1,00794±0,00007 g·mol-1. Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski avades (läbi plastmassi,kautsuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase muutes viimase hapraks -vesinikkorrosioon). Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes 0,12%. Maakoores ning hüdrosfääris ja atmosfääris kokku on umbes 1/6 aatomitest vesinikuaatomid. Nad moodustavad 0,74% nende kogumassist. Levinuima vesinikuühendi vee massist moodustab vesinik 11,9% või 11,2%. Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides. Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%. Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri,
Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks (eriti D ja 4He). Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi 1H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma et mõni footon neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines (välja jääb tume aine) oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud.
mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest. Küllastunud: Pika ahelaga karboksüülhapped, milles on 12-24 C aatomit. Küllastunud H+ ioonidega ning sisaldavad ainult üksiksidemeid. Küllastumata: Nendes on üks või enam kaksiksidet. Süsinikaatomite paare, mis on ühendatud kaksiksidemega, saab küllastada lisades neile vesinikuaatomid, mis muudavad kaksiksideme üksiksidemeks. Seepärast nimetataksegi kaksiksidemeid küllastumatuteks. Võihape
RAKUHINGAMINE. Rakuhingamine toitainete lõhustamine, glükoosi reageerimine hapnikuga -> tekib süsihappegaas. Rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikul, glükoos lõhustatakse ning tekib 2 püruvaati ja 4 vesiniku aatomit: vesinikuaatomid seonduvad vesinikukandjaga NAD C6H12O6 -> 2C3H4O3 + 4H 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris, püruvaadi edasine lagundamine: toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse vesinikukandjatega NAD Kokku tekib 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondris. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2
Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel Veebilanssi paigastnihkumine viib häireteni organismi elutegevuses.
sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Püsolüüsi tulemusena tekib väga erinevaid aineid. Orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurdepääsuta saadakse mitmeid lenduvaid aineid, sh veeauru. Tihti või täheldada aine söestumist, polümeersete ainete teket ja teisi kõrvalprotsesse
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel esinevad ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. Nimetuse lõpp: aan Nt. Butaan C4H10 Metaan CH4 summaarne struktuurvalem C2H6 CH3CH3 (lihtsustatud struktuurvalem) etaan Hargenud ahelaga alkaanide nomenklatuur(reeglite kogum) 1) Kõigepealt leitakse molekulivalemist pikim ahel(peaahel e. tüviühend) 2) Hargnenud ahelat käsitletakse nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesinikuaatomid asendatud süsivesinikrühmadega. 3) Alkaanist pärit asendusrühma nim. Alküülrühmaks(R). Nimetuse lõpp üül 4) Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. 5) Mitut ühesugust asendusrühma tähistatakse eesliidetega di, tri, tetra, penta, ... 6) Tüviühendi süsinikuaatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikud väikesed. 7) Kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete ette.
elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2). 2.3 Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks. Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma ,et mõnifooton neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud. Kui Universum veelgi jahtus, jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved.
membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS Aeroobne glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Hapnikku on piisavalt Hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi 2 ATP Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2 NAD + 4 H 2 NADH2 NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi 2 ATP Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja
elektronidoonor, siis on elektronitihedus hapnikuaatomil suurenenud ja O H side dissotsieerunud veelgi väiksemal määral kui vee puhul. Kuna alkoholid on hästi kättesaadavad ained ja nad annavad palju mitmesuguseid keemilisi reaktsioone, siis etendavad nad väga tähtsat osa rohkearvulistes laboratoorsetes ja tööstuslikes sünteesides. Alkoholide reaktsioone võib jaotada järgmisteks rühmadeks: 1. Reaktsioonid, millest võtavad osa ainul hüdroksüülrühma vesinikuaatomid 2. Reaktsioonid, mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul 3. Oksüdeerumisreaktsioonid, millest samaaegselt võtavad osa nii hüdroksüülrühm kui süsivesinikradikaali vesinikuaatomid Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul: 1. Hüdroksüülrühma vesinikuaatomi asendumine metalliga. Selles asendusreaktsioonis saadavaid aineid nimetatakse alkoholaatideks: · 2C5H11OH + 2Na 2C5H11ONa + H2
Väärisgaaside aatomitel on väliskihis enamasti kaheksa elektroni ja seetõttu on ta püsivas olekus. Väärisgaasid on just üksikaatomitena oma kõige püsivamas olekus. Kuna nad üritavad oma olekut säilitada, siis neil pole kalduvust ühineda. Teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks, et saavutada püsivat olekut, kuid selleks peavad nende väliskiht olema elektronidega täidetud. Kuidas moodustub vesinikside ? Ainetes, milles vesinikuaatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside tekib enamasti molekulide vahel. NB! Korrata elektronskeemi, elektronvalemit ja ruutskeemi, täppskeemi ning ainetes keemilise sideme liigi määramist, kristallvõre tüübi määramist.
valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b. vesinik - vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises c. hapnik - 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks d. lämmastik - sisaldub aminohapetes, osaleb ensüümimises e. fosfor - osaleb energiarikaste sidemete moodustamises enegriakandjas ATP-s f. väävel - sageli tähtis roll organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides 3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid. a
Selleks, et lihasrakud vabaneksid piimhappest ja lihaste töövõime taastuks, peaks piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinmarihappeks. Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: Lõpp-produkt: süsihappegaas ja H Millises protsessis kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega?NAD- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid. Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel?Mitokondrites Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: püroviinamarjahape. Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid?Lähteained: Lõpp-produkt:
väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades prootoneid ja neutroneid. 4) Universum oli jahtunud 10 000 K tekkisid prootonitest neutronitest ja elektronidest esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit. 5) T= 3500 K tekivad esimesed tähed vesinikust ja kujunevad välja universumi tühimikud. 6) T= 27 K hakkavad tekkima galaktikad tähed moodustavad tähesüsteeme. Selleks oli kulunud 200 miljonit aastat. Päike tekkis 4.5 mld aastat tagasi, esimesed elumärgid maal 3.8 mld aastat tagasi, inimese eelased 7 milj aastat tagasi. 7) Praegu on universumi T= 2.7 K so -270,4 C. Esialgsest kiirgusest on alles jäänud
3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. · Glükolüüs jaguneb - Aeroobne glükolüüs: hapnikku on piisavalt - Anaeroobne glükolüüs: hapnikku ei ole piisavalt; moodustub etanool või piimhape · Aeroobne glükolüüs - Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H - Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD (võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada). 2 NAD + 4 H « 2 NADH2 · NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid · Piimhappekäärimine - Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. (Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe). - Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse
väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades prootoneid ja neutroneid. 4) Universum oli jahtunud 10 000 K tekkisid prootonitest neutronitest ja elektronidest esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit. 5) T= 3500 K tekivad esimesed tähed vesinikust ja kujunevad välja universumi tühimikud. 6) T= 27 K hakkavad tekkima galaktikad tähed moodustavad tähesüsteeme. Selleks oli kulunud 200 miljonit aastat. Päike tekkis 4.5 mld aastat tagasi, esimesed elumärgid maal 3.8 mld aastat tagasi, inimese eelased 7 milj aastat tagasi. 7) Praegu on universumi T= 2.7 K so -270,4 C. Esialgsest kiirgusest on alles jäänud
4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Üksteisele järgnevate ensümaatiliste lagundamisereaktsioonide tulemusena moodustub glükoosimolekulist püroviinamarihappe molekule. · Eraldub 4 vesinikuaatomit ja saadakse 2 ATP molekuli. · Kasuteguriks 2 ATP molekuli Eraldunud vesinikuaatomid seotakse NAD-ga (vesinikukandja) ning kantakse edasi hingemisahelasse. 2) Tsitraaditsükkel · Toimub mitokondris · Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses maatriksis. · Lagundamisreaktsioonid moodustuvad tsükli. · Eraldub 20 H aatomit, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest. · Järk-järgult eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid · CO2 eemaldatakse org-st
(mis suunduvad hingamisahelasse); Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Jääkproduktina eraldub CO2, mis difundeerub mitokondritest 2 ADP + Pi 2 ATP välja (väljahingatav õhk). Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – Glükolüüsil moodustus 2 NADH2 molekuli; mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada Tsitraaditsüklis 10 NADH2 molekuli NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Seega ühe glükoosi molekuli kohta tekib kokku 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela
taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine – küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid, Meie organism selliselt töödeldud rasvhappeid ei omasta ja seetõttu on need inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Termoisolatsioon ( nahaalune rasvkude), lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni, toidulipiidid on olulised sapiväljutajad
ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Vesi on iseenesest väga lihtsa ehitusega. Iga vee molekul koosneb kahest vesinikuaatomist ja ühest hapniku aatomist. Vesiniku aatomid seostuvad hapniku aatomiga asümmeetriliselt. (http://www.marinebiology.org) Tänu sellele, et vee molekul on polaarne (vesinikuaatomid omavad positiivset laengut ja hapniku aatom negatiivset), tekib veemolekulide vahele vesinikside. Just tänu vee polaarsusele ja vesiniksidemele on veel mitmeid 2 unikaalseid omadusi. · Kui vesi poleks polaarne, siis oleks ta toatemperatuuril gaasiline ja tal oleks äärmiselt madal külmumispunkt ning see teeks elu olemasolu võimatuks. · Vee pinnal tekib tänu vee polaarsusele nn veekile. Seda
KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina.
mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid Süsinik- Keemilised omadused on ainulaadsed, iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet, suudab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Vesinik- Vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on see ühend. Lämmastik- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti energiakandjas ATP-s ja mõnes vitamiinis. Hapnik- Organismid kasutavad hapnikku toitainete lõhustamiseks, selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks.
mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetväli nagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab
Glükolüüs on organismisisene peamine energiaallikas. 45. Kuidas erineb glükoosi lagundamine aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes (viimase puhul kaks erinevat), milline on energeetiline saagis? Aeroobsetes on rakus hapnikku piisavalt. Glükolüüsi käigus toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat re Tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga, Mis võimaldab hiljem vesinikuaatomeid kasutada. Anaeroobne toimubrakkudes hapniku puudusel. Selles vesinikku ei eraldu. See lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustu Protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi ® 2 ATP 46. Millised on aeroobse glükoosilagundamise etapid, lähteained ja saadused (õpik lk. 92 joonis)?
väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetvälinagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid- plaatjaid kive. 3 Geograafia ja pinnavormid Veenuse pind ja pinnamood oli kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata ning kaardistati alles aastatel 199091 projekt Magellan'i käigus
Vesiniksidemed vees ja jääs. Jääs 4 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10µs; vesiniksidemed jääs moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku, milles minimaalne vee molekulide arv on 6. Vees 2,3 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10ps. 2. Vesi kui lahusti. Ioonide hüdratatsioon: positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt ni polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja
valguse toimel) ja sünteesitakse ATP 3. Fotolüüsi tulemusena vabaneb gaasiline hapnik O2, mis väljub õhulõhede kaudu keskkonda 4. Eralduvad vesinikuioonid ja elektronid 2 H2O O2 + 4 H + + 4 5. Ergastunud elektronid haaratakse elektrontranspordiahelasse, mille moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi 6. Vesinikioonid H+ viiakse klorofülli molekulidest välja ja kui vesinikuaatomid läbivad membraani, seotakse vabanev energia ATP molekulides 7. Ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele 8. NADP molekulid seovad ümbritsevast keskkonnast H+ ioone, moodustunud NADPH2 on vesiniku allikaks sahhariidide sünteesil fotosünteesi pimedusstaadiumis FOTOSÜNTEESI PIMEDUSSTAADIUM 1. Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool, kloroplasti stroomas 2
lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP; 3. Fotolüüsi tulemusena vabaneb gaasiline hapnik O2, mis väljub õhulõhede kaudu keskkonda; 4. Eralduvad vesinikuioonid ja elektroid: 2H2O -> O2 + 4H+ +4e; 5. Ergastunud elektronid haaratakse elektrontranspordiahelasse, mille moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi; 6. Vesinikuioonid H+ viiakse klorofülli molekulidest välja ja kui vesinikuaatomid läbivad membraani, seotakse vabanev energia ATP molekulides; 7. Ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidel; 8. NADP molekulid seovad ümbritsevast keskkonnast H+ ioone, moodustunud NADPH2 on vesiniku allikaks sahhariidide sünteesil fotosünteesi pimedusstaadiumis. Fotosünteesi pinedusstaadium: 1. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool, kloroplasti stroomas; 2
• Hüdrosfäär – vesi • Atmosfäär – õhk 10. Mikro- ja makroelemendid a) Millest selline nimetus? • Makroelemendid – elemendid, mida on organismide koostises palju • Mikroelemendid – elemendid, mis esineb organsimide koostises vähem b) CHNOPS. miks neid vaja? • C – süsinik on kõikidest elementidest kõige tähtsam tänu oma keemilistele omadustele • H – vesinik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. • N – lämmastik esineb valkudes ja nukleiinhapetes, sammuti ATPs • O – hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse • P – fosfor osaleb sidemete moodustamises ATPs, fosforit leidub ka nukleiinhapetes ja fosfolipiidides • S – väävlit esineb valkudes ja mõnes vitamiinis, ensüümides on väävlil sageli tähtis roll c) Ca, Na, K, F, I, Mg, Fe tähtsus
ensüüm katalüüsib, teine number näitab alaklassi, igas klassis on alaklassi tähendus erinev, kolmas number tähistab alaalaklassi ja neljas number on järjekorranumber rühma piires. Täpsem info ala ning alaalaklasside kohta: http://www.chem.qmul.ac.uk/iubmb/enzyme/ . EC 1. Oksüdoreduktaasid ja nende süstemaatilised nimetused: Orgaanilise aine oksüdeerumisel loovutatakse koos elektronidega prootoneid või asendatakse vesinikuaatomid mõne elektronegatiivsema aatomiga (näit. hapnikuga). Oksüdeeritust näitab süsinikega seotud vesinike arvu ja süsinike üldarvu suhe. Mida väiksem on see suhe, seda oksüdeeritum on ühend. Oksüdoreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone, ehk nad on ensüümid, mis kannavad elektrone ühelt molekulilt teisele oksüdatsioonireaktsiooni käigus. A + D- A- + D
c) ATP süntees elektronide energia arvel; d) vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 2. Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad nii pimedas kui valguse käes. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad tsükli, seda reaktsioonide ahelat nimetatakse avastaja auks Calvini tsükliks. Pimedusstaadiumi reaktsioonide käigus: a) seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, b) kasutatakse ära vesinikuaatomid vaheühendi (NADPH2) koosseisust ning c) sünteesitakse glükoos. Selleks kasutatakse valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat. Seega pärinevad glükoosi moodustavad aatomid süsihappegaasist (C ja O) ja veest (H). Pimedusstaadiumi tähtsamad protsessid on: a) süsihappegaasi sidumine atmosfäärist; b) glükoosi süntees; c) vaheühendi (NADP) ja ATP algse seisundi taastumine (ADP) Fotosünteesi kiirus ja kasutegur sõltuvad valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus,
7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. VEE OMADUSED · kõrge sulamis- ja keemistemperatuur · suur aurumissoojus · suur soojusmahtuvus · kõrge pindpinveus · kõrge dielektriline kontstnt maksimaalne tihedus vedels olekus Ioonide hüdratatsioon - positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt nii polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja
temperatuur ning hape võib anumast välja pritsida. Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3 Väävelhape H2SO4 Süsihape H2CO3 Ränihape H4SiO4 Fosforhape H3PO4 Hapnikku mittesisaldavad happed: Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Divesiniksulfiidhape H2S Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikuaatomist ja happeanioonist. H2SO4 : H2 vesinikuaatomid; SO4 happeanioon Hapete keemilised omadused Happed reageerivad: 1. Metallidega Vt. pingerida. Kui metall asub pingereas vesinikust vasakul, siis ta tõrjub happest vesiniku välja. (vih. valem 1) 2. Veega (vih. valem 1.2) 3. Alustega Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi. (vih. harjutus) 2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O (vih. valem 1.3) (vih. harjutus)
Joonisel 5.12 kujutatud sulamiskõver on vertikaalist vasakule kaldu. See vastab ainetele, mille tahke faas on väiksema tihedusega kui vedel. Selliste ainete põhiline esindaja on vesi, siia kuuluvad veel malm, vismut ja antimon. Rõhuva enamuse ainete korral on sulamiskõver paremale kaldu (punktiir KK'' joonisel 5.12). Vesi on Maal elu olemasolu põhitingimus ja alus. Veemolekulil on eriline ehitus: vesinikuaatomid ei ole paigutunud mitte sümmeetriliselt hapniku suhtes, vaid ühele poole, nii et moodustub teravnurkne kolmnurk. Seeparast on hapniku tuuma positiivne laeng rohkem molekuli ühes otsas, elektronkatete "keskpunkt" aga rohkem teises otsas veemolekul on polaarne. Seepärast moodustuvad kergesti liitmolekulid, mis on ka põhjuseks, et jää kristallstruktuur on suhteliselt hõredam kui vedela faasi pseudokristallstruktuur, ja jää tihedus on väiksem
AgCl + 2NH3 · H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O CuSO4 + 4NH3 · H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O 2) Oksüdatsioonireaktsioonid O2-ga oksüdeerub NH3 lämmastikuks või NO-ks (katal. - Pt-metallid): 4NH3 + 3O2 → 2N2 + 6H2O 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O Halogeenidega oksüdeerub osaliselt: 8NH3 + 3Cl2 → N2 + 6NH4Cl 3) Asendusreaktsioonid Metallidega reageerimisel asenduvad NH3 vesinikuaatomid: t 2NH3 + 3Mg → Mg3N2 + 3H2 – täiel. asendumine magneesium- nitriid t 2NH3 + 2Na → 2NaNH2 + H2 – asendub 1 H aatom naatrium- amiid Ammoniaakhüdraat NH3 · H2O – tekib, kui NH3 lahustumisel reageerib veega (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 massi-% NH 3 Nõrgalt alusel. omadustega.
annaabi.ee 
