VETIKAS SARNASUSED TAIM · Paljuneb eostega · Kloroplastid rohelised · Paljuneb seemnetega · Vetikat toestab · Fotosünteesivad · Taime toestab vars ümbritsev vesi · Nii vegetatiivne kui ka · Vetikate pole eristunud suguline paljunemine · Taimedel on eristunud organeid organid · Fotosüntees toimub · Fotosüntees toimub kogu talluses lehtedes ja rohelistes
1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ) viirghüljes 10. magevee kala
Algloom Tuum. pelliikul tsütoplasma, liikumisvõimelised 2) Võrdle silmviburlast ja koppvetikat. Leia 2 sarn. Ja 3 erinevust. Er. Sar. silmviburlane Vakuool, pikipooldumis teel Silmtäpp, vibur, rakutuum paljuneb koppvetikas Puudub vakuool, paljuneb eostega 3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees, vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6
Biosfääri suuruseks umbes 30km. (15 alla, 15 üles). Bioom Makroökosüsteem (ühe taimkatte ja kliimavööndi või kõrgusmäestiku kõrgusvööndite kogum). Piiriefekt kõige tihedamini koondunud õhu, vee ja maapinna kokkupuutepunkt. Litosfäär maapind/ -põu. Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme
selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri. Eutrofeerumine, saastumine, keskkonnamürgid ja muud kemikaalid, lisanduv laevaliiklus, ehitamine ja kliimamuutus ohustavad Läänemere tundlikku ökosüsteemi. · Läänemere olukord on viimastel aastatel juba pisut paranenud. Mere sisemine koormus on siiski suur. Seepärast on välise koormuse vähendamine veelgi eriti tähtis. Randadel loksuvat vetikat saab tõrjuda ka ise, võttes oma valikute aluseks Läänemere kaitse. Kaitsed Läänemerd näiteks vältides autosõitu, valides keskkonnasõbralikke tooteid, takistades vete eutrofeerumist, vältides jäätmete tekitamist ja tegutsedes kaitse nimel organisatsioonides, koolides, töökohtadel ja kodus. TÄNAN KUULAMAST Triin Kukk 10kl. 2009a.
minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõrbealade laienemise. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE Intensiivne maakasutus, aastast aastasse samade kultuuride viljelemine ja saagikamate sortide Veetaimede vohamine kasutamine nõuab Vetikat kahandavad rohekm väetist ning tõhusamat taimekaitset. lahustunud hapinuku Väetis leostub põhjavette kogust kandub sealt edasi Võib hävida mullaelustik. veekogudesse,põhjustade s nende eutrofeerumist. VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE PUHTA VEE PUUDUS Haritavast maast 18% on niisutatav ja selleks kasutatase ¾ kogu maailmas kaasutatavast mageveest. Intensiivse põllumajanduse piirkonnas, kus
poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. 18.Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapniku. 19.Mullaelustik ( bakterid, seened, vetikat, putukad, ja nende vastsed, ussid ja mulda kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20.Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: *ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet; *ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms. *ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega;
*Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine koorkiht, vetikakiht, südamikukiht ja alumine koorkiht. Kasvuvormide järgi jaotatakse 4: *Koorik: taluvad suurt saastet, tugevalt kinni. *Leht: tallus meenutab lehte, leidub puhtas ja kerge saastatusega õhus. *Põõsas: jätavad minipõõsa mulje, leidub vaid puhtas õhus. *Habesamblikud: ülimalt puhtas õhus
Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised rohevetikad, kuid nad erinevad ehituse, eluviisis ja paljunemise poolest. Pruunvetikad Ainult hulkraksed, Värvus võib olla Oliivrohelisest-Tumepruunini. Pikkus võib olla kuni 60 m, Jahedate merede rannikuvees 6-15 m sügavusel. Vähem valgusnõudlikud, kui Rohevetikad. Läänemeres on kõige sagedasem Põisadru. Tema lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Talluse harudel on enamasti paari kaupa õhupõied, mis hoiavad vetikat vees püsti. Punavetikad Vajavad kõige vähem valgust. Kasvavad kõige Sügavamal. Värvus võib olla Roosast-tumepunaseni. Peamiselt troopilistes meredes. Läänemeres on seda vähe. Nad on 40-60 m sügavusel.Nad on mikro- ja makroskoopilised. Vetikaid kasutatakse põllunduses(väetiseks), toiduainetööstuses, paberi- ja tekstiilitööstuses, mikrobioloogias,ravimitööstuses, loomasöödana ja toidu lisandina.Punavetikast saab Agarit (tarretuv aine), millest tehakse
· Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes. · Mesoherbivoorid tarbivad olulise osa efemeersetest makrovetikatest ning sellega aitavad kaudselt kaasa rannikumere koosluste stabiilsuse säilitamisele. · Filtreerijad suunavad suure osa pelaagilisest primaarproduktsioonist põhjasetetesse ning
Eluviis-ühed hõljuvad vabalt vees, teised kinnituvad veekogu põhja, kividele vms. Rakkude hulk-üherakulised, mida me palja silmaga ei näe ning hulkraksed mis võivad koosneda erisuguse ehitusega ja ülesandega rakkudest 9. Millised organismid kuuluvad vetikate hulka (kuidas nad erinevad üksteisest, kuidas sarnanevad) (1)? Sinivetikad ehk tsüanobakterid- erinevad sellep, et neil pole tuuma ning sarnanevad, kuna nad fotosünteesivad. 10. Võrdle vetikat ja õistaime too välja erinevusi ja sarnasusi. Vetikad Õistaimed Sarnasused Keha on tallus, st. pole jaotunud Imavad vett ja vees Valmistavad toitu ise organiteks lahustunud mineraalaineid juurtega Fotosünteesivad kogu keha pinnaga Vajavad eluks valgust Imavad vett ja vees lahustunud
-meenutavad mini raagus põõsaid -habesamblik -kasvab rippuva vormina, nagu habe -kasvab ülipuhtas õhus Samblike paljunemine Toimub kolmel moel: isiididega talluse väljakasv, mis murdub ning lendab tuulega minema ning sobivas kohas hakkab kasvama soreedid tekivad südamikukihis, vetika seeneniidistiku moodustised, mis väljuvad samblikust ja levivad tuulega eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene Mükoriisa -arbuskulaarne: - ikkeseen + rohttaim - seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel
Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika
Lisaks hetkeseisundi peegeldamisele osutab reproduktiivsusaste ka samblikukoosluse tulevikule. Püsivalt madal paljunemisstruktuuride arv võib viia populatsiooni kadumiseni. [3] Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Paljunemine toimub talluse küljest murduvate tükikeste abil. 8 4.1.4. Samblikute tähtsus looduses ja inimese elus. Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku moodustava seene poolt produtseeritakse sadu erinevaid aineid samblikuained
Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika
Tüüpilised Rootsi road kala- (fiskbullar) ja lihapallid (köttbullar), kartulipätsikesed sibula- ja lihatäidisega (kroppkakor) ning mustikasupp (blåbärssoppa), omapärane on surströmming ehk hapendatud räim. Islandi köök Islandi köögis on ajalooliselt tähtsad lambaliha, piimatooted (eriti toorjuust skyr) ja kala. Kohalikest toorainetest kasutatakse merelinde (näiteks alk, lõunatirk, krüüsel, lunn) ja nende mune, samuti marju, seeni ja kuivatatud vetikat. Islandi karge kliima tõttu polnud teraviljakasvatus pikka aega võimalik, mistõttu on leib erinevalt teistest Põhjamaadest alles hiljuti islandlaste toidulauale jõudnud. Maitseid suunavad traditsioonilised säilitusviisid marineerimine, kuivatamine, suitsutamine ja vadakus hapendamine. Islandlaste toiduvalik avardus 1950. aastatel, kui saareriigis avati esimesed supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite kasvatamisel.
Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende
Samblkikud: Samblikud kui lihheniseerunud seened kuuluvad seeneriiki, mitte taimeriiki süsteemi paigutuvad mükobiondi liigi järgi. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest (ca 14 000 liiki). Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid (mõisted pro- ja eukarüoodid); Prokarüoot- eeltuumne, eukar-päristuumne EELISTAB PARTNERINA VETIKAT Vetikad on lihtsad, enamasti veega seotud päristuumsed organismid tsüaanobakterid on eeltuumsed organismid, endosümbioos (näide Geosiphon pyriforme - Nostoc kui mudelorganism endosümbioosi uurimisel), seente ja tsüanobakterite sümbionte pole õnnestunud kunstlikult tekitada küll aga toimub see looduses ühe seenliigi puhul Geosiphon pyriforme Seene–tsüanobakteri ühenduse puhul paljuneb kumbki partner eraldi ja isoleeritult üksteisest:
Fotosüntees väheneb niiskuskao juures. Rohevetikate puhul (Ulva) jätkub fotosüntees kuni veekadu on alla 35%. Neil puudub ka kaitsev limakiht, mis on pruunvetikate tallusel. Põisadru on suuteline fotosünteesima, kuni koeveesisaldus langeb alla 30%. Nn uputatud taimedel on aastatuhandete vältel välja kujunenud erilised kohastumused. Osadel pruunvetikatel on pneumotsüst (?) (põieke), läbimõõduga kuni 15cm. Hoiab vetikat parimas asendis, et saada max valgust kätte. Vees on palju organisme, kes kasvavad teiste peal - Sammalloomad katavad kivikesi halli meekärjekesega, ei kahjusta neid. Epifüütsed pruunvetikad - kahjustavad peremehi, suurendavad veetakistust ja halvendavad valguse kättesaamist. 11.03 Primaarproduktsiooni mõõtmine: süsiniku hulga järgi, mis assimileeritakse fotosünteesis (viimase 50)
kliima soojenemine, jõgede paisutamine ja kanalite rajumine. Mered ja okeanid mailma meri jaguned 5 okeaniks ja enam kui 60 mereks neist on kokku umbes 97% kogu maakera veekogudest. Mered ja eriti ookeanid kujundavad mailma kliimat, akumuleerivad päikese energiat ning pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi.Okeanide vesi on pidevas liikumises mis tõttu ta kannab soojust külmadele aladele ning jahutab palavaid piirkondi samuti toodavad ookeanis elavad vetikat suure osa maakera hapnikust. Ookean Pindala(km2) Keskmine Suurim(m) sügavus(m) Vaikne ookean 166241740 4639 11034 Atlandi ookean 86557800 3927 8607 India ookean 73426500 3964 7726 Lõuna ookean 20327000 4000-5000 7235
Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-
Kuid nad erinevad selletõttu, et neil puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Esineb nii üherakulisi kui ka hulkrakseid vorme. Nende hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad elavad enamasti mõne meetri sügavusel või mulla pindmistel kihtidel või samblikes ja teiste loomade küljes. Vetikat toestab ümbritsev vesi. Kinnituvad põhja haardkettaga. Vetikad paljunevad enamasti eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. Vetikad jaotatakse pigmendi järgi rohevetikateks, pruunvetikateks ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahela esimeseks lüliks. 14. VETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUS
Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt
27. Koorikloomamürgid (paralüütiline ja neurotoksiline mürgistus).. · Väga mürgised võivad olla mitmesugused mõiste koorikloomad (ingl. shellfish) alla kuuluvad organismid nagu merekarbid, homaarid, jõe- e. rannakarbid, austrid, kammkarbid jt., kes on alla neelanud toksilisi merevetikaid, eriti mõningaid dinoflagellaate. Koorikloomad on eriti mürgised vetikate ägeda õitsemise ajal, mil merevesi sisaldab 200 ja enam vetikat ml kohta. Toksilisus on võrdeline vetikate kontsga vees ja kaob 2 nädala jooksul pärast toksilise fütoplanktoni kadumist. · Koorikloomamürgistused jagatakse nelja rühma: 1. Paralüütilised (PSP) 2. Diarreetilised (DSP) 3. Neurotoksilised 4. Amneetilised paralüütiline Anatoksiinid on rühm madalmolekulaarseid neurotoksilisi alkaloide, mida esmakordselt leiti Kanadas magevee sinivetikatest Anabaena flos-aquae
Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt
Vetikaid seevastu võib esineda mitu liiki samast perekonnast. Sama seen võib moodustada erinevaid talluseid, kus ühel osaliseks rohevetikas, teisel tsüanobakter. Kilpsamblike kolmel liigil (Peltigera) on samas talluses üksteisest ruumiliselt eraldatult nii rohevetikad kui tsüanobakterid. Vetikarakud samblikus suguliselt ei paljune ja nad on väliselt muundunud, väheste varuainetega, rakkudesse on tunginud seente haustorid. Seen varustab vetikat vee ja mineraalainetega, kaitseb teda füüsiliselt. Vett ja toitaineid imavad kogu kehapinnaga. Taluvad pikaajalist läbikuivamist. Liigid on erinevalt kohastunud, neid leidub polaaraladest ja kõrbetest kuni vihmametsadeni. On olemas ka seeni, kes soodsates oludes toituvad surnud orgaanilisest ainest, ebasoodsates oludes aga moodustavad sambliku ja toituvad vetikarakkude fotosünteesi arvel. Sambliku olemusest tuleneb, et nad vajavad eksisteerimiseks valgust (seen ei vaja!). Paljunemine
annaabi.ee 
