõõgniitide asendi peegeldi suhtes määrab sokkel. Ameerika valgusjaotusega laternates kasutatakse ääriksokliga lampe. Äärikul on lambi õigeks paigutuseks väljalõige. Kuigi ääriksoklid on võrdsete mõõtmetega, tuleb lamp valida optilise elemendi jargi. Muidu ei sobi hõõgniitide paigutus peegeldi fookuskauguse ja hajuti mustriga. Lambi vahetamiseks vajutatakse pidet peegeldi poole ja pööratakse teda siis nii palju, et hambad vabanevad.
4. veniva kanga struktuuri valikuga (nt trikotaaz või satäänsidus) Venivusomaduste hulka võib lugeda ka vetruvuse /resilience/ ehk kiu võime taastada esialgne kuju pärast välise jõu toime lakkamist. Vetruvus on oluline materjali sirgestumise seisukohalt. Sel põhjusel kasutatakse hea vetruvusega polüestrit nt puuvillaste materjalide koostises, et saada vähem kortsuvam ja paremini sirgestuv toode. Kiudusid, mis ei ole oma loomult vetruvad, kasutatakse tihti staapelkiududena. Staapelkiududest kedratud lõng annab kangale pehmuse ja muudab selle mõnevõrra vähem kortsuvaks, kuid samas väheneb ka kanga tugevus. Mitmed keemilised viimistlusvõtted muudavad samuti kanga vähem kortsuvks, kuid ka sel juhul väheneb kanga tugevus. Suure vetruvusega on elastaan, kummikiud, kuid samas ka enamus sünteeskiude (polüamiid, polüester, akrüül, modakrüül, polüpropeen) ja tehiskiududest triatsetaat
sisaldab kuumakaitset. Kasutamine: kanna toode niisketesse juustesse, seejärel föönita või lase vabalt õhu käes kuivada. Et saavutada lokkide perfektset eraldatust, kanna väike kogus kuivadele salkudele ja viimistle sõrmede abil. Hooldustooted Curl Energizer Shampoo Shampoon, mis puhastab õrnalt loomulikult lokkis ja keemiliselt lokitud juuksed. Koostis sisaldab oliivilehti ja ingveriekstrakte, et niisutada juukseid ja parandada elastsust. Tulemus: pehmed, elastsed ning vetruvad lokid. Kasutamine:Lisa shampoon niisketele juustele ning hõõru vahule, seejärel loputa. Parima tulemuse saamiseks kasuta koos Curl Energizer Conditioning Lotion-iga. Londa Curl Energizer Conditioning Lotion Palsam, mis annab lokkidele uue energia ja kohevuse. Koostis niisutab juukseid, parandades nende elastsust. Kasutamine: Lisa niisketele pestud juustele ning hoia 1 minut, seejärel loputa. Parima tulemuse saamiseks kasuta koos Curl Energizer Shampooniga.
sügavusest pigem naha alla ning minnes sujuvalt üle tihti silmaga nähtavateks sinise värvitooniga veenideks. Veenid. Veenideks nimetatakse veresoni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenid erinevad arteritest selle poolest, et nende siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas. Veenid sisaldavad vähem elastseid kiude ja lihaskiude võrreldes arteritega, mistõttu nad pole nii vetruvad ja langevad kergesti kokku. Venoosses osas liigub veri olulisel määral edasi tänu lihastele, mille regulaarne töö surub veresooni kokku, aidates nii verd edasi pumbata. Käte ja jalgade pindmiselt kulgevad veenid sisenevad jäsemete liitekohtades kehasse, ühinevad teistest organitest suubuvate harudega ja koonduvad lõpuks üheks suureks õõnesveeniks, mis suunab kogu ringluses olnud vere uue ringi alustamiseks südamest tagasi paarispumpa
jõu, kiiruse koordinatsiooni arendamine on häiritud spetsiidiliste liigutuste kvantitatiivne sooritamine on häiritud Painduvuse arendamine Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel painutused sirutused kallutused pöörded hooharjutused vetruvad liigutused Passiivse painduvuse harjutusi sooritatakse kaaslase abiga või lisaraskuse kasutamisega jäseme hoidmisega mingis asendis, mis nõuab maksimaalset painduvust Painduvuse arendamine toimub kahes etapis Painduvuse suurendamine, toimub treening iga päev. Painduvuse säilitamine, toimub treening 3-4x nädalas Painduvuse arendamise ealised aspektid Parim iga arendamiseks 7-8 aasta vanuses ja see jätkub puberteedieani
2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid
mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel
Jäikus on keha omadus väliskoormuse mõjul elastselt mitte deformeeruda. Jäikus sõltub konstruktsioonist, selle materjalist, mõõtmetest ja paigaldusest. Jäikuse mõõduks on jäikustegur c. c = ( jõud, moment, koormus) / deformatsioon. Kontaktjäikuse suurendamiseks tuleb suurendada pinnasiledust. 25.Kuidas valida baaspindu? 26.Detaili seaduvus. Seaduvus on detaili omadus (võime) võtta antud konkreetses olukorras soodsaim asend. Seaduvust võimaldavad kerajad tugipinnad, vetruvad baas- ja sideelemendid, vahedetailid ja ka lõtkud. Teema 3.1. - 3.4. Mõõtmestamise ja tolereerimise aineosa, pinnakaredus 1.Vahetatavuse mõiste. mehhanosüsteemide konstrueerimise, tootmise ja ekspluatatsiooni põhimõte, millega kindlustatakse üksteisest sõltumatult valmistatud detailide montaaz koostuks, koostude montaaz kompleksiks (masinaks, aparaadiks, mehhanismiks jms.) ilma detailide täiendava mehaanilise töötlemise või sobitamiseta 2
poltide või liistudega. Sellist ühendusviisi kasutatakse suurte võimsustega 4 tak SPM puhul. KOLVIRÕNGAD Jagunevad: kompressiooni e surverõngad õlirõngad Ülesanne: kompressioonirõngad tihendavad kolvi ja hülsi vahet õlirõngad kraabivad liikse õli hülsiseintelt maha Rõngastele esitatavad nõuded: väikese hõõrdumisega kuumuskindlad vetruvad Kompressioonirõngad: Malmist, süsinikmalmist, tavaliselt omab ristkülikulist ristlõiget, valmistatakse treimise teel ja termofikseeritud teel valmistatud rõngad Treitud rõngas: vabas olekus on rõngastel suurem luku pilu ja silindrisse pannes lukupilu peab jääma etteantud lõtku piiridesse ( liigasuur pilu tekitab gaaside ebatiheduse, liiga väike pilu võib tekitatada rõngaste kinnikiilumise ohu). Toorik
alla painutatud ja väänatud harkotsad või lülile kinnituvad pulgad (noad). Lüliäke on peamiselt rohumaa kamara töötlemiseks (samblast puhastamiseks, mutimullahunnikute laialiajamiseks), ent kasutatav ka mullaharimisäkkena. Sageli nimetatakse seda ka heina- või karjamaaäkkeks. Hariäke (kammäke) ei ole tavaliselt iseseisev masin, vaid kuulub täiendtööseadisena laukultivaatori (ka reaskultivaatori, reaskülviku ja vedrupiiäkke) komplekti (joonis 5.2). Selle tööosadeks on pikad vetruvad piid, mis oma ülaotstega kinnituvad põhimasina raamiga jäigalt ühendatud põiklatil. Hariäkke piid paiknevad tavaliselt ühes või kahes reas ning nende ülesanne on murendada kultiveeritud või seemendatud mullapinda ja tasandada seda. 18. Aktiiväkete tüübid ja ehitus. Rõhttelje ümber pöörlevate tööseadistega äkkeid nimetatakse rootoräkkeiks, püsttelje ümber pöörlevaid aga vurräketeks (joonis 5.1). Kõik rootoräkked on vabaaktiivsed. Kui
kiududega. Hooldamisel tuleb väga täpselt jälgida juhendeid. Jõhv ja harjad- Sellesse klassi kuuluvaid loomakarvu saadakse sealt, hobuselt, kitselt, koeralt ja veiselt. Tekstiilitööstuses kasutatakse jõhvi ja harjaseid segatuna vaiba- ja vildilõngadesse ja efektlõngas. Suled ja udusuled- Lindude tiiva ja sabasulgi kasutatakse rõivaste kaunistamiseks. Udusulgede tähtsaim kasutusala on täite- ja polstrimaterjal. Udusuled on kerged ja vetruvad. Voodrimaterjaliks on suled. 1.2.2 Siidiliblikatelt saadav kiud Siid(SE)-valkkiud- EL direktiiv tekstiilinimetuste kohta määratleb siidi üksnes siidiliblikatelt saadava kiuna. Ehtsaks siidiks peetakse siidiks mooruspuu siidiliblika poolt toodetud kiudu, teistelt siidiliblikatelt saadavat kiudu nimetatakse metsikuks siidiks. Siidi tunti juba 2640 aastat e.m.a. Hiinas. Ka kaasajal on suurim siiditootja Hiina
Mööblis peaks olema väljendatud ainult funktsioon ja vorm. Taotleti mööbli unifitseerimist ning selle koostamist standardsetest põhiosadest. Bauhausi saavutuseks on metallist mööbel, kus karkassi moodustamiseks kasutatakse kroomitud terastoru või nelikantrauda. Mööbli valmistamisel tugineti M. Thonet painutatud mööblile (eriti torumööbli puhul) ning De Stijli ja konstruktivistide konstruktiivsetele võtetele. Eriti tuntud on istemööbel – M. Beueri Wasily Kandinsky tool(B3), vetruvad konsooltoolid, Mies van der Rohe Barcelona tool. Bauhausi lauad paistavad silma elegantse viimistletusega. KONSTRUKTIVISM. Funktsionalismiga samaaegselt eksisteeris konstruktivism, milles samuti taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja kandetarindite väljenduslikkust. Konstruktivismi teket seostatakse vene arhitektidega, kelle looming on mõjutanud kogu 20. saj arhitektuuri arengut (M. Ginzburg, vennad Vesninid, K. Melnikov, V. Tatlin, L. Lissitzky). Sisekujundus
sirge kõver laineline krussis spiraalne Karvade kuju oleneb loomaliigist ja tõust ning karva asukohast naha eri piirkondadel. 33 Enamikel loomadest (välja arvatud lammas, inimene ja mõned spetsiaalselt aretatud loomatõud) koosneb karvkate kahte liiki karvadest : pikemad, jämedamad ja hõredamalt asetsevad okaskarvad ning lühemad, peenemad, sirged ning hästi vetruvad. Nad annavad karvkattele tugevuse. Aluskarvad on tavaliselt lainelised või krussis, nad annavad karvkattele soojapidavuse. Nahkade liigid. Nahkasid liigitatakse: 1. Loomade suuruse järgi suureks (lehma-, pulli-, härja-, hobuse-, ka seanahk) ning väikesteks (kitse-, lamba-, vasika- ja varsanahk). Väikesed nahad on õhemad ja ühtlasema paksusega. Suured nahad on turja piirkonnas tihti väga paksud ning neid on seetõttu ka raske kasutada ja parkida. 2
annaabi.ee 
