Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv Rahvalaulu keelelised tunnused : Algriim- sõna algushääliku kordus Alliteratsioon- kaashääliku kordus sõna algul Assonants- täishääliku kordus sõna algul Kordus- ühe sõna, värsi või terve värsirühma kordumine Mõttekordus ehk parallelism- ühes värsis avaldatud mõtte kordamine järgmises värsis teiste sõnadega.
üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Vennad Grimmid Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega)
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist
Ema kiirustab poodi. Kogunema, koguneda, kogunen Üliõpilased kogunesid auditooriumi. Kuuluma, kuuluda, kuulun Kas sa kuulud mõnesse erakonda? Minema, minna, lähen Homme lähen poodi. Mõjuma, mõjuda, mõjun , , Kuidas see teade sinusse mõjus? Nakatama, nakatada, nakatan Õde nakatas venna grippi. Nakatuma, nakatuda, nakatub Nakatusin grippi. Puutuma, puutuda, puutun See ei puutu sinusse. Sekkuma, sekkuda, sekkun Ära sekku vestlusse! Suhtuma, suhtuda, suhtun Kuidas sa minusse suhtud? Unustama, unustada, unustan Unustasin raamatu koju. Uppuma, uppuda, upun , Laev uppus merre. Uppusin töösse. Uskuma, uskuda, usun Kas sa usud päkapikkudesse? SEESÜTLEV KÄÄNE Kelles? ( ?) Milles? ( ?) Kus? (?)Seesütlev = omastav + -s Seesütleva käände kasutamine: 1. Koht, kus toimub tegevus: Ma puhkan Elvas. Vend töötab raamatukogus. 2. seisund: Olen heas tujus. Ema on masenduses. Isa on gripis. 3
vastupidist. Seda ainult juhtudel, kui olen kindel, et minul on õige info. Alistuvat suhtlust tuleb ka ette, eriti elukaaslasega. Elus on lihtsalt juhtumeid ja probleeme, kus on targem vahest loobuda vaidlusest. Tühiseid vaidlusi ei ole vaja tekitada kuna neid on eluliselt juba nii palju. Pidev vaidlus, ei muuda meid paremaks. Meil kõigil siin elus on tekkinud arusaamad ja tõekspidamised. Paraku kui satuvad vestlusse erineva arusaamadega inimesed võib tekkida konfliktid. Mul on huvitav omadus, et kui tekib vaidlus, siis jään väliselt hästi rahulikuks. Kõnetoon on ühtlane ja selge. Ma ei kiirusta sõnadega, et konfliktile veelgi hoogu juurde anda. Vaidlen üldiselt nii kaua kuni teinepool lihtsalt käega lööb või siis ise lõpuks enam ei kannata välja ja lahkun lihtsalt vestlusest välja. Olen tähelepannud, et teisele vaidlus partnerile mõjub minu rahulik olek ja tavalise suhtluse
Ühiskasutus ja koostöö Kui dokument on salvestatud OneDrive'i, saate selle teistele inimestele ühiskasutusse anda. Neil ei pea dokumendi avamiseks isegi Wordi olema. Proovige järele. Valige Anna ühiskasutusse ja saatke kellelegi selle dokumendi link (kiirklahv: vajutage klahvi ALT, seejärel klahvi Y, seejärel klahvi U). Lingi saatmiseks on kaks võimalust: võite tippida kuvatavale väljale soovitud isiku meiliaadressi või kopeerida ja kleepida lingi sõnumisse või vestlusse. Kui soovite, et ta saaks dokumenti vaadata, kuid mitte redigeerida, määrake tema õiguseks ,,Saab vaadata". Kui tal pole Wordi, avaneb dokument tema veebibrauseris rakenduses Word Online. Veebipiltide lisamine Tänu Wordi ja Bingi koostööle on teil juurdepääs tuhandetele piltidele, mida saate oma dokumentides kasutada. Proovige järele. Minge selle rea lõppu ja vajutage tühja rea loomiseks sisestusklahvi (ENTER).
Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga. Seepärast olles keerulise/ stressirikka stiimuliga, proovin: 1. Ära tunda omaenda stress 2. Võita aega mõtete korrastamiseks, rahunemiseks 3. Tegeleda oma kehakeelega füüsiline tegevus + mulje 4. Läbi rahustatud keha ja meele saan tagasi tulla vestlusse 5. Hirmul on suured silmad, s.t. olukord ei olegi nii hull ... 2 "Võitle-või-põgene" Stiimul ja reaktsioon suhtlemises põhineb suuresti lihtsale reeglile: 1. Näen (kuulen, tajun, loen jne) FAKTI nt keegi astub varbale 2. See tekitab paratamatult LOO selle ümber "no on mühakas" 3. Loo juurde käib EMOTSIOON "äärmiselt ebameeldiv inimene" 4
Grimm libertiin, hiljem röövel Razmann libertiin, hiljem röövel Schufterle libertiin, hiljem röövel Roller libertiin, hiljem röövel Kosinsky libertiin, hiljem röövel Schwarz libertiin, hiljem röövel Hermann, ühe aadlimehe sohipoeg Daniel, krahv von Moori majateener Pastor Moser Tegelased Paater Röövlisalk Kõrvaltegelased Tegevuspaik Saksamaa, 17.sajandi keskpaik, tegevusaeg 2 aastat 1 Vaatus Franz ja Vana Moor astuvad vestlusse Franz on saanud postiga kirja oma venna Karli tegemistest Franz uurib isa tervise kohta, kardab kirja sisuga isa südant liialt haavata Kirjas seisab, et Karl on läinud liialt lõbuelu peale, röövinud süütuse rikka pankuri tütrelt, kahevõitluses surmavalt haavanud tubli poisikese, võlgu palju raha Franz utsitab isa Karli ära needma, südamest välja heitma, soovib, et isa enam Karli enda pojaks ei tunnistaks ning kogu varanduse Franzile pärandaks
Kui Lavretski koju jõudis, kohtas ta seal ukse peal ülikoolikaaslast Mihhalevitsi. Nad hakkasid oma eludest rääkima, kuniks pöörasid tülli ja hakkasid üksteise peale karjuma, isegi majarahvas ehmatas ära. Lõpuks sõitis Mihhalevits ära, jättes hüvasti. Kaks päeva hiljem saabus marja oma noorperega külla. Istuti lauda sööma, pärast mindi tiigi äärde kala püüdma. Liisa püüdis kala koos Lavretskiga, vahepeal nad unustasid kalapüügi sootuks ära, nad olid unustanud end vestlusse. Nad arutasid igasuguseid asju, räägiti ka Pansinist. Lavretskile meeldis Liisale kõike rääkida, mis temaga toimus. Õhtu saabudes tahtis Marja koju sõita. Lavretski saatis neid poole teeni. Tagasiteel veendus Lavretski, et Liisa ei armasta Pansinit. Järgmisel päeval palus Lemm hobuseid, et soovib koju sõita. Lavretski palus hobuseid ning nad sõitsid koos. Lavretski läks Kalitinite juurde. Seal kohtus ta jälle Liisaga ja andis talle kätte väikse paberilipaka
) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle. Nende vestlusse sekkub end konsultandiks nimetav tundmatu, kes tahab Jumala olemasolu tõestada ning alustab selle tõestuseks jutustust Pontius Pilatusest. Kui lugu läbi saab, otsustab Beriloz tundmatust, keda ta välismaa spiooniks peab, miilitsale teada anda. Kuid enne, kui ta telefonini jõuab jääb ta trammi alla ning sureb. Täpselt nagu tundmatu ette oli ennustanud. Sellest ehmub Ivan nii ära, et hakkab tundmatut jälitama
pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi)
arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet; saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevasessuhtluses; saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest; huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas. Viiendal eluaastal: Laps hakkab rohkem huvituma elust väljaspool perekonda, kuigi kodu ja vanemad on talle endiselt väga tähtsad. Viieaastane suhtleb põhiliselt kõne vahendusel. Ta on vestlusse lülitudes tundlikum ja adekvaatsem ning arvestab erinevaid partnereid (nt suhtleb ta sõbraga vabamalt kui võõra täiskasva nuga). Laste omavahelises suhtluses on dialoog veel mitmeteemaline, vahel valitseb ka monoloog.Tihti võib märgata, et lapsed räägivad omavahel, kuid tegelikult nad üksteist ei kuula, sest igaühel on oma mõte, mida ta tahab kindlasti edasi anda. Viieaastane naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning näitab teiste rühmaliikmete vastu
magistrikraadi pälvimiseks väitekirja „Iroonia mõistest, pidades pidevalt silmas Sokratest“, milles oli juba kergelt märgata „Emma-kumma“ kontuure ning seega esimesi viiteid Kierkegaardi hilisemale loomele. Ta tunnetas ilu ja kasulikkust Sokratese kaunis maieutilises meetodis, mis pani inimesed iseendale mõtlema ja lõpetas kõik loba, ja ta tundis tõmmet Sokratest, endasarnast, oma tegevuses kasutada. Lõpuks meeldis tallegi käia mööda tänavaid nagu Sokrates, ning laskuda vestlusse igaühega, ja ta soovis nagu too suur kreeka filosoofki argiste ja rahvalike eesmärkide lähtekohaks võtmist, et sedakaudu jõuda kõrgeimate probleemideni. See oli üks ilusam ja argisem joon tema karakteris ja ta näitas ennast avalikkusele ainult niipalju, et sõdida pärast vastu sellele muljele, mille ta endast oli jätnud, tehes endast argise kuju. Kuid siinkohal on kindlasti tegu enesepettusega, ta tegi kõike ainult selleks, et olla vahepeal inimene ja mitte igavene kanseleinõunik.
Me ei tohi õpetada inimest vaid rääkida ainult oma kogemustest. Kõne uurijad on leidnud, et me kõne koosneb nii argikõnest kui ametikõnest. Argivestlust peetakse sotsiaal vestluse põhisündmuseks. Inimesed saavad üksteisega kokku palgest palgesse see on unikaalne koostöö. Vestlus on sotsiaalne toiming oma kindlate reeglitega. Põhinormiks on et korraga räägib vaid üks inimene,kui seda rikutakse juhtub,et räägitakse teineteisest mööda,tõstetakse häält või tekkivad vestlusse tühjad pausid. Vestluse analüüsi loojad peavad väga oluliseks ka vestluse järgnevuse süsteemi Et kõne oleks avatud on kindlad neli põhireeglit: 1. vestluses juhtub vähe midagi kogematta kuni väikeste detailideni välja, pausid, poosid, hingamised 2. kõne järjekord peab looma võimaliku pinna kuhu järgmine kõneleja asetub 3. kõik kõne korrad on omavahel seotud ja ühenduses iga kõneleja on seotud järgnevaga ja eelnenuga 4
Sama mõte ülendab vestlust temaga. Me räägime paremini kui tavaliselt. Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime pidada temaga siirast nõtket rikkalikku mõttevahetust, mis võrsub kõige vanematest, salajasematest kogemustest, nii et seda kuulvad kõrvalviibijad, olgu sugulased või tuttavad, on meie ebaharilike võimete üle südamest üllatunud. Ent niipea, kui võõras hakkab vestlusse sisse tooma oma erapoolikuid eelistusi, piiritlusi ja defekte, on kõik läbi. Ta on kuulnud esimest, viimast ja parimat, mis ta meie suust iial kuulda saab. Nüüd ei ole ta enam võõras. Vulgaarsus, võhiklikkus, väärarvamused on juba vanad tuttavad. Kui ta nüüd veel tuleb, siis tervitatakse teda küll ka ehk korraloomise, paremate rõivaste ja lõunasöögiga, ent südamepõksumisega, hingest tulevat suhtlusega enam mitte.
kavatsuste keerukust, ühise panuse osa probleemis, emotsioonide tähtsat rolli ja seda, mida tähendavad arutatavad küsimused iga isiku enesehinnangu ja identiteedi jaoks. Rasked kõnelused peaksid viima äratundmiseni, et ettekujutus sõnumi kättetoimetamisest ei ole enam piisav. Teades vigu, mida rasketes kõnelustes teeme, võid avastada, et sul polegi enam sõnumit, pigem tahaksid jagada informatsiooni ja küsida küsimusi. Oma seisukoha muutmine tähendab teise inimese kutsumist vestlusse, et koos selgust luua. Järgnevalt mõned raske kõneluse õnnestumiseks vajalikud ettevalmistused. Vastaspoole rünnakute puhul tuleb kohe endale tunnistada, et me ei ole suutnud oma käitumisega luua piisavalt suurt usalduslaengut. Kuna teatavasti ei ole olemas tegelikku reaalsust, on rünnaku põhjuseks teise osapoole negatiivne tõlgendus meie käitumisest, täpsemalt see, et meid ei usaldata piisavalt. Lihtsalt öeldes annab
Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: · Ulatuslik tagasiside. · Kokkusurutud · Kasutab suhtlejate ühismälu · Vähese organiseeritusega · Voolab otsekui iseendast · Sisaldab ohtarsti küsimusi · Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt.
· Stressis inimene vajab rohkem füüsilist kontakti. Võta tal käest, toeta õlast, kui ta ei tõrgu. · KUULAMINE ON PSÜÜHILISE ESMAABI TÄHTSAIM VÕTE · Pööra erilist tähelepanu lastele. Näita ka neile oma loomulikke tundeid. Aita nende allasurutud tunnetel välja voolata, ära karda lastega tunnetest rääkida. · Inimene võib olla endassesulgunud ja hoiduda kontaktist. Püüa teda tasapisi, kuid järjekindlalt vestlusse tõmmata. Ära jäta teda üksi, kuid ära unusta, et inimene vajab ka üksindushetki. · Kriisi läbimine nõuab aega, teiste inimeste toetust ja selgelt väljendatud tunded aitavad kiiremini ja paremini toime tulla kaotuse ja haavadega. ABISTAJA PEAB KÄITUMA RAHULIKULT. RAHULIK, ASJALIK JA TASAKAALUKAS KÄITUMINE MÕJUB RAHUSTAVALT, ANNAB JULGUST JA LOOTUST.
Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: Ulatuslik tagasiside. Kokkusurutud Kasutab suhtlejate ühismälu Vähese organiseeritusega Voolab otsekui iseendast Sisaldab ohtarsti küsimusi Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne- midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt. Endaga mõttes nõu
Eeldusel, et printsiipi järgitakse, saab kuulaja aru, mida kõneleja tegelikult öelda tahab. Nii välistatakse võimalus, et ta pole abivalmis, ja tõlgendatakse ta juttu vastavalt sellele. Kui lausungi tavatähenduse korral oleks tegu printsiibi rikkumisega, on kõneleja tahtnud mõista anda midagi muud. Suhtlus on koostööline pingutus, milles iga osavõtja tunneb ära ühise eesmärgi või mõlemale sobiva suuna. Kooperatiivsusprintsiip: anna vestlusse nõutav panus. Kvaliteedimaksiim: anna edasi ainult tõest, mitte valet ega tõendamatut. Kvantiteedimaksiim : anna piisavalt infot. Relevantsismaksiim : anna asjakohast infot. Meetodimaksiim: ole arusaadav, konkreetne, järjekindel; väldi segasust, mitmetähenduslikkust. Intentsionaalsus: ,,S mõtles/vahendas sisu X-ga midagi" on võrdne ,,S
27 märgiks edasi anda. Mees lootis, et ehk saab ka temast peaminister, nagu olid seda kardinal de Richelieu ja kardinal Mazarin eelmiste kuningate valitsusajal. Kuidas aga kuningannale läheneda, kuidas nelja silma all vestelda? Kord kohtas ta seltskonnas ilusat ja sarmikat daami, kes võlus oma jutu ja käitumisega kõiki koosolijaid. Kui kardinal de Rohan daamiga vestlusse astus, selgus, et daami nimi on Jeanne de la Motte, kuid tema neiupõlvenimi olevat hoopis Jeanne de Valois. Kardinali küsimuse peale, kas ta on eelmiste valitsejate dünastiaga 2 mingil moel seotud, vastas daam, et tema esiisa pole keegi muu kui kuningas Henri II de Valois, kuid lisas, et loomulikult mitte ametlikust abielust, vaid et see kuningas oli üksnes tema esivanema sigitaja. Kardinal pani tähele, et proua de la Motte rääkis tol õhtul väga palju Marie-Antoinette'ist
Mida räägib see kehakeel nende suhetest? See vaatlemisega saadud teave võib olla eriti huvitav, kui tunnete jälgitavaid inimesi. 3.3 Kohtumine ja tervitamine10 Kohtudes ja tervitades sooritame rea üksikasjalikke rituaalseid protseduure. Küllap oleme kõik kunagi olnud suure sõpraderühma keskel, kui rühma astub uustulnuk ja mingil põhjusel teda meile ei tutvustata. See on ülimalt häiriv. Arvatavasti tunneme end silmside loomisel kammitsetult ja püüame hoiduda vestlusse astumast, kuni meid ei ole tutvustatud või me ise teineteist ei tutvusta. Tutvustamine ja tervitamine on osa sotsiaalsest etiketist ja avab formaalselt tee suhtlemiseks. 10 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri 38 Inimese kehakeel on lai valik võimalusi tervitamiseks, igaüks neist käivitub erineva intiimsusastme puhul. Need on: · peanoogutus,
Grice (1967) oletas, et vestlused edenevad kooperatiivse põhimõtte alusel, millega me püüame suhelda sellisel viisil, et meie kuulajatel oleks hõlbus meid mõista. Grice väiteil järgib vestlus nelja põhimõtet: kvantiteedi, kvaliteedi, suhete ja maneeri põhimõtteid. Kõnepostulaadid Postulaat Põhimõte Näited Kvantiteet Tee oma panus vestlusse nii Kvantiteedi põhimõtte eiramine: informatiivseks kui vähegi vajalik, "Väljas on 3.549319 kraadi Celsiuse järgi." "Mul on halb tuju aga mitte rohkem kui kohane on. seepärast, et mu hammas valutab, kõht on lahti, mul on maohaavad, kõrge vererõhk ja 8000 krooni võlgu." Kvaliteet Sinu panus vestlusse peab olema Tõepärase vastamisega seotud võimalikud raskused:
leidvad muusikavormid (tarbemuusika): marsid ja tantsumuusika. Kõik levimuusika žanrid on läbi teinud su ured m uudatused. E i saa võrrelda 150 aasta van ust S traussi valssi tänapäevase diskohitiga, kuigi mõlemad kuuluvad tantsumuusika valdkonda . Üsna vana on ka ajaviitemuusika. See hõlmab salongi –, restorani-, ja puhkpilli- muusikat ning populaarset klassikalist muusikat. Salongimuusika sai oma nime ja olemuse 18 sajandil prantsuse suurkodanluse salongidest, kus seltskondlikku vestlusse põimiti muusikalist meelelahutust. Mida jõukam majahärra, seda kuulsamad virtuoosid esinesid tema salongides. 19 sajandil levis niisugune seltskonnaelu vorm teistessegi maadesse ja laiematesse jõukama kodanluse kihtidesse. Palgatud kunstniku asemel esines siis tavaliselt majaproua või tütar, enamasti kergemate klaveripaladega, vahel lauluga klaveri saatel. Seoses sellega tekkis eriline, eelistatavalt sentimentaalne või illustratiivne klaveriliteratuur
kummardusega, mida saatis meeldiv naeratus. Aramis noogutas kergelt peaga, kuid ei naeratanud üldse. Pealegi katkestasid kõik neli samal hetkel vestluse. D'Artagnan ei olnud nii lihtsameelne, et mitte taibata enda üleliigsust. Kuid siiski ei tundnud ta piisavalt kõrgema seltskonna kombeid, et galantselt taganeda rumalast olukorrast, millesse tavaliselt satub inimene, kes ilmub seltskonda, kus teda vaevalt tuntakse, ja segab ennast seal vestlusse, mis temasse üldse ei puutu. D'Artagnan otsis mõttes teed, kuidas võimalikult vähem kohmakalt taganeda, kui ta äkki märkas, et Aramisel oli taskurätt maha kukkunud, ja kahtlemata tähelepanematusest oli ta sellele peale astunud. D'Artagnanile näis see hetk oma sündsusetu käitumise heakstegemiseks väga 49 soodsana: ta kummardus veetlevalt naeratades ja vaatamata musketäri jõupingutustele taskurätti talla all hoida tiris selle ikkagi välja ning ulatas Aramisele, öeldes:
annaabi.ee 
